Tagasi ETBL-i avalehele

Harju maakond

Harjumaa üldandmed
Moodustamise aeg 1. I 1990
Pindala 4333 km2
Elanike arv 526 505 (2010)
Keskus Tallinn
Rahvastiku tihedus 121,5 inimest 1 km2-l
Linnarahvastiku osatähtsus 83,20%
Haldusüksused  6 linna, 17 valda (sh 1 alevvald)
Asulad 7 linna (sh 1 vallasisene linn), 2 alevit, 34 alevikku ja 395 küla

Harju maakond, Harjumaa, 1. järgu haldusüksus Eestis.

Asub Põhja-Eestis, ulatub põhjas Keibu lahest Eru laheni ning lõunas Ellamaa, Haiba, Kiisa ja Saarnakõrve maile ning Tapa lähedale, piirneb Lääne-, Rapla-, Järva- ja Lääne-Virumaaga. Harjumaa praegused piirid kujunesid põhiliselt välja 1962, kui tollase Harju rajooniga liideti Keila rajoon, Kõue külanõukogu ja Aegviidu ümbrus, 1963 lisandusid neile Valgejõe-äärsed metsaalad. Harju rajooni maakonnaks muutmisel jäid haldusüksuse piirid endiseks.

Harjumaa (2003)

Haldusjaotus, asustus ja rahvastik

Harjumaa suurimad asulad (elanike arv 2000, linnadel ja alevil 2010)
Tallinn 399 340
Maardu linn 16 529
Keila linn 9 430
Saue linn 5 241
Saku alevik 4 605
Laagri alevik 4 187
Paldiski linn 4 125
Loksa linn 3 403
Kehra linn 3 098
Jüri alevik 2 614
Kose alevik 2 260
Loo alevik 2 202
Tabasalu alevik 2 193
Haabneeme alevik 2 103
Aruküla alevik 1 852
Viimsi alevik 1 762
Raasiku alevik 1 334
Kuusalu alevik 1 254
Turba alevik 1 110
Riisipere alevik 1 071
Vaida alevik 1 029
Klooga alevik 995
Kose-Uuemõisa alevik 992
Kiili alev 954*
Lagedi alevik 951
Aegviidu alev 856
Vasalemma alevik 867
Kiiu alevik 844
Peetri alevik 834
Kostivere alevik 800
Lehtmetsa küla 799
Harku alevik 791
Püünsi küla 738
Valkla küla 671
Ääsmäe küla 646
Pringi küla 611
Ämari alevik 586
Luige alevik 569
Ardu küla 566
Kiisa alevik 558
Lehola küla 537
Kolga alevik 527
*Kiili alevi elanike arv on 2000. aasta seisuga

Harjumaa koosseisu kuulub 23 haldusüksust, sh 6 omavalitsusega linna; Kehra linn kuulub Anija valda. Tallinna majandust, haridust ja ajalugu käsitletakse Tallinna artiklis. Koosneb Tallinna (maakonnalinn), Keila, Loksa, Maardu, Paldiski ja Saue linnast ning Aegviidu, Anija, Harku, Jõelähtme, Keila, Kernu, Kiili, Kose, Kuusalu, Nissi, Padise, Raasiku, Rae, Saku, Saue, Vasalemma ja Viimsi vallast. Harjumaasse kuuluvad Pakri saared, Naissaar, Aegna, Prangli, Aksi, Rammu jmt Soome lahes asuvat saart ning Soome lahe lõunarannik Keibu lahest Eru laheni, mis moodustab kitsa vööndina Soome lahe rannikumadaliku.

