Kaspia meri

Kaspia meri Euraasia kaardil

Kaspia meri, maailma suurim, väljavooluta soolaseveeline järv, asub Euroopa ja Aasia piiril; pindala (saarteta) 371 000 km², suurim sügavus 1025 m, keskmine sügavus 208 m, pikkus on 1030 km, laius 200–435 km ja maht 78 648 km³.

Kaspia mere valgala riigid on kirdest alates Kasahstan, Türkmenistan, Iraan, Aserbaidžaan ja Venemaa.

Asub madalas tektoonilises nõos 26,6 m allpool merepinda. Pindala (saarteta) 371 000 km²(väheneb aegamööda, viimase 100 aastaga on pind alanenud rohkem kui 2 m, ka veetase ja maht on muutuvad), põhjaosa madal (suurim sügavus 22 m, keskmine sügavus 4–5 m) ja saarerohke, kirdeosas ka muutliku rannajoonega paduranda, lõunaosa sügav (1025 m); saari 50. Idaosa on liigestunum, suurim laht on Garabogaz (1980–92 tammiga järve põhiosast eraldatud). Peamised poolsaared on Manggõstau ja Abşeron. Järve suubuvad Volga, Uural, Kura, Terek ja mitu teist jõge.

Vee soolsus on Volga suudmes 0,05‰, kaguosas 11–13‰, madalaveelistes lahtedes veelgi suurem. Erinevalt ookeaniveest sisaldab Kaspia meri rohkesti sulfaate ja karbonaate. Kaspia vee keemilise koostise määras esimesena kindlaks 1834 Tartu ülikooli professor Carl Christoph Traugott Friedmann Göbel. Vee temperatuur suvel kuni 26 °C, talvel lõunaosas 12 °C, põhjaosa jäätub 2–3 kuuks (mõnel aastal Abşeroni poolsaareni). Hoovused kulgevad üldiselt vastupäeva, kuid madalas põhjaosas sõltub nende suund peamiselt tuulest ja jõgede vooluhulgast.

Tähtis kalapüügimeri, seal elab 133 liiki kalu, neist 54 on endeemsed. Eriti oluline on tuurlaste (tuur, sevrjuuga, beluuga) püügikohana. Püütakse ka koha, vobla, tülka jm kalu ning hülgeid. Veekogu põhjast ja rannikult ammutatakse naftat ja maagaasi (varu 10 mld t, suurim tootja Aserbaidžaan, vaata ka Bakuu–Thbilisi–Ceyhani naftajuhe ja Neft Daşları) ning soola (Garabogaz).

Laevaliiklus, sh ühendus jõgede ja kanalite kaudu Aasovi, Musta, Valge ja Läänemerega; raudtee-praamiliiklus Bakuu–Türkmenbaşy, Bakuu–Aktau.

Suurimad sadamad: Bakuu (Aserbaidžaan), Astrahan, Mahhatškala (mõlemad Venemaa), Atõrau, Aktau (mõlemad Kasahstanis), Türkmenbaşy (Türkmenistan), Bandar-e Torkaman ja Bandar-e Anzalī (mõlemad Iraanis).

Kaspia vesi väga reostunud, peamiselt nafta ammutamise ja töötlemise ning jõgede kaudu tulnud heitmete tõttu.