Kuusalu vald
| 
|
|
| Elanike arv (2010) | 6371 |
| Pindala | 707,9 km2 |
| Vallavanem | Urmas Kirtsi |
| Maakond | Harjumaa |
Kuusalu vald asub Harjumaa idaosas, piirnedes põhjas Soome lahega, keskus Kuusalu alevikus (vallavalitsus asub Kiiu alevikus). Valda läbivast Tallinna–Narva maanteest lõuna poole jäävad hõreda asustusega metsaalad, rannik on kujunenud suvituspiirkonnaks.
Asustus ja rahvastik
Valla kirdeosas on asustus koondunud peamiselt rannikule, poolsaarte siseosad on asustuseta.
Vaata ka Kuusalu valla elanike arv asulati (2000)
Loodus
Paikneb Harju lavamaal, Soome lahe rannikumadalikul ja Kõrvemaal. Rannikut liigestavad Pärispea ja Juminda poolsaar (poolsaare põhjatipp, Purekkari neem, on Mandri-Eesti põhjapoolseim punkt) ning Eru, Hara ja Kolga laht. Vallas on 16 meresaart, neist suurim Pedassaar. Valla idapiiril voolab Loobu jõgi, keskosas Valgejõgi.
Juminda poolsaare siseosas asuvad Aabla raba ja Hara soo. Maastikku ilmestavad mitme joaga (Nõmmeveski, Joaveski, Vasaristi) Valgejõe ja Loobu jõe kanjonorud. Parksi külast loodes esineb karsti (Vasaristi salajõgi). Valla põhjaosa ilmestavad pangad (Muuksi, Tsitre). Tähtsamatest veekogudest asuvad vallas Kahala, Rummu ja Loksa linnast lõunas asuv Lohja järv ning valla lõunapiiril Soodla veehoidla. Valla põhjaosa (Tsitre ja Muuksi pank, Kahala järv ja Viru raba) kuulub Lahemaa rahvusparki, kaguosa metsa- ja sooalad kuuluvad Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealasse. Kaitstavad alad: Kolga lahe maastikukaitseala (osaliselt), Võnsi kaitseala, Ubari maastikukaitseala ja Ohepalu looduskaitseala (osaliselt) ning 7 hoiuala (Kaberla, Kolga lahe, Pakasjärve, Pikkoja alamjooksu, Valgejõe, Valkla klindi ja Väike-Pakasjärve). Parkidest on kaitse all Kiiu mõisa (5,3 ha), Kodasoo mõisa (5,3 ha) ja Kolga mõisa (12,8 ha) park, peale nende ka Kahala Hiiemets (0,9 ha). Looduse üksikobjektidest on kaitse all Turjekeldri juga, 14 puud ja puude rühma, sh Tülivere tamm, ning 30 rändrahnu (neist 12 võeti kaitse alla juba enne Teist maailmasõda). Kuusalu vald paistab silma hiidrahnude rohkuse poolest, Juminda külamaadel paiknev Majakivi (maapealse osa maht 584 m3) on mahult valla suurim ja Eesti kolmas ning Painuva Suurkivi (ümbermõõt 34,1 m, kõrgus 5,2 m ja maapealse osa maht 340 m3) valla teine ja Eesti seitsmes.
Kuusalu valla riigimetsamaad haldavad Harjumaa metskonna Valgejõe, Anija, Viinsi ja Aegviidu metsandik.
Ettevõtlus ja transport
Peamised tööandjad on avalik sektor ning kaubandus- ja puidutöötlemisettevõtted.
Rannikul asub palju väikesadamaid (Kolga-Aabla, Leesi, Tapurla, Hara, Suurpea, Pärispea, Viinistu, Turbuneeme).
Haridus ja kultuur
Vallas tegutsevad Kuusalu ja Kolga keskkool, Vihasoo lasteaed-algkool ja Kuusalu kunstide kool. Kuusalus, Kolgas, Hirvlis, Joaveskis, Vihasool, Kõnnul ja Viinistus on raamatukogu. Tegutsevad Viinistu, Kuusalu, Vihasoo, Leesi ja Kolgaküla rahvamaja, Pärispea seltsimaja, Kõnnu külamaja ning Valgejõe külaseltsimaja. Kolga muuseum (asutatud 1994) vahendab Kuusalu kihelkonna koha- ja kultuurilugu, Muuksis asub Toomani talumuuseum, Kolgakülas talumuuseum, Viinistus on kunstimuuseum ja külamuuseum ning Kupu külas Näkiallika talus tööriistade ja sepikoja muuseum. Leesis asuvad Katariina kirik (ehitatud 1867) ja kalmistu. Peale Kuusalu luteri koguduse tegutsevad Hirvlis ja Valklas baptistide kogudus. Huviväärsed on Kuusalu Laurentiuse kirik, Kiiu mõis ja Mungatorn, Muuksi linnamägi (kasutusel I aastatuhande II poolel eKr ja 8.–11. sajandil), Kodasoo mõis (ehitatud põhiosas 18. sajandi IV veerandil) ning Muuksi linnamäel Eesti-Soome relvavendluse tähistamiseks 1994. aastal avatud Põhjatähe monument.
 Kuusalu Laurentiuse kirik |  Kiiu Mungatorn |  Kolga mõisa härrastemaja |
Ajalugu
Vald Harjumaal 1939–50, staatus ennistati 11. IV 1991. Kuusalu vallaga liitus 30. I 2005 Loksa vald.
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2011