Harjumaa haldusjaotus
Haldusüksus Halduskeskus Pindala (km2) Alalisi elanikke Maa-asulaid 2012 Keskuse kaugus Tallinnast (km) Praeguse seisundi saamise aeg
    2003 2013 2003 2010      
Tallinn 158,3   397 150 399 340   1. I 1990
Keila linn 10,5   9 400 9 430 26 6. XII 1990
Loksa linn 3,8   3 487 3 403 68 25. VIII 1993
Maardu linn 22,8   16 677 16 529 15 20. XI 1991
Paldiski linn 33,9 60,2 4 230 4 125 49 9. VIII 1999
Saue linn 3,5   5001 5241 19 25. VIII 1993
Aegviidu alevvald Aegviidu alev 12   933 851   63 20. VI 1991
Anija vald Kehra linn 520,9   6 345 6 199 31 43 11. VII 20021
Harku vald Tabasalu alevik 159,8   6 652 7 278 23 14 20. XI 1991
Jõelähtme vald Jõelähtme küla 210,9   5 203 5 279 36 25 16. I 1992
Keila vald Keila linn 205,3 179 3 833 3 831 22 26 10. IX 1992
Kernu vald Haiba küla 174,7   1 674 1 665 17 42 11. III 19932
Kiili vald Kiili alev  100,4   2 365 2 598 15 17 11. III 1993
Kose vald Kose alevik 237,3 532,8 5 751 7 311 63 40 26. X 20134
Kuusalu vald Kuusalu alevik  485,6 707,9 4 652 6 371 67 41,5 30. VI 20053
Loksa vald  Loksa linn 222,3   1 785     68 vt Kuusalu vald
Nissi vald Riisipere alevik 264,9   3 323 3 225 19 48 21. V 1992
Padise vald Padise küla 366,6   1 774 1 722 24 46 16. I 1992
Raasiku vald Aruküla alevik 158,6   4 398 4 358 15 32 12. III 1992
Rae vald Jüri alevik 206,7   8 026 8 486 31 13 11. VII 1991
Saku vald Saku alevik 171,1   7 342 7 559 22 17 16. I 1992
Saue vald Laagri alevik 196,1   7 350 7 624 17 14 20. XI 1991
Vasalemma vald Vasalemma alevik 38,7   5 103 5 005 5 40 5. III 1992
Viimsi vald Viimsi alevik 72,8   8 134 9 070 22 10 6. XII 1990
1Anija vald ja Kehra linn ühinesid Anija vallaks
2Kernu vald eraldati Nissi vallast
3Loksa vald liitus Kuusalu vallaga
4 Kõue vald liitus Kose vallaga. Kose valla elanike arv (2010) ja maa-asulate arv (2012) sisaldab Kõue valla andmeid.

  

Jõelähtme kivikirstkalmed

Muraste rand

Aksi saar

Loodus

Harjumaa suurimad saared (km2)
Naissaar 18,56
Väike-Pakri 12,87
Suur-Pakri 11,6
Prangli 6,44
Aegna 2,91
Rammu 1,03
Pedassaar 0,9
Mohni 0,63
Aksi 0,59
Koipsi 0,34
Kräsuli 0,17
Harjumaa suurimad sood (km2)
Suursoo (osa) 177,27
Vonka 92,68
Peningi 75,52
Ohepalu (osa) 58,58
Ohtu 37,11
Orkjärve 32,81
Ellamaa 31,61
Suru 25,57
Liivaaugu 25,51
Pakasjärve 23,92
Kostivere 23,47

Suurem osa Harjumaa alast paikneb Harju lavamaal, äärmine lääneosa ulatub Lääne-Eesti madalikule, ida- ja kaguosa Kõrvemaale. Soome lahe ääres (rannajoone pikkus umbes 320 km) paikneb Soome lahe rannikumadalik, mida lavamaast eraldab Põhja-Eesti paekallas. Harjumaa hõlmab ka Pakri saared, Naissaare, Aegna ja Prangli saare ning hulga Soome lahes paiknevaid väiksemaid saari (74 saart, kogupindala 54,1 km2, rannajoon 155,5 km). Pakri saartel ja Pakri poolsaarel ning Türisalus ja Rannamõisas ulatub paekallas pangana vahetult mereni, mujal, peamiselt Tallinnast idas, moodustab see sisemaise astangu. Pinnamood on valdavalt tasandikuline, Keila ümbruses leidub aluspõhjalisi voorjaid kõrgendikke, Raasiku ümbruses väikevoori. Tallinnast lõunas (Männikul) ja Kuusalu ümbruses on laiaulatuslikke liivikuid, eriti Kõrvemaal ka otsamoreene ja oose (Aegviidus, Voosel ja Paunkülas). Maakonna piires suubub merre 34 jõge ja muud vooluveekogu, suurimad jõed on Jägala, Keila, Pirita, Vihterpalu, Valge-, Vasalemma, Vääna ja Loobu jõgi. Lavamaalt laskudes on mitmel jõel juga või joastik.

