Ameerika Ühendriigid

Pindala: 9 826 630 km2

Rahvaarv: 308 745 500 (2010)

Haldusjaotus: 50 osariiki (state) ja 1 föderaalringkond (federal district)

Pealinn: Washington (586 600, linnastus 8 263 500 el)

Kõrgeim tipp: McKinley ehk Denali (6194 m)

Riigikord: vabariik

Parlament: kahekojaline Kongress Congress (Senat Senate ja Esindajatekoda House of Representatives)

Riigipea ja valitsusjuht: president Barak Hussein Obama (2009–)

Etniline vm jaotus: valged (82%), neegrid ja mulatid (13%), aasialased (4%), põlisrahvad (1%)

Riigikeel: inglise keel

Usklikud: protestandid (52%), katoliiklased (24%), mormoonid (2%), judaistid (1%)

Rahvastiku tihedus: 30 in/km2

Linnarahvastik: 81%

Keskmine eluiga: 78 a; mehed 75 a, naised 81 a

Iive: 0,9%

Sündimus: 1,4%

Suremus: 0,8%

Imikute suremus: 0,6%

Kirjaoskajaid (2003): 99%

SKTp 1 el kohta: 45 790 $

Rahaühik: USA dollar (USD)

Rahvuspüha: 4. juuli (1776, iseseisvuspäev)

Rahvussümbolid: roos (Rosa), harilik tamm (Quercus robur), valgepeamerikotkas (Haliaeetus leucocephalus)

Riigitähised: USA, US; domeenitähis: .us

Telefonikood: +1

Eestiga sõlmiti diplomaatilised suhted 1922, 4. IX 1991

Ameerika Ühendriigid (ingl United States of America), lühend USA, kõnekeeles Ameerika, riik Põhja-Ameerikas. Piir (12 034 km) Kanada (8893 km, sh 2477 km Alaskal) ja Mehhikoga (3141 km); rannajoone pikkus 19 924 km. Peale selle on USA-l 29 km pikkune piir Kuubaga (Guantánamo mereväebaasi ala). Alaska ja Hawaii osariik paiknevad eraldi. USA-ga vabalt ühinenud riikide staatuses on Puerto Rico (1952), Põhja-Mariaanid (1978), Marshalli Saared ja Mikroneesia (1986) ning Belau (1994). Sõltuvad piirkonnad on Ameerika Samoa, Bakeri saar, Guam, Howlandi saar, Jarvise saar, Kingmani riff, Midway saared, Navassa saar, Palmyra atoll, USA Neitsisaared ja Wake’i saar.  50 osariiki: põhiterritoorium (48 osariiki), pealinnaterritoorium Columbia ringkond, Alaska ja Hawaii.

Föderatiivne vabariik, riigipea ja valitsuse juht on suurte volitustega (ka ülemjuhataja) 4 aastaks valitav president, seadusandlusorgan Kongress (Esindajatekoda ja Senat). Igal osariigil on põhiseadus ja kongress; 2 valitsevat parteid – Demokraatlik Partei ja Vabariiklik Partei.

ÜRO (1945) ja NATO (1949) asutajaliige. 

Loodus

Läänepoolne kolmandik (ka Alaska) mägine (Kordiljeerid), keskosas Mississippi suunas madalduv tasandik, idas Apalatšid, Atlandi ookeani ja Mehhiko lahe rannikul madalik. Suuremal osal territooriumist mõõdukas mandriline, Floridas lähedalistroopiline ja troopiline, Californias vahemereline, Alaskas kohati arktiline, Kordiljeeride lavadel ja mägedes kuiv kliima. Eriti kevadel ja sügisel purustavaid orkaane (1993. aasta märtsis Atlandi rannikul nn sajandi torm, 2005. aasta augustis kahjustas orkaan Katrina rängalt New Orleansi linna). 1/4 pindalast mets, Apalatšidest läänes varem preeria, nüüd peamiselt põld, Alaskas tundrat, siselavadel kõrb või poolkõrb. Kirdeosas Suur järvistu; suurimad jõed Mississippi, Columbia, Colorado ja Kanada piiril St. Lawrence.

Rohkesti maavaru: süsi, nafta, maagaas, raua-, vase-, plii-, tina-, vanaadiumi- ja volframimaak, kuld, hõbe, uraanimaak. Arenenud loodushoid – umbes 270 kaitstavat ala (sh maailma vanim rahvuspark Yellowstone, 1872), palju ajaloo- ja kultuurimälestisi.

Loe lähemalt USA looduse kohta

Rahvastik ja majandus

Tüüpiline immigratsioonimaa, 82% valgeid, 13% neegreid, 1% põliselanikke. Ülekaalus protestandid (30%), 26 % katoliiklasi. Maailma võimsaim ja mitmekülgseim tööstusmaa. Paljude tehnoloogiliste uuenduste kavandaja ja juurutaja (eriti arvutitehnika, meditsiini, kosmoseuuringute ja sõjanduse vallas). Põhitooted: maagaas, metallid (eriti teras), väävel, elektri- ja tuumaenergia, mootorliikurid, keemia- ja elektroonikatooted, paber, tsement, toiduained, tarbekaubad. Põllumajanduss kõrge mehhaniseerituse tase ja oskuslik kemikaalide kasutamine. Tooted: nisu, mais, puuvill, tubakas, soja, köögivili, tsitrused, linnu- ja loomaliha, kalatooted. Väljaveokaubad: masinad ja seadmed, elektroonikatooted, keemiakaubad, toiduained.

Loe lähemalt USA rahvastikust ja majandusest

Ajalugu

Enne Ameerika avastamist asustasid USA ala indiaanlased. 1565 tekkis Floridasse esimene hispaanlaste koloonia, seejärel alates 17. sajandist inglaste, madalmaalaste ja prantslaste kolooniad. 1775–81 kestnud Põhja-Ameerika kolooniate Iseseisvussõda lõppes 1781 kolooniate võiduga. 4. VII 1776 võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon. 1861–65 toimunud kodusõjas said võidu põhjaosariigid. Esimeses ja Teises maailmasõjas osales USA liitlaste poolel Saksamaa ja selle liitlaste vastu. Maailma mõjukaima riigina on osalenud juhtivalt rahvusvaheliste konfliktide lahendamises. Rahvusvahelise terrorismi vastu peetavas võitluses kukutas USA 2001 Afganistanis terroriste mahitanud Talibani valitsuse ja 2003 Iraagis Saddam Husseini režiimi.

Loe lähemalt USA ajaloost