Bakuu

Bakuu üldandmed
Riik	Aserbaidžaan
Elanike arv (2014)	2 181 800
Pindala (km2)	2130
Asustustihedus (2014, el/km2 kohta)	1020
Rahvused (%, 2009)	aserbaidžaanid 90,3, venelased 5,3, tatarlased 1,3, lesgid 1,3, ukrainlased 1
Staatus	keskalluvusega linn

Bakuu (aserbaidžaani Bakı), Aserbaidžaani pealinn; Kaspia mere suurim sadam, tööstus- (sh laevaehitus) ja kultuurikeskus, asub Abşeroni poolsaare lõunaosas kaarjalt Bakuu lahe poole madalduval rannikul; 2 181 800 elanikku (2014).

Bakuu vanalinn koos Ş̌irvani šahhide palee ja Neitsitorniga kuulub aastast 2000 UNESCO maailmapärandi nimistusse. 2012. aastal toimus Bakuus 57. Eurovisoooni lauluvõistlus, 2015. Esimesed Euroopa mängud.

Bakuus on 12 linnarajooni: Binəqədi, Xəzər, Xətai, Qaradağ, Nərimanov, Nəsimi, Nizami, Sabunçu, Səbail, Suraxanı, Yasamal, Pirallahı.

Majandus

Moodustab Bakuu naftarajooni südamiku (linna piirides naftat enam ei ammutata); naftatöötlemis-, keemia-, naftakeemia-, masina- (naftatööstus- ja elektriseadmed, aparaadid, laevaremont), ehitusmaterjali-, kerge- ja toiduainetööstus. Torujuhtmeid pidi saab linn ka Kaukasuse jõgedest vett.

Lõuna-Kaukaasia tähtsamaid transpordisõlmi. Bakuus on rahvusvaheline kaubasadam avatud 1902, Kaspia mere suurim sadam), reisisadam, Heydər Əliyevi nimeline rahvusvaheline lennujaam, raudteejaam (rahvusvahelise Bakuu–Thbilisi–Karsi raudtee alguspunkt), metroo (avatud 1967).

Haridus ja kultuur

Bakuus on Aserbaidžaani Teaduste Akadeemia (1945), üle 40 kõrgkooli ja nende filiaali, sh Bakuu ülikool (asutatud 1919), konservatoorium (1920), meditsiiniülikool (1930), majandusülikool (1930), Bakuu slaavi ülikool (1946), tehnikaülikool (1950), nafta- ja tööstusülikool (1920). 2013/14. õppeaastal õppis Bakuu 376 üldhariduskoolis 359 768 õpilast, 36 kutsekoolis 11 535ja 22 keskeriõppeasutuses 30 329 õpilast ning 42 (29 riiklikku ja 13 erakõrgkooli) kõrgkoolis 116 024 üliõpilast.

Linnas on 11 teatrit, sh ooperi- ja balletiteater (1920), draamateater (1922), vene draamateater (1920), muusikakomöödiateater (1938), noorsooteater (1928), nukuteater (1931), 8 kontserdisaali, sh filharmoonia (1936), lastefilharmoonia (1991), lauluteater (1968), Heydər Əliyevi keskus (2006) ja tsirkus. 34 muuseumi seas on huvipakkuvamad Iseseisvuse muuseum (1919), vaibamuuseum (1967), kunstimuuseum (1936) ja ajaloomuuseum (1920). Bakuus on ka 111 avalikku raamatukogu (sh Bakõhhanovi nimeline rahvusraamatukogu).

Aserbaidžaani Riiklik Lauluteater kannab selle asutaja Rəşid Behbudovi nime.

Bakuu muuseumikeskuses (ehitatud 1960) asuvad mh muusikakultuurimuuseum, teatrimuuseum, iseseisvuse muuseum ja mitu kunstigaleriid.

Endises İsmailiyə palees (valminud 1913) asub Aserbaidžaani teaduste akadeemia presidium.

Linnaehitus

Linna keskosa alaneb astanguliselt mere poole. Huviväärne on Bakuu vanalinn. Vanimad  ehitusmälestised pärinevad 11. sajandi II poolest (Muhammedi mošee, Sınık-qala minarett). On säilinud tornide ja väravatega linnamüür (12.–19.  sajand), Neitsitorn (11. sajandi II pool) ning Şirvani šahhide paleeansambel (15. sajand).

