nafta, maaõli, põlev maavara, harilikult tume õlitaoline, enamasti fluorestseeriv iseloomuliku lõhnaga vedelik; tihedus 0,73– 1,05 Mg/m³, eripõlemissoojus 43,5– 46,0 MJ/kg, hangumistº –   60 kuni –  25 ºC. Vees ei lahustu. Sisaldab 82–87 % süsinikku, 11–14 % vesinikku, vähem väävlit, lämmastikku jmt elementi. Naftat tunti juba 6000–4000 eKr Hiinas, Egiptuses jm, tööstuslikult hakati tootma 1860. aastail USA-s. Nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks jt naftasaadusteks.

VE, 2006