Euroopa maailma kaardil

Euroopa füüsiline kaart

Euroopa, maailmajagu, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa; koos sisemeredega 10,5 miljonit km², 683 miljonit elanikku (2006). Piir valdavalt mereline, idapiir kokkuleppeline: Uurali idanõlv, Žemi või Uurali jõgi, Kaspia põhjarannik, Kuma-Manõtši nõgu. Rannajoon liigestunud: Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ja Balkani poolsaar; Aasovi, Must, Marmara ja Vahemeri, Biskaia laht, Põhjameri, Norra meri ja Jäämere osad; palju saari: Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed, Island, Briti saared, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta ja Egeuse mere saared. 2/3 pindalast Uuralist La Manche’ini ulatuv tasandik, sellest põhja pool Skandinaavia mäestik, lõuna pool Pü­reneed, Alpid (Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc, 4807 m), Apenniinid, Karpaadid ja Dinaari mäestik ning keskmäestikud. Vulkaanilisim ala Island. Vanimad geoloogilised struktuurid paljanduvad Ida-Euroopa platvormi Fennoskandia ja Ukraina kilbil. Rohkesti raua- ja vasemaaki, boksiiti, elavhõbedat, pruun- ja kivisütt, kivi- ja kaalisoola ning peamiselt Põhjamere all naftat ja maagaasi. Suuremas osas parasvöötmekliima (läänes mereline, idas mandriline); põhjaosas tundra, lõunas lähistroopiline vahemereline loodus. Kliimat pehmendab oluliselt soe Põhja-Atlandi hoovus. Sademete hulk väheneb läänest itta. Jõestik tihe, suurimad jõed Volga, Doonau, Dnepr, Don, Petšora, Rein, Elbe, Wisła, Seine ja Rhône. Järvi rohkem Euroopa põhjaosas – Laadoga, Äänisjärv, Vänern, Vättern, Saimaa, Peipsi –, ka Saksamaa ja Poola põhjaosas ning Alpides. Loodusvööndid põhjast lõunasse: tundra, lai metsaala, metsastepi- ja stepivöönd, poolkõrb (Kaspia ümbruses) ja vahemereline taimkate. Loodust on oluliselt mõjutanud kestev ja tihe inimasustus, eriti Vahemere mail. Europiidse põhirassi asuala. umbes 97% rahvastikust kõneleb indoeuroopa keeli (romaani, germaani, slaavi, keldi, balti, albaania ja kreeka rühm); teised keelkonnad: uurali (samojeedi, ugri, permi, läänemeresoome jmt rühm), altai (kalmõki ja turgi haru) ja afroaasia (malta keel). Lõuna-Euroopa on valdavalt katoliiklik, Põhja-Euroopa luterlik, Ida-Euroopa, Bulgaaria, Rumeenia ja Kreeka ortodokssed. Kõige tihedamalt on asustatud Inglismaalt läbi Põhja-Prantsusmaa, Hollandi, Belgia, Saksamaa ja Lõuna-Poola Moskvani ulatuv tööstusvööde. Pärast II maailmasõda arenes Euroopa majandus ja poliitika kahe vastandliku leerina: NSV Liidu juhitud idablokk ehk sotsialismileer ja Lääne-Euroopa kapitalistlikud maad. Viimased moodustavad maailma arenenuima tööstuse, intensiivseima põllumajanduse ja parimini korraldatud sotsiaalhooldusega piirkonna.

VE, 2006