Suru Suursoo (ka Kõnnu Suursoo) Põhja-Kõrvemaal

Prangli saar

Harjumaa suurimad siseveekogud (km2)
Ülemiste järv 9,44
Paunküla veehoidla 3,5
Kahala järv 3,47
Soodla veehoidla 2,86
Männiku karjääri järved 2,85
Maardu järv 1,75
Harku järv 1,64
Tänavjärv 1,37
Klooga järv 1,35
Kaunissaare veehoidla 0,69
Lohja järv 0,57
Rummu järv 0,5
Lehetu järv 0,38
Nurme järv 0,34

Järvede (kokku 97, suurimad neist Ülemiste ja Harku järv) ja veehoidlate (Paunküla, Soodla, Kaunissaare, Raudoja jmt) pindala on kokku umbes 20 km2. Kolmandikul lavamaast on õhukesed ja keskmise sügavusega rähksed rendsiinad (pankranniku lähedal alvaritel õhukesed paepealsed rendsiinad), kahel kolmandikul mitmesugused gleistunud ja glei- ning soomullad, rannikumadalikul on valdavad kivised ja liivased leetunud ning gleimullad. Suurimad metsad (peamiselt nõmmemetsad ja rabastunud männikud) ning sood paiknevad Kõrvemaal, maakonna lääneosas ja kohati ka rannikumadalikul. Lavamaal on liigirikkaid puisniite, peamiselt lavamaa põhjaosas loodusid ja loometsa. Harjumaal on 17 looduskaitseala, 23 maastikukaitseala, osa Lahemaa rahvuspargist, 29 hoiuala, 5 muud kaitseala, looduskaitsealustena 61 parki, 6 puistut, 10 aeda, Matsi dendraarium (Kehra külas), 9 allikat, 3 juga, 19 pinnavormi, 101 puud ja puuderühma ning 108 rändrahnu. Harjumaal on Eestimaa suurima ümbermõõduga kivi – Muuga Kabelikivi (58 m; mahult teine Eestis), ning kasvab jämedaim hõberemmelgas (ümbermõõt 7,83 m) ja kõrgeim hõberemmelgas (kõrgus 29 m; mõlemad Raasiku raudteejaama lähedal), jämedaim harilik toomingas (1,5 m; Raveliku külas) ja jämedaim sanglepp (ümbermõõt 4,3 m; Kurna pargis).

Ülemiste järv. Vaade veepuhastusjaama katuselt

Muuga kabelikivi

Majandus

Balti Laevaremonditehas

Statistilisse profiili kuuluvad Harjumaa ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008) järgi
  2003 sh Tallinn 2009 sh Tallinn
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 845 201 846 225
Mäetööstus 17 8 34 19
Töötlev tööstus 2 531 1 959 3 230 2 389
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 65 34 103 78
Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus 83 60 120 84
Ehitus 2 074 1 816 4 801 3 735
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 9 742 8 613 10 316 8 732
Veondus ja laondus 3 152 2 649 3 767 3 044
Majutus ja toitlustus 922 789 1 055 861
Info ja side 1 058 988 2 106 1 790
Finants- ja kindlustustegevus 518 472 1 148 1 008
Kinnisvaraalane tegevus 1 734 1 549 3 306 2 854
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 3 333 2 993 6 999 5 817
Haldus- ja abitegevused 931 839 3 372 2 883
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 0 0 2 1
Haridus 336 309 591 480
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 358 294 616 487
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 304 261 798 644
Muud teenindavad tegevused 526 479 1 339 1 123
Kodumajapidamised tööandjana; kodumajapidamiste oma tarbeks kaupade tootmine 0 0 0 0
Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus 0 0 0 0
Tegevusalad kokku 28 529 24 313 44 549 36 254

