Kuusalu
Keeleteadlane Eduard Ahrens (1803–63)
Botaanik Gustav Vilbaste (1885–1967)
Kuusalu, alevik ja samanimelise valla keskus, paikneb Harjumaal Tallinnast idas Narva maantee ääres; 1254 elanikku (2000). Seal on keskkool (2002/03. õa 674, 2009/10. õa 503 õpilast), kunstide kool, rahvamaja, raamatukogu, lasteaed, postkontor ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Ida-Harju Praostkonna keskus. Tegutseb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kuusalu Laurentiuse kogudus. Huviväärsed on Kuusalu Laurentiuse kirik ja kirikuaed ning pastoraat (ehitatud 1790. aastatel). Kuusalu kalmistule on maetud Eduard Ahrens ja Gustav Vilbaste. Alevikus on kaitse alla võetud pärimustega seotud Nelja kuninga kivi (ümbermõõt 20 m) ja mitu puud: Kordijaani tamm, Seitsme haruga mänd, kirikuaia põlispuud (suurima pärna ümbermõõt on 4,62 m ja kõrgus 24 m), kaks kalmistu lähedal kasvavat mändi. Tallinna–Narva maanteest põhjas asub Kuusalu Pajulinn.
Esmamaining 1212. Küla on mainitud ka „Taani hindamisraamatus”.
Aleviku põhjaosas asuva väikese soo servadel on avastatud 4 rauaaja asulakohta. Kuusalu ümbruskonnast varem teada olnud umbes 50 kultusekivist on alles 15 (sh looduskaitse all olev Lauritsakivi), millest osa paikneb asulakohtade alal. Seal on ka ohvriallikaks peetav Silmaallikas ja Kuusalust pärineb 11. sajandi hõbemüntide aardeleid. Kahe asulakoha kaevamisel (1978–80, Ants Kraut, Ardo Niinre) on leitud kividest ahjupõhju, keraamikat ja 11.–13. sajandi esemeid.
 Kuusalu kirik |  Kuusalu pastoraat |  Lauritsakivi |
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2011
