Aafrika riigid (2006)

Aafrika, suuruselt 2. maailmajagu ja manner; 30,3 miljonit km², umbes 886 miljonit elanikku (2006). Rannajoon valdavalt sirge, saari (Madagaskar, Kanaari saared, Roheneemesaared) ja lahtesid (Surt, Qābis, Guinea) vähe. Benguela–Massawa joonest põhja poole jääb Madal- (200–500 m), lõuna poole Kõrg-Aafrika (üle 1000 m). Punasest merest ulatub Zambezi jõeni 6000 km pikkune järvenõgude ja vulkaaniahelikega Ida-Aafrika alanguvööde; kõrgeim tipp Kilimanjaro (5895 m). Põhjas Atlase mäed, lõunas kaarjas Suur astang. Valdavalt vana, Eelkambriumis kurrutunud kristalne massiiv, mandri äärealal ülang, siseosas suuri äravooluta alasid. Maavarade poolest rikas: kuld, teemant, vask, raud, boksiit, fosforiit, nafta, maagaas, uraan, mangaan, asbest, tina. Kõige kuumem manner (keskmine temperatuur üle 20 ºC). Sademed vähenevad ekvaatorist põhja ja lõunasse. Ekvaatoril vihmamets, põhja ja lõuna pool savann, torkvõsa ja kõrb, põhja- ja lõunarannikul vahemereline loodus. Suurimad jõed on Kongo, Niilus, Niger, Zambezi ja Senegal, suurimad järved Victoria, Tanganjika, Njassa ja Tšaad. Liigi- ja isendirohke savanniloomastik. 

Rahvastik kultuurilt, rassilt ja keelelt väga kirev. Rassid: neegrid, negrillod, bušmanid, etioopia ja indovahemere rass. Iseloomulik keelte ja murrete rohkus; levinuimad keeled: araabia, berberi, bantu, niiluse-sahara ja indoneesia keeled. Riigikeeleks paljudes maades endise emamaa keel (inglise, prantsuse, hispaania, portugali keel). Inimeluks soodsaimad alad põhja- ja lõunarannik ja Ida-Aafrika. Eeskätt põllumajandusliku ja mineraalse tooraine tootja (puuvill, kohv, kakao, maapähkel, kautšuk, maitseained, tee, liha, vill, nahk). Majanduslikult arenenuimad on Lõuna-Aafrika Vabariik, Põhja-Aafrika maad, Namiibia, Botswana ja Ekvatoriaal-Guinea. Põhja- ja Kirde-Aafrika on tuntud antiikajast, sisealad olid eurooplastele kaua tundmata.

Maadeavastajad ja -uurijad: Bartolomeu Diaz, Vasco da Gama, Heinrich Barth, David Livingstone, Henry Stanley. 

VE, 2006