Põhja-Ameerika, läänepoolkera manner, Ameerika maailmajao põhjaosa, lõunapiiriks loetakse Panama maakitsust; koos saartega (kaasa arvatud Gröönimaa ja Lääne-India saared) 24,68 miljonit km², 515 miljonit elanikku (2006). Lääneosas Kordiljeerid, ida pool Suur tasandik, Kesktasandik, Apalatšid ja rannikumadalikud, kirdeosas Laurentia kiltmaa, selle lõunapiiril Suur järvistu. Pinnamoest johtuvalt on loodusvööndid kirde–edela-sihilised, soe õhk saab tungida kaugele põhja ja külm õhk lõunasse. Lõuna- ja kagurannikul on kevadel ja sügisel tihti orkaane. Gröönimaad ja Arktika saarestikku kirdeosa katab valdavalt mandrijää, lõunaosa saared ja kohati ka rannikuala (Florida) ulatub troopilisse vööndisse. Suurim jõgi on Mississippi (koos Missouriga), Coloradol on ainulaadne kanjon. Põlisasukad indiaanlased. Eurooplasi hakkas saabuma 16. sajandil, Aafrikast toodi neegerorje. Rahvastiku enamik valged, neegreid on peamiselt USA-s, mestiitse ja indiaanlasi Mehhikos, eskimoid põhjaosas. Peamine keel on inglise, Mehhikos ja Kesk-Ameerikas hispaania, Kanadas ka prantsuse keel Põhja-Ameerikas asuvad USA, Kanada, Mehhiko, Taani valdus Gröönimaa, Kesk-Ameerika riigid ja Lääne-India saartel paiknevad iseseisvad ja sõltuvad maad.

VE, 2006