Majandus. Harjumaa majandusele on omane tegevusalade mitmekesisus ning ettevõtete koondumine (Maardu, Paldiski, Keila, Saue, Saku, Kose, Kehra, Loksa, Viimsi, Jüri, Harku jmt). Majandusele avaldab tugevat mõju maakonna keskus ja riigi pealinn Tallinn. Harjumaa on olnud aastaid maakondadest esikohal ühe elaniku kohta laekuva tulumaksu (2002. aastal 3954 krooni) poolest. Harjumaal saadakse ka keskmisest kõrgemat palka: 2009. aastal oli brutokuupalk 883,45 eurot (Eesti keskmine 783,81 eurot). Harju maakonnas oli 2009. aastal registreeritud 90% (436) Eestis registreeritud välismaa äriühingu filiaalidest (482), 63% (3212) aktsiaseltsidest (5094), 62,5% (62 104) osaühingutest (99 308) ja 29% (9563) füüsilisest isikust ettevõtjaist (32 187). Tuntuimad firmad on AS Tallinna Sadam, AS Tallink Grupp, AS Tallinna Lennujaam, BLRT Grupp AS (Balti Laevaremonditehas), AS Kalev Chocolate Factory, AS Liviko, AS Tallegg, Saku Õlletehase AS, AS Norma, AS Harju Elekter, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS (Kehra Paberivabrik) ning AS Mistra-Autex. Harjumaal on mitmed teadus- ja tööstuspargid. Tuntuim neist on Tallinna Teaduspark Tehnopol, kus asub üle 150 ettevõtte, samuti Tallinna Tehnikaülikool ja IT Kolledž.

Tootmisettevõte AS Tallegg Lool

Harjumaa (v.a Tallinn) ettevõtjate jaotus õigusliku vormi järgi
  1. I 2003 31. XII 2009
Aktsiaseltsid 574 493
Osaühingud 3483 10 951
Tulundusühistud 76 63
Täisühingud 22 36
Usaldusühingud 18 60
Füüsilisest isikust ettevõtjad 1244 2 269
Välismaa äriühingute filiaalid 19 35
Kokku 5436 13 907

Põllumajandus. Põllumajandusele on iseloomulik mitmekesisus (teravilja-, kaunvilja-, rapsi-, rüpsi-, lina-, kartuli-, köögivilja-, lille- ja loomakasvatus (sh karusloomad) ning piima- ja munatootmine). Harjumaa teravilja koristuspinnast (16 974 ha) moodustas 2009. aastal rukki ja nisu oma 4212 ha, kusjuures keskmine saagikus oli rukkil 28,03 ja nisul 33,28 ts/ha. Odra ja kaera koristuspind oli 9858 ha ning saagikus odral 30,38 ja kaeral 24,37 ts/ha. Muu teravilja liikidest oli tatra koristuspind 2, tritikul 538 ja segaviljal 37 ha, õlilina kasvatati 29 hektaril ning rapsi, rüpsi ja kartulit 5438 hektaril. Suurimad teraviljakasvatajad on AS Kose Agro ja AS Raubri (Padise vald). Veiste (11 500, sh piimalehmi 4600), sigade (19 700), lammaste ja kitsede arvu (5200) poolest on Harjumaa riigi keskmiste maakondade hulgas, keskmisest (6838 kg) veidi väiksem on piimatoodang lehma kohta (6359 kg). Suurimaid piimatootjaid on Rein Rigale kuuluv Tuula talu (Saue vald), piima-mahetooteid valmistab Ida-Euroopa suurim mahefarm – AS Saidafarm (Nissi vallas Lehetu külas). Eesti munatoodangust (173,264 miljonit) annab Harjumaa 48% (83,581 miljonit). Põhiosa sellest moodustab Loo alevikus asuva AS Talleggi toodang (75 miljonit, 2013. aastaks viiakse linnulihatööstus Loolt Tabasallu). Suure tarbija Tallinna tõttu on Harjumaal arenenud aiandus. 2010. aaasta põllumajandusloenduse andmeil oli Eesti põllumajanduslikes majapidamistes müügiks kasvatatavate avamaaköögiviljade külvipind kokku 2757 ha, sellest Harjumaal 560 ha. Peakapsast (Eestis kokku 637 ha) kasvatati Harjumaal 158, söögipeeti (318 ha) 102, porgandit (647 ha) 264, kaalikat (140 ha) 19 ja muud avamaaköögivilja, v.a mugulsibul ja küüslauk (412 ha) 13 hektaril. Peale suurte köögiviljakasvatajate (Kadarbiku talu, Laheotsa talu, AS Sagro) on Harjumaal ka suuri lillekasvatusmajandeid (Viimsis AS Aikikor ja OÜ Pekaflora, Harkus AS Ceres, Saku vallas Juulikul OÜ Nurmiko Hulgi, Laagris Laheotsa talu jmt).

