tasandik, geograafias enam-vähem tasane maa-ala. Eristatakse struktuurilisi (rõhtsail kivimikihtidel), kuhje- (nt mereliivadest) ja kulumistasandikke (nt murrutustasandik), pinnamoe järgi peamiselt lausk-, lainjaid, kald- ja orustunud tasandikke. Vaata ka kiltmaa, lava, pigatasandik.