Tagasi ETBL-i avalehele

Aserbaidžaani õhutransport

Bakuu lennujaama kompleks

Aserbaidžaani reisilennunduse ajalugu algab 1923. aastal, kui moodustati esimene tsiiviillennundusettevõte ZAKAVIA. 1926 avati liin Bakuust Thbilisisse, veidi hiljem ka Pjatigorskisse. 1933 valmisid esimesed lennujaamad Bakuus, Yevlaxis ja Şəkis, 1929 avati rahvusvaheline lennuliin Harkiv–Bakuu–Bandar-e Anzalī, 1933 lendas esimene lennuk Bakuust Moskvasse, 1937 avati Bakuu–Moskva regulaarliin. Järgnevatel aastatel avati regulaarliinid Bakuust Harkivisse, Groznõisse, Rostovisse ja Astrahani. 2. VI 1938 loodi riigi esimene tsiviilennundusgrupp (aastast 2006 tähistatakse seda tsiviillennunduspäevana). 1970.–80. aastatel avati mitu kohalikku lennujama (Gəncəs, Yevlaxis, Naftalanis, Naxçıvanis, Zaqatalas, Lənkəranis, Ağdamis, Ağstafas ja Şəkis), peamised lennukid olid Jakovlev 40 (kohalikud lennud), Tupolev 134 ja 154 (NSV Liidu sisesed lennud).

Nõukogude Liidu lagunedes algas Aserbaidžaani iseseisva õuhtranspordi areng. 1991. aasta sügisel avati esimene rahvusvaheline liin Bakuust İstanbuli. 17. VIII 1992 loodi Aerofloti kohaliku osakonna baasil rahvuslik lennuettevõte Azerbaijan Airlines, peatselt liisiti kaks esimest Boeing 727 tüüpi lennukit. 1994 avati liin Bakuust Dubaisse, peatselt algasid lennud Bakuust Teherani, Tel Avivi, Peterburi, Londonisse ja Hiinasse. 1999. aastal avati Bakuu lennujaama rahvusvaheline terminal, 2005 avati kargoterminal, 2013 uus reisiterminal. 2000. aastal soetati esimesed Boeing 757 tüüpi lennukid, järgmisel aastal avati liin Bakuust Pariisi. 2000. aastate keskel osteti siseliinidele Antonov An-140 lennukid ja välisliinidel uued Airbus A319 ja A320 lennukid. 2010. aastal lõpetati Tupolev-tüüpi lennukite kasutamine, samal aastal AZAL omandas uued Boeing 767-300ER ja Boeing 737 lennukid. 2014. aastal võeti kasutusele kaks Boeing 787 Dreamliner lennukit.

Reisijate ja kaubaveo maht on pidevalt kasvanud. 2010. aastast on reisijate hulk kasvanud keskmiselt 14% aastas. 2014. aastal kasutas õhutranspordi teenuseid 1,8 miljonit reisijat, neist 1.2 miljonit rahvusvahelistel liinidel. 2014. aastal veedas õhutransport 125 000 tonni kaupa, peamiselt välisliinidel.

Rahvusvahelised lennujaamad

  • Bakuu Heydər Əliyevi lennujaam: Aserbaidžaani peamine õhuvärav, Azerbaijan Airlinesi kodulennujaam; kaks lennurada: asfaltkattega (2700х60 m) ja betoonrada (3200x51 m).
  • Naxçıvani lennujaam: Nahhitševani Autonoomse Vabariigi peamine lennuvärav, 2004. aastal valmis uus terminal, samast aastast on rahvusvaheline; kaks lennurada: asfalt-betoonkattega (3300 m) ja betoonrada (3300 m).
  • Gəncə lennujaam: uus lennujaam valmis 2006, samast aastast rahvusvaheline; kaks lennurada: betoonkattega (2500x44 m) ja raudbetoonrada (3300x45  m).
  • Lənkərani lennujaam: riigi kaguosa peamine õhuvärav, rekonstrueeritud lennujaam valmis 2008, samast aastast rahvusvaheline; asfaltkattega lennurada (3300 m).
  • Zaqatala lennujaam: asub Suur-Kaukasuse lõunajalamil, rekonstrueeriti 2008, samast aastast rahvusvaheline; asfaltkattega lennurada (2200 m).
  • Qabala lennujaam: asub Aserbaidžaani loodeosas, rahvusvaheline lennujaam valmis 2011; asfaltkattega lennurada (3600 m).

Vaata ka seotud artikleid

Välislingid

Loodud 2015