Must meri, Atlandi ookeani sisemeri, asub Euroopa ja Aasia vahel; 422 000 km², keskmine sügavus 1271 m, suu­rim 2211 m; asub järsuveerulises nõos, loodeosa (sügavus 30–60 m) paikneb mandrilaval. Kertši väina kaudu ühenduses Aasovi merega, Bosporuse väina, Marmara mere ja Dardanellide kaudu Vahemerega.

Enamik lääne- ja looderannikut on madal (loodes limaanrannik), ida-ja lõunarannik ning Krimmi poolsaare lõu­narannik kõrge ja mägine. Suurimad lahed ja limaanid on Karkinitski ja Kalamitski laht ning Dnepri-Bugi ja Dnestri limaan, suurim poolsaar Krimm; saari on vähe. Ühendus Vahemerega tekkis 6000–8000 aastat tagasi. Seismiliselt aktiivne ala, maavärinate epitsentrid asetsevad mere äärealade all. Mere põhi on akumulatsiooni-tasandik, selle lõuna­osa liigestavad veealused ahelikud (pikkus 150 km). Vee temperatuur on pindmises kihis suvel 24–26, madalavee­listel aladel kuni 29 °C, talvel avamerel 6–7, kagu-osas 9–10, loodeosas ja Kertši väinas alla 0 °C; soolsus avamerel 17–18‰, põhja lähedal kuni 22,5‰. 150 meetrist sügavamal puudub vees lahustunud hapnik ning on palju väävelvesinikku (põhjakihtides 11–14 ml/l). Põhjakihtides väävelvesiniku tõttu elustikku ei ole. Must meri on kalarikas (umbes 180 liiki), püü­takse hamsat, stauriidi, makrelli, pelamiidi, musta mere kilu ja tülkat; kogutakse punavetikat (biomass 5–10 miljonit tonni).

Merre suubuvad Dnepr, Lõuna-Bug, Dnestr, Doonau, Kızılırmak jmt jõge. Suurimad sadamalin­nad on Odessa, Sevastopol (Ukraina), Iljitšovsk, Novorossiisk (Venemaa), Tuapse, Phothi, Bathumi (Gruusia), Constanţa (Rumeenia), Burgas, Varna (Bulgaaria), Sinop, Samsun ja Trabzon (Türgi). Rannikul on palju kuurordipiirkondi: Krimmi lõu­narannik (Ukraina), Kaukaasia Musta mere rannik (Venemaa, Gruusia), Kuldsed Liivad, Päikeseline Rand (Bulgaaria) ja Mamaia (Rumeenia).

EE 6, 1992