Abşeroni poolsaar
Abşeroni poolsaar. NASA Satelliitpilt.
Abşeroni poolsaar (aserbaidžaani Abşeron yarımadası), ka Apšeroni poolsaar, Kaspia mere läänerannikul ida suunas pikalt merre ulatuv poolsaar; pikkus 60 km ja suurim laius 30 km. Poolsaarest ida pool meres on selle jätkuna mitu väikest saart (Pirallahı, Çilov). Poolsaar asub Aserbaidžaani territooriumil.
Abşeroni poolsaar on pinnamoelt lainjas tasandik, mida läbivad jäärakud, kohati on endistest merelahtedest tekkinud soolajärvi (Böyük Şor, Mirzələdi). Rannikulähedasel alal on liivasetteist kuhjepinnavorme (luiteid). Leidub ka mudavulkaane ja mineraalveeallikaid. Kliima on kuiv, südasuvel palav (tº 30 ºC), talvel on tº 3–4 ºC. Sajab harva (eriti poolsaare lõunarannikul), keskmine aastane sademehulk on umbes 200 mm/a. Jõgesid poolsaarel pole. Maastikuliselt on siin poolkõrb. Poolsaarele toob vett Samuri–Abşeroni kanal.
Abşeroni poolsaare kagutippu, mis lõpeb kitsa Suiti neemega, rajati 2006. aastal Abşeroni rahvuspark.
Siinne ala on maailma vanimaid naftatööstuspiirkondi, naftat ja maagaasi ammutatakse rannikulähedasest merest. Poolsaarele on koondunud umbes 70% riigi tööstusest. Rajatud on viinapuu- ja teepõõsaistandusi.
Poolsaar on tihedalt asustatud, siin elab umbes 40% Aserbaidžaani rahvastikust (üle 3,5 miljoni inimese). Abşeroni poolsaare lõunarannikul asub Bakuu ja selle satelliitlinn Xırdalan. Põhjarannikul on riigi suuruselt kolmas linn Sumqayıt.
Suure tööstuse osakaalu ja elanike kontsentratsiooni tõttu on saare keskkond ohustatud ning töötatakse välja meetmeid jäätmemajanduse tõhustamiseks.
Kirjandus
- Азербайджанская Национальная Энциклопедия. Bakuu, 2012
EE 1, 1985; muudetud 2015
