Aserbaidžaani vene draamateatri hoone avati pärast remonti 2008

Aserbaidžaani vene draamateatri saal

Aserbaidžaani Riiklik Vene Draamateater (Səməd Vurğuni nimeline Aserbaidžaani Riiklik Vene Draamateater, aserbaidžaani Azərbaycan Dövlət Rus Drama Teatrı), Aserbaidžaani suurim ja vanim vene teater, asub Bakuus.

Sai alguse 1920 moodustatud Bakuu vaba satiiri-agitatsiooniteatri (Satiragit) vene sektorist, tegutses aastast 1923 Bakuu töölisteatrina (1924 avati oma teatristuudio), aastast 1937 punalipuline riiklik vene draamateater, aastast 1956 kannab Səməd Vurğuni nime. 1930. aastatest andis teater sageli külalisetendusi Põhja- ja Lõuna-Kaukaasias ja hiljem kogu NSV Liidus. Teatris on töötanud tuntud nõukogude lavastajad ja näitlejad: 1930.–40. aastatel Arseni Ridal (1883–1975), David Gutman (1884–1946), Efraim Loiter (1889–1963), Evgeni Hakkel (1892–1953), İsmayıl Hidayətzadə (1901–51), 1950.–60. aastatel Məhərrəm Aşumov (1912–69), samuti Aserbaidžaani esimene naislavastaja Gülcahan Güləhmədova-Martınova (1925) jpt.

Teatri peanäitejuht on aastast 1993 Aleksandr Şarovski (1948, Aserbaidžaani rahvakunstnik); tuntud näitlejaid: Fuad Poladov (1958, Aserbaidžaani rahvakunstnik), Nodar Şaşıqoğlu (1927-2013, Aserbaidžaani ja Venemaa rahvakunstnik), Hacı Murad Yegizarov (1939, Aserbaidžaani rahvakunstnik), Məbud Məhərrəmov (1957, Aserbaidžaani rahvakunstnik), Lyudmila Duxovnaya (1944, Aserbaidžaani rahvakunstnik).

Teatris on mängitud Lääne ja Vene näitekirjanike klassikalisi teoseid, olulisel kohal on alati olnud Aserbaidžaani kirjanike näidendid Mirzə Fətəli Axundovi „Karu, röövlitapja” („Xırs quldurbasan”) ja „Länkärani khaani vesiiri seiklused” („Lənkəran xanının vəziri”), Hüseyn Cavidi „Šeihh Sänan” („Şeyx Sənan”), Cəfər Cabbarlı „Aydın”, „Sevil” ja „1905. aastal”, Səməd Vurğuni „Vagif”, „Farhad ja Sirin” ning „Hanlar”, Ənvər Məmmədxanlı „Ida hommik” ("Şərqin səhəri”), Mirzə İbrahimovi „Külatüdruk” („Kəndçi qızı”), İlyas Əfəndiyevi „Oled alati minuga” („Sən həmişə mənimləsən”), İmran Qasımovi ja Həsən Seyidbəyli „Mille jaoks sa elad?” („Sən nə üçün yaşayırsan?”) ja „Meri armastab tugevaid” („Dəniz cəsurları sevir”), İmran Qasımovi „Päikesetõusud Kaspial” („Xəzər üzərində şəfəqlər”) ja „Elu on nii lühike...” („Ömür elə qısadır ki...”), Maqsud ja Rüstəm İbrahimbəyovi „Kes tuleb keskööl?” („Gecə yarısı kim gələcək?”), Rüstəm İbrahimbəyovi „Ultimaatum”, „Park”, „Naine suletud ukse taga” („Yaşıl qapı arxasında qadın”), „Ülekuulamine ehk tõehetk” („İstintaq”), „Maja liival” („Qum üzərində ev”), „Suvila ühele perekonnale” („Bir ailə üçün yaylaq evi”), „Oma teed mööda” („Öz yolu ilə”), Anari „Suvepäevad linnas” („Şəhərin yay günləri”), Elçini „Ah, Pariis... Pariis!...” ja „Minu mees on hull” („Mənim ərim dəlidir”), Yusif Səmədoğlu „Hukkamise päev” („Qətl günü”) jpt.

Välislink

• Aserbaidžaani Riikliku Vene Draamateatri koduleht (vene keeles)

Loodud 2015