Kalalaev Räim Prangli sadamas

Metsandus ja jahindus. Harjumaal oli 2002. aastal metsa 215 100 ha (49% maakonna alast). Puistu keskmine vanus oli 63 aastat, ühe hektari puidutagavara 147 tm ja juurdekasv 4,43 tm hektari kohta. Peamised puuliigid olid mänd (46%), kuusk (23%) ja kask (25% puistuist). Riigimetsast asus 22,8% Kuusalu, 21,1% Anija, 9,7% Kõue, 8,1% Padise ja 7,6% Kuusalu vallas. Metsanduse alal tegutses 85 ettevõtjat (1. I 2003), metsa varuti ligi 300 000 tm ja uuendati 500 hektaril. Praegu haldab Harjumaa riigimetsa Riigimetsa Majandamise Keskuse Harjumaa metskond oma Keila, Saku, Viimsi, Anija, Valgejõe, Aegviidu, Rooküla ja Paunküla metsandikuga. Metskonna üldpindala on 94 460 ha, sellest metsamaad 77%. Enamlevinud on palumetsad, samblasoometsad, nõmmemetsad ja rabastuvad metsad. Puuliikidest kasvab ka praegu enim mändi; järgnevad kask ja kuusk. Metskonnas uuendati 2009. aastal metsa kokku 198 hektaril (istutati 154 hektaril ja külvati 44 hektaril), kõige enam istutati kuuske – 72 hektaril. 2009. aastal oli Harjumaa riigimetsamaal raiepindala 2892 ha ja puitu raiuti kokku 210 315 m3, erametsamaal aga 3703 ha ja raiuti 226 774 m3. Harjumaal kütiti 2009. aastal (sulgudes 2002. aasta näit) 41 (136) halljänest, 4 (1) hunti, 14 (6) ilvest, 314 (71) kobrast, 784 (332) kährikut, 1529 (454) metskitse, 40 (61) metsnugist, 1515 (559) metssiga, 75 (33) minki, 4 (9) mäkra, 2 (1) pruunkaru, 581 (398) põtra, 652 (696) punarebast, 3 (17) tuhkrut, 1 (–) saarmas, 4 (47) valgejänest ja 2415 (1166) parti.

Kalandus. Pikk rannajoon ja head sadamad võimaldavad arendada nii ranna- kui ka kaugpüüki. 2009. aasta rannapüügi aastasaagist (253,2 t) moodustasid peamise osa räim (153,8 t), lest (72,7 t), siig (5,3 t), ahven (3,7 t) ja meriforell (3,5 t). Traalpüügi põhisaak (2010) oli räim (5693,2 t) ja kilu (20 383,4 t), traalereid lossiti peamiselt Miiduranna (kokku 9139 t), Meeruse (4872 t) ja Paldiski sadamas (12 068 t). Suurimad kalakasvatused olid 2009. aastal Pärispeal (vikerforell) ja Kotkaveskil (peamiselt kalaturismi tarbeks).

