Tagasi ETBL-i avalehele

Soome laht

Hoovused Soome lahes ja Väinameres

Soome laht (sm Suomenlahti, rts Finska viken, vn Finskij zaliw, sks Finnischer Meerbusen), Eestit ja Soomet eraldav Läänemere laht, külgneb idas Venemaa Leningradi oblastiga; pindala 29 500 km2, pikkus 420, suurim laius 125 km, suurim sügavus 121 m (Tallinnast kirdes).

Lahe läänepiiriks peetakse Hanko ja Põõsaspea neeme vahelist (70 km), harvemini Hanko ja Tahkuna neeme vahelist joont (81 km). Lõunarannikut liigestavad Pakri, Viimsi, Pärispea, Kurgola (Kurkula) ja Soikino poolsaar ning Tallinna, Kolga, Narva, Lauga (Luuga), Koporje ja Neeva laht, põhjarannikut Hanko ja Porkkala poolsaar ning Viiburi laht.

Põhjarannikul on palju kaljuseid saari (skääre), lõunarannikut ääristab Balti klint, mis kohati on lainete murrutada (Loode-Eestis), kohati asub rannajoonest mitu kilomeetrit (Leningradi oblastis kuni 25 km) eemal.

Lahe keskosas paiknevad kõrgendikud ulatuvad saartena (Suursaar, Lavansaari, Tütarsaared, Rodskär, Vaindloo, Virgini saared) üle veepinna, palju on ka madalaid (Uusmadal, Tallinna madal, Kuradimuna, Helsingi madal, Lebjadinovi madalad, Vikalla, Nygrund jmt).

Hoovused ja vee sisaldus

Nõrk hoovus kulgeb piki lõunarannikut läänest itta ja põhjarannikul idast läände. Püsiv läänetuul võib Soome lahe idaosas põhjustada suure veetaseme kõikumise ja sellest tulenevalt Neeva kaldail üleujutuse. Pinnavee soolsus väheneb läänest (6‰) itta (alla 2‰). Jääd on lahes harilikult detsembri keskelt aprilli lõpuni, karmil talvel külmub laht üleni.

Soome lahe sadamad

Suurimad sadamad on Peterburi, Viiburi, Võssotski, Ust-Luuga, Tallinn, Paldiski, Muuga, Kunda, Narva-Jõesuu, Hanko, Helsingi, Kotka, Loviisa ja Hamina.

Väikealused saavad sõita mööda Saimaa kanalit Saimaa järvele ja mööda Neevat Laadoga järvele.

Soome lahe ökoloogia ja elustik

Lahe idaosas on mandri ja Kotlini saare vaheline tamm põhjustanud suuri ökoloogilisi muutusi (näiteks ei jõua suur osa reostust tammi tagant Soome lahe avaossa). Soome lahte ümbritsevate maade kooskõlastatud keskkonnakaitsealase tegevuse tulemusena on vee reostus hakanud vähenema.

Peamised püügikalad on räim, kilu, lest ja lõhilased.

Hapniku, fosfori ja lämmastiku sisaldus

                                                         Hapniku (O2, %), fosfori (P) ja lämmastiku (N) keskmine sisaldus (m mol/m3) Soome lahes

EE 12, 2003; muudetud 2011