Novaja Zemlja, saarerühm Põhja-Jäämeres Barentsi ja Kara mere vahel; umbes 83 000 km². Kaks suurimat saart, Põhja- (48 900 km², kõrgus 1590 m) ja Lõunasaar ((33 300 km², kõrgus 1348 m), on valdavalt mägised, rannikul palju fjorde. Nende vahel Matotškin Šari väin. Valitseb arktiline karm kliima (keskmine temperatuur jaanuaris lõunas –16 °C, põhjas –22 °C, juulis vastavalt 6,4 ja 2,2 °C, sademeid 150–250 mm/a, sageli tugev tuul, 40–50 m/s), tal­vel jäätuvad jõed põhjani, kõikjal igikelts. Peamiselt ark­tiline külmakõrb, umbes 25% pindalast hõlmavad liusti­kud (Põhjasaare mandriliustik 20 000 km²). Lõunasaare lõunaosas arktiline tundra, orgudes ja lõunanõlvul kasvab kiduraid põõsaid (kask, paju), kõrge­mal sambla- ja samblikutundra. Novaja Zemljal elutsevad po­laarrebane, lemming, põhjapõder (populatsioon on radioaktiivse saastumise tõttu hääbumas), jääkaru, suvel on eriti läänerannikul linnulaatu. Rahvastiku (neenetsid ja venelased) peamine tegevusala on kalapüük; suurimad asulad Russanovo ja Krassino; pea­mised polaarjaamad Mõss Želanija ja Russkaja Gavan. Novaja Zemljal asub tuumarelvapolugoon, kus 1961 lõ­hati NSV Liidu esimene vesinikupomm (58 MT). Nüüdisajal toimuvad katsetused sügavas šahtis.

EE 6, 1992