Veondus. Eesti 1602 km põhimaanteedest paikneb Harjumaal (252 km. Tähtsaimad neist on Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa, Tallinna–Narva ja Tallinna–Pärnu–Ikla maantee. Harjumaa riigimaanteede pikkus kokku oli 2009. aastal 1555 km (neist 1319 km kattega), lisaks 252 km põhimaanteedele oli 165 km tugimaanteid ja 1105 km kõrvalmaanteid. Harjumaal on registreeritud kolmandik (2009. aastal 215 444) Eesti mootorsõidukitest (649 546), kolmandik sõiduautodest (arvud vastavalt 178 211 ja 545 692) ning üle kolmandiku (30 406 ja 81 111 veoautodest ja bussidest (1471 ja 4117). Harjumaa liine teenindab 16 bussifirmat. Harjumaa tähtsaid asulaid (Keila, Saku, Saue, Lagedi, Raasiku, Aegviidu jmt) läbivad Tallinnast lähtuvad raudteeliinid. Suured meresadamad on Tallinnas, Paldiskis ja Muugal.

Turism. Harjumaal on 282 atesteeritud majutuskohta.

Vaade Muuga sadamale

Edelaraudtee rong

Tallinki sadama D-terminal

Haridus, kultuur ja tervishoid

Amandus Adamsoni ateljee-muuseum Paldiskis

Haridus. Harjumaal oli (2009) 141 päevast üldhariduskooli, 3 täiskasvanute gümnaasiumi ja 22 kutseõppeasutust. Tegutses 11 erivajadustega laste kooli (sh Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool, Kosejõe Kool, Salu kool, Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool). Üldhariduskoolide hulgas oli 5 riigikooli ja 18 erakooli, ülejäänud olid munitsipaalkoolid. 2009/10. õa oli üldhariduskoolides õpilasi kokku 53 908. Harjumaal oli 213 koolieelset lasteasutust, neis lapsi kokku 28 979. 1993 lõpetas tegevuse maakonna koordineeriv huvikeskus ja selle asemele on loodud piirkondlikud huvikeskused. Tegutsesid muusika-, huvi- ja kunstikoolid ning 9 noortelaagrit. Noorte vaba aja ja harrastuskeskused on loodud Maardu, Paldiski, Kehra ja Saue linnas, Arukülas, Lool, Tabasalus, Viimsis, Ellamaal, Laagris, Sakus ja Jüris.

Harjumaa (v.a Tallinn) väikemuuseume
  Asutamisaasta, asukoht
Eesti vabadusvõitluse muuseum 1994, Lagedi
Kolga muuseum 1995, Kolga
Kose-Uuemõisa koduloomuuseum 1970, Kose-Uuemõisa
Metsanurme muuseum 1999, Saku vald
Mootorrattamuuseum 2002, Kurtna
Padise muuseum 2000, Padise
Rebala muinsuskaitseala muuseum 1994, Jõelähtme
Vihasoo kodulootare 1985, Vihasoo
Viimsi koduloomuuseum 1980, Viimsi

Kultuur. Harjumaal on 70 rahvamaja, 82 raamatukogu (lugejaid 110 500), 64 muuseumi ja 1 teemapark (Saku vallas Kurtnas asuv Vembu-Tembumaa). Riiklikud muuseumid on maakonna muuseum – Harjumaa Muuseum (filiaal Amandus Adamsoni ateljee-muuseum Paldiskis) ja Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum.

Kultuurimälestised. Riikliku kaitse all on 1688 arheoloogiamälestist, sh Jõelähtme hilispronksiaegsed kivikirstkalmed, 7.–8. sajandil rajatud Jägala linnus, Assakul asuv Nõiakivi ja Saula Siniallikad (ühtlasi ka looduskaitse all). Ehitismälestisena on kaitse all 18 kirikut, 4 linnust ja 2 kloostrit. Harjumaal on umbes 150 rüütli-, kiriku-, karja- ja kõrvalmõisa. Neist riikliku kaitse all on 33 silmapaistvat mõisaansamblit. Maakonnas on 277 ajaloomälestist, 1265 ehitismälestist, 1804 kunstimälestist, 16 tehnikamälestist ja 2 muinsuskaitseala. Tallinna vanalinn on UNESCO maailmapärandi objekt.

