Gruusia

Pindala	69 700 km2
Rahvaarv	4 435 100 (2006)
Pealinn	Thbilisi (1 038 300, eeslinnadega 1 246 600 el)
Haldusjaotus	2 autonoomset vabariiki, 9 piirkonda ja 1 keskalluvusega linn
Riigikeel	gruusia keel
Rahaühik	lari (GEL)
Riigitähised	GEO, GE

Gruusia, ka Georgia (gruusia Sakharthvelo), riik Ees-Aasias Musta mere ääres, hõlmab Taga-Kaukaasia lääne- ja keskosa; osa territooriumist asub Euroopas. Piir (1461 km) Venemaa (723 km), Aserbaidžaani (322 km), Armeenia (164 km) ja Türgiga (252 km); rannajoone pikkus 308 km.

• Gruusia haldusjaotus
• Gruusia poliitiline süsteem
• Gruusia sümboolika
• Gruusia relvajõud

Loodus

Pms mägine (Šhara 5068 m), lääneosas Kolhethi madalik; maavararikas (mangaani-, vase-, plii- ja tsingimaak, kivisüsi, nafta, tuff, marmor, mineraalveeallikad), energiarohked jõed (Enguri, Rioni). Madalamal lähedalistroopika (Kolhethis niiske lähedalistroopika) ja stepp, kõrgemal mägimets, mägistepp ja alpiniidud.

Loe täiendavalt Gruusia loodusest

Rahvastik

Rahvastikust 83,8 % grusiinid, 5,7 % armeenlased, 6,5 % aserbaidžaanid, 1,5 % venelased. 37% elanikkonnast on õigeusklikud, moslemeid (peamiselt sunniidid) on 11%.

Loe täiendavalt Gruusia rahvastikust

Majandus

Mäe-, metalli-, masina-, keemia- ja toiduainetööstus. Kasvat. teepõõsast, tsitrusi, viinapuud, kartulit, maisi, nisu ja tubakat. Väljavedu: mineraalvesi, metallid, tee, lämmastikväetis, konjak, konservid, tubakas.

Loe täiendavalt Gruusia majandusest

Ajalugu

Esimesed Gruusia riigid Kolhethi ja Kharthli (Iveria) tekkisid 6.–4. sajandil eKr. 1. sajandil eKr alistas Rooma Gruusia oma võimule. 2. sajandil Kharthli taasiseseisvus. 337 sai kristlus riigiusundiks. 4.–6. sajandil võitlesid Gruusia pärast Iraan ja Bütsants. 7.–8. sajandil toimus araablaste sissetung; 8. sajandil tekkis Gruusias mitu iseseisvat riiki (Kahhethi ja Abhaasia). Bagratiidide dünastia ühendas 11.–12. sajandil oma võimu alla kogu Gruusia. 15. sajandil lagunes Gruusia taas väikeriikideks (Kharthli, Kahhethi, Imerethi), Gruusia valdamise pärast pidasid Iraan ja Türgi 16.–18. sajandil laastavaid sõdu. 1783 sõlmis kuningas Erekle II (Irakli II, valitses 1744–98) Venemaaga protektoraadilepingu. Seejärel kuningas pagendati ja 1801–11 liideti Gruusia Venemaa Kaukaasia asehaldurkonnaga. 1918 kuulutati Gruusia iseseisvaks, 1922–91 oli NSV Liidu liiduvabariik, 1991 taasiseseisvus. 1991–92 oli kodusõda, 1992 kuulutas Abhaasia end ühepoolselt iseseisvaks. Sellele järgnenud Gruusia keskvalitsuse ja Abhaasia iseseisvuslaste sõjaline kokkupõrge lõppes 1994 sõlmitud vaherahuga. 2003. aasta parlamendivalimistele järgnenud massimeeleavalduste (nn roosirevolutsiooni) käigus kukutati 8 aastat riiki juhtinud Eduard Ševardnadze, 2004 presidendiks valitud Mihhail (Mihheil) Saakašvili võttid suuna ühinemisele NATO ja EL-iga. 2008 puhkes Lõuna-Osseetias taas relvakonflikt, mille käigus Vene väed hõivasid osa Gruusia territooriumist ning Venemaa tunnustas Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat iseseisvate riikidena. 2013 valiti presidendiks Giorgi Margvelašvili.

Loe täiendavalt Gruusia ajaloost