Thbilisi
| Thbilisi elanike arv | |
| 1897 | 161 000 |
| 1913 | 194 000 |
| 1926 | 295 000 |
| 1939 | 520 000 |
| 1959 | 700 000 |
| 1970 | 850 000 |
| 1979 | 1 066 000 |
| 1989 | 1 193 0001 |
| 1991 | 1 279 0001 |
| 1 koos Thbilisi linkonda kuuluva Tsknethi aleviga 1989. a. 1 197 000 el ja 1991. a. 1 283 000 el | |
Thbilisi, ka Tbilisi, vananenud nimi aastani 1936 Tiflis, Tphilisi, Gruusia pealinn; 1 171 200 elanikku (2013; 1 279 000 el, 1991), pindala 350 km2 (1991).
Asub Thbilisi nõos kuni 40 km pikkusel alal Mtkvari (Kura) jõe keskjooksu mõlema kalda terrassidel (keskmiselt 400–500 m ü. m.), linna lääneserval kõrgub Mthatsminda mägi (730 m).
Linnast kirdes on veehoidla (Thbilisi meri; 12,5 km2), 20 km linnast paikneb Thbilisi rahvuspark. Thbilisis ja selle lähikonnas on mitu kuurortravipaika (kuumade väävliallikate kasutamine on pärast 1991. aasta purset katkenud).
Transport ja majandus
Thbilisi on Gruusia ja kogu Lõuna-Kaukaasia suurimaid linnu ja tähtsaimaid liiklussõlmi; Thbilisist suundub raudtee Musta ja Kaspia mere rannikule ja Armeeniasse ning harutee Thelavisse, Gruusia sõjateed (Thbilisi on selle lõpp-punkt) asendab aastast 1985 tunneli kaudu Kaukasuse Peaahelikku läbiv Trans-Kaukaasia autotee, linnast idas on rahvusvaheline Thbilisi lennujaam.
Thbilisis valmistatakse u 1/3 Gruusia tööstustoodangust: elektrivedureid, lennukeid, tööpinke, põllumajandusmasinaid, toiduainetööstuse seadmeid, täppisaparaate, elektrotehnika- ja elektroonikakaupa, siid- ja villast riiet, rõivaid, jalatseid, puuviljakonserve ja veine, konjakit, mööblit, klaasi, portselan- ja fajansstooteid, ravimeid jpm; arenenud on trükitööstus. Mtkvari (Kura) jõel on Zemo-Avtšala (1000 MW) ja Orthatšala hüdroelektrijaam; gaasijuhtmed ühendavad Thbilisit Vladikavkazi ja Karadagi maagaasileiukohtadega, gaasi tarbib Thbilisi soojuselektrijaam (1960 MW). Aastast 1966 on linnas metroo (19 km), Mthatsminda mäel asuvat kultuuriparki ühendab kesklinnaga köisraudtee.
Haridus ja kultuur
Thbilisis on Gruusia Teaduste Akadeemia (asutatud 1941), 11 kõrgkooli, sh ülikool (asutatud 1918) ja Gruusia tehnikainstituut; tuntuimad teatrid on Phaliašvili-nimeline ooperi- ja balletiteater ning Rusthaveli-nimeline draamateater; tegutsevad kunstimuuseum, botaanika- ja loomaaed. Thbilisis asub Gruusia õigeusu kiriku katolikossi residents.
Linnaehitus
Silmapaistvaimad ehitusmälestised on Narikala linnuse (4. sajand, hilisem osa 16.–17. sajand) varemed, Sioni katedraal (6.–7. sajand, hiljem ümber ehitatud), Antšishati (6.–7. sajand) ja Metehhi kirik (13. sajand), klassitsistlik kunstimuuseum (endine vaimulik serninar, 1830. aastate lõpp) ning eklektiline ooperi- ja balletiteater (1880–96, Victor Schröter). Hilisemaist ehitisist tõusevad esile spordipalee (1958–64, I. Kasradze, V. Alekhsi-Meshišvili) ja filharmoonia kontserdisaal (1970. aastad).
Ajalugu
Thbilisit on esimest korda mainitud 4. sajandi ürikuis. Kuningas Vahtang I ajal muutus Thbilisi oluliseks kaubanduskeskuseks. Kuningas Datši (6. sajandi algus) tegi ta Mtshetha asemel Ida-Gruusia pealinnaks. Pärast araablaste vallutusi 8. sajandil oli Thbilisi samanimelise emiraadi pealinn. 1122 vallutas Davith Ehitaja linna tagasi ja tegi ta Gruusia pealinnaks. 14. sajandi II poolel kannatas linn rängalt Timuri, 17. sajandi alguses Abbas I sõjakäikude tagajärjel. Aastast 1801 oli Thbilisi Venemaa Gruusia (hiljem Tiflisi) kubermangu halduskeskus ja Vene Kaukaasia vägede ülemjuhataja (aastast 1845 asehalduri) residents. Aastast 1917 Gruusia pealinn, 1922–36 Taga-Kaukaasia Föderatsiooni keskus.
Kirjandus
- Н. Джаниберидзе, К. Мачабели. Тбилиси. М.,1981
- Т. Р. Квирквеля. Тбилиси. Архитектура Тбилиси. M., 1985
- Атлас туриста. Тбилиси. М., 1989
Välislink
- Thbilisi linnavalitsuse koduleht (gruusia keeles)
EE 9, 1996; muudetud 2014 (elanike arv)