Sport. Harjumaal on (ilma Tallinnata) umbes 1000 spordirajatist: 60 spordisaali, 16 ujulat, 20 staadioni, 5 lasketiiru, 8 atesteeritud talli, söerada, golfi- ja kurniväljakud jne. Loodusesse on rajatud palju lihtsamaid spordirajatisi, nagu võrk- ja korvpalliväljakuid, tennise-, seinatennise- (squash’i-) ja uisuväljakuid, ning märgistatud matka-, jooksu- ja terviseradu. Harjumaa on liitunud Euroopa jalgsimatkaradade E9 (HispaaniaNordkapp) sarjaga, tähistatud on 6 rajalõiku: Paldiski (26 km), Lohusalu (16 km), Harku (27 km), Naissaare (20 km), Rebala (15 km) ja Kuusalu matkarada (23 km). Peale jalgsimatkaradade läbivad Harjumaad 2 rahvusvahelist rattarada: Tallinn–Kloogaranna–Paldiski–PadiseNõva (98 km) ja Tallinna sadam–PiritaKostivere–Koogi teerist–Kiiu–Loksa–Vihasoo (116 km). Maakonnas on asutatud umbes 150 spordiklubi, kus harrastatakse umbes 75 spordiala.

Tervishoid. Harjumaal tegutseb 12 suurt ja mitu väiksemat üldarstiabi osutavat perearsti- või tervisekeskust ning 41 apteeki. Kokku on maakonnas 326 perearsti. Hambaraviteenust osutatakse 35 hambaravikabinetis (12 kabinetis töötab mitu hambaarsti). Harjumaal on 16 haiglat, mille koosseisus on 8 kiirabibrigaadi. Voodikohti on haiglates kokku 3114. Raviasutustes töötab 2093 arsti ja 4099 õendusala töötajat. Harjumaal on 4 riiklikku hooldekodu krooniliste psüühikahäirete ja vaimse puudega täiskasvanute jaoks (Kernus, Paunkülas, Ravilas, Valklas). Hooldekodud on ka Harkus, Kuusalus, Munalaskmel, Rae vallas (Jüris), Haabneemes (Rannapere pansionaat), Kose vallas (Oru hooldekodu) ja Keila vallas (Karjaküla Sotsiaalkeskus ja Villa Benita). Riiklikke hooldusteenuseid osutatakse ka Keila Sotsiaalkeskuses, Saue Päevakeskuses, Saku Päevakeskuses, Kehra sotsiaalkeskuses, Kuusalu Almakeskuses ning Vääna Laste- ja Noortekodus. Laste hoolekandeasutused on Haiba Lastekodu, Vääna Laste- ja Noortekodu, Keila SOS Lasteküla ning Viimsi Perekodu. Maakonnas asub 1 rehabilitatsiooniasutus – OÜ Proferto Arenduskeskus, kus rehabilitatsiooniteenust osutatakse sügava ja raske puudega lastele.

