Tagasi ETBL-i avalehele

lõhilased

lõhilased (Salmonidae; ingl salmonids, vn лососёвые), põhjapoolkeral elutsevate külmalembeste kalade sugukond lõheliste seltsist. Lõhilased on kas mageveelised või siirdekalad. Neil on voolujooneline käävjas või lamedate külgedega keha, tihedasti paiknevad soomused, hästi arenenud hambad ja rasvauim (lõheliste tunnus). Toituvad kaladest või selgrootuist. Enne kudemist muutub enamiku liikide isastel värvus eredamaks ja alalõug konksjaks, nad omandavad pulmarüü.

Tähtsad tööndus- või spordikalad, näiteks keta (Oncorbynchus keta), gorbuuša, kisutš (O. kisutch), lõhi, forellid, rääbis, peled, siiad ja harilik taimen (Hucho taimen). Kalakasvandustes kasvatatakse vikerforeffi, lõhet ja hõrnast. Mitme lõhilase liha (eriti soolatult) ja mari on delikatessid. Eesti vetes elavad lõhi, forellid, rääbis, peled ja siiad. Osa looduslike liikide arvukus on languses või on nad ohustatud. Lõhi ja peipsi siig on Eesti punase raamatu (2008) äärmiselt ohustatud liikide nimekirjas.

Läänemere lõhilased (sealhulgas ette kasvatatud ja merre lastud) sooritavad ulatuslikke rändeid. Asustatud kalade rännete ja asustamise tulemuse väljaselgitamiseks märgistatakse kasvatatud ja loodusesse viidud lõhilaste noorjärke. On selgunud, et valdav osa Eestis märgistatud (seega meil kasvatatud) lõhedest rändab Läänemere lõunaossa ja püütakse välja Taani ning Poola kalurite poolt, osa lõhesid satub ka Põhjalahte.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • L. Rannak jt. Lõhe ja meriforell. Tallinn, 1983
  • N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984
  • E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
  • P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006

Välislingid

EE 5, 1990; VE, 2006; muudetud 2011