Tagasi ETBL-i avalehele

siig

Merisiig

siig (Coregonus; ingl whitefishes, vn cиги),  põhjapoolkeral elavate lõhilaste sugukonda kuuluv luukalade perekond; umbes 70 liiki (siigade süstemaatika on keerukas). Eestis on siiga (C. lavaretus; merisiig ja peipsi siig on tema alamliigid), rääbist ja peledit. Siigadel on suured soomused ja väike suu, nad on magevee- ja siirdekalad. Siiad toituvad põhjaloomadest ja väikestest kaladest, osa on planktontoidulised (peled, rääbis). Kudemise ajal on mitme liigi isastel valge helmeskate.

Siiad on pikaealised, Siberi arktilistes merevetes levinud muksun (C. muksun) elab kuni 25-aastaseks; paljudel on maitsev liha ja nad on olulised töönduskalad. Merisiig (C.lavaretus lavaretus) on poolsiirdevorm, ta elab Läänemere kesk- ja põhjaosas. Pikkus kuni 70 cm, mass kuni 5 kg (harilikult püütakse alla 1,5-kilosed kalu). Koeb oktoobrist detsembrini Pärnu ja Narva jões. Merisiia arvukus väheneb veekogude eutrofeerumise tõttu. Peipsi siig (C. lavaretus maraenoides) elab Peipsi järves (varem ka Võrtsjärves), teda on asustatud mit­messe Euroopa ja Aasia järve. Pikkus kuni 60 cm, mass kuni 4 kg (saagis enamasti kuni 1,2-kilosed kalad). Soomes kasvatatakse siiga kaubakalaks, Eestis (kalakasvandustes) on kasvatatud noorjärke ja asustatud neid rannikumerre. 2010. aastal püüti merisiiga Eestis rannapüügina 15,5 tonni ja peipsi siiga 0,5 tonni.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984
  • E. Pihu, A.Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
  • P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006

Välislink

VE, 2006; EME 2, 2009, muudetud 2011