Pääsküla raba matkarada

Saula Siniallikas

Padise klooster

Ajalugu

13. sajandi I poolel hõlmas Harjumaa suurema osa nüüdsest Raplamaast ja nüüdse Harjumaa kaguosa, seal oli umbes 1200 adramaad ja 3 kihelkonda (üks Varbola ja Keava maalinna, teine Lohu Jaanilinna ümbruses, kolmas hilisema Kose kirikukihelkonna alal). Keava lähedal paiknes Raikküla nõupidamiskoht. 1219–20 vallutasid Harjumaa taanlased, 1227–37 oli see Mõõgavendade Ordu ja 1237–38 Liivimaa Ordu valduses, 1238 tagastati Harjumaa Stensby lepinguga Taanile. 13. sajandi I poolel moodustati Hageri, Juuru ja Kose ning arvatavasti samal sajandil Rapla kirikukihelkond. Hiljemalt 13. sajandi keskpaiku ühendati Harjumaaga Revala (valdav osa nüüdse Harjumaa alast ja Läänemaast Nõva valla ala). Sealtpeale hõlmas Harjumaa 8 kihelkonda (endisest Revalast Jõelähtme, Keila, Kuusalu ja Vaskjala ehk Jüri). 13. sajandi II poolel moodustati Harju-Jaani, Harju-Madise ja Nissi kirikukihelkond, 17. sajandi I poolel Risti kihelkond. Alates 13. sajandist oli Harjumaa arenenud mõisamajandusega piirkond. 1343 puhkes seal Jüriöö ülestõus. 1346 müüs Taani kuningas Harjumaa koos Virumaaga Saksa Ordule, kes pantis need 1347 Liivimaa Ordule. Selle valdusena kuulus Harjumaa Tallinna komtuurkonda. 13.–14. sajandil asus Harjumaa rannikule rootslasi, 18. sajandiks oli osa neist eestistunud. Rootsi (1561–1710) ja Venemaa valduses olevana (1710–1917) kuulus Harjumaa Eestimaa kubermangu. 1805 ja 1858 oli Harjumaal suuri talurahvarahutusi (Kose-Uuemõisa ülestõus, Mahtra sõda). 1850.–60. aastail levis Ida-Harjumaal Maltsveti liikumine. 1860. aastail asutati laulukoore, kuid osavõtt rahvuslikust liikumisest oli vähene. Talude päriseksostmine algas 1863 ja toimus põhiliselt 1860.–70. aastail. Suurimaiks sadamaiks kujunesid 19. sajandil Paldiski (linn aastast 1783) ja Loksa, 1875–1915 tegutses Paldiskis merekool. 1870 avati Balti raudtee, 1905 Keila–Haapsalu harutee, 1900 Tallinna–Viljandi raudtee. 1874 valmis Loksa tellisetehas, 1879 Järvakandi klaasivabrik, 1893 Kohila puupapivabrik, 1898 Joaveski puupapivabrik, 1920. aastail hakkas toodangut andma Ülgase fosforiidikaevandus ja -vabrik, 1938 Kehra tselluloositehas. 1905. aasta revolutsiooni ajal oli Harjumaa ülestõusu alasid (detsembriülestõus 1905). Novembrist 1917 veebruarini 1918 oli Harjumaa kommunistide võimu all. Vabadussõjas tungis Punaarmee 4. I 1919 Kehra jaama – Valkla mõisa joonele, 7. jaanuaril löödi ta tagasi. Eesti iseseisvuse ajal oli Harjumaal linnu kuni 3: Paldiski, 1926–40 Nõmme, aastast 1938 Keila (1925–38 alev); valdu oli 44 (pärast 1939. aasta vallareformi 32). 1924 asutati Kuusiku põllumajanduse katsejaam ja 1925 Kehtna kodumajanduskool, 1934 oli Harjumaal (5660 km2) 105 000 elanikku. 1945 said aleviks Järvakandi, Kehra, Kohila ja Rapla, 1948 lisandus Loksa. Kui maakonnad seoses haldusjaotuse muutmisega 1. X 1950 kaotati, moodustati Harjumaa alal Harju, Keila, Kose ja Rapla rajoon. 1957 kaotati Loksa rajoon, 1959 Kose rajoon ja 1962 Keila rajoon ning nende territoorium liideti põhiliselt Harju rajooniga.

Kuusiku katsebaasi peahoone

Ülgase fosforiidirikastusvabriku varemed ja kaevanduse peasissepääs

Paldiski merekool (1907)

Kirjandus

  • Harjumaa sõnas ja pildis. Tallinn, 2009
  • Harju rajoon. Tallinn, 1981

EE 12, 2003; muudetud 2013