Nüüdse linnapildi kujundavad 19. sajandi ja 20. sajandi alguse historitsistlikud hooned (Istiqlali (endise Nikolai) tänava ääres asuvad Bakuu islami tütarlastekool (1900, praegu Aserbaidžaani TA käsikirjade instituut) ja Bakuu linnavalitsuse hoone (1900–04) mõlemad arhitekt Józef Gosławski, İsmailiyə palee (1908–13, arhitekt Józef Plośko), Filharmoonia (1910-14, arhitekt Gabriel Ter-Mikelov).

Nõukogude võimu aegsed ehitusansamblid ja haljasalad (Nizami väljak, arhitekt Sadıq Dadaşov; Nizami kino ja elumaja kompleks, 1937–39 ja hotell Moskva, mõlemad Mikayıl Hüseynov; 26 Bakuu komissari mälestusansambel, arhitekt G. Aleskerov jt, kujur I. Zeinalov jt., NSVL riiklik preemia 1972, demonteeritud 2009. aastal); İçәri Şәhәr metroojaam, 1967, ajaviitepalee Gülistan, 1980, arhitekt N. Gadzibekov jt; uus, nn Idamaa turg, 1983, arhitekt I. Revazov jt). 1967 avati metroo, 1970. aastail alustati uute linnaosade (Ahmedli jt) ehitamist.

Iseseisvusajal on Bakuus rajatud mitu huvitavat kultuuri- ja büroohoonet, mh Aserbaidžaani torn, Rahvusvaheline mugaamikeskus (2008), Heydər Əliyevi keskus (2012), Leegitornid, Bakuu Kristallpalee (2012), Aserbaidžaani Vaibamuuseumi uus hoone (2014), Bakuu Valge Linn, SOCARi torn jmt.

Bakuus on arvukalt parke, puhkealasid ja haljasalasid. Sadamast Neitsitornini kulgeb rannapuiestee, kus on lõbustuspark ja vabaajaasutused, selle ääres asuvad hotellid ja ärihooned. Muud suuremad pargid on Heydər Əliyevi park, Səməd Vurğuni park, Nərimanovi park, Märtrite alle ja Purskaevude plats.

Bakuu vanalinn ja Leegitornid

Bakuu panoraam öösel

Bibiheybəti mošee Bakuus (ehit 13. saj, hävitatud 1936, taastatud 1997).

Ajalugu

Esimest korda on Bakuud mainitud 5. sajandil. Keskajal tunti seda kui tugeva kindlusega suurt naftatootmis- ja sadamalinna. Linn kuulus 1191. aastast Ş̌irvani šahhidele ning 1230–1370 mongolitele, oli 14. sajandist kuni 1538 Ş̌irvani riigi pealinn, kuulus seejärel Saffaviidide ja Osmanite riigivalduses. 1723–35 oli linn Vene riigi valduses, aastast 1747 Bakuu khaaniriigi keskus, 1806 ühendati Venemaaga. 1859. aasta Şamaxı maavärinat Bakuu kubermangu keskus. 1870. aastatest 20. sajandii alguseni oli linn ülemaailmse tähtsusega naftaammutamis- (1901. aastal 11 miljonit tonni naftat, 95% Venemaa ja u 1/2 maailma naftatoodangust) ja -töötlemiskeskus. 1918–20 Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi ja 1991. aastani Aserbaidžaani Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi pealinn. Bakuu on ajalooliselt olnud paljurahvuseline ja multikulturaalne linn. Praegu on enamuses aserbaidžaanid, aga seal elab ka armeenlasi ja venelasi. Sinna on asunud ka u 100 000 Mägi-Karabahhi põgenikku.

Engelbert Kaempferi gravüür Johann Baptist Homann aatlasest "Baccu. Eine Stadt in Meden, an der Caspischen See" (avaldatud 1734, pilt aastast 1683).

Şirvani šahhide paleekompleks. Vaade põhjasuunast.

Umbes 22 ha suurune vanalinn on lääne ja põhja küljelt ümbritsetud 12. sajandist (rekonstrueeritud 19. sajandil) pärineva tornide ja väravatega müüriga, mis on 8–10 m kõrgune ja kuni 3,5 m paksune.