Tagasi ETBL-i avalehele

viinapuu

Hariliku viinapuu võrse

viinapuu (Vitis), väänlate abil ronivate heitlehiste või igihaljaste liaanide perekond; 30 (70) liiki põhja­poolkera parasvöötmes ja lähistroopikas, loodusli­kult peamiselt USA-s, Ida-Aasias ja Himaalajas, üksikuid liike leidub ka troopikas. Lehed hõlmised, terved või sõrmjad, väikesed rohekad õied on pööristes. Mahlakad kobaratena asetsevad viljad (viinamarjad) on enamasti söödavad. Majanduslikult tähtsaim on valgus- ja soojanõudlik iidne kultuurtaim harilik viinapuu (V. vinifera). Nüüdisajal kasvatatakse teda kõikjal parasvöötme soojemas osas ja lähistroopikas. Maailma kogusaak on umbes sama suur kui õunatoodang. Viinamarjades on 16–24% (rosinasortides kuni 28%) suhkruid (võrdselt glükoosi ja fruktoosi), 0,4–1% happeid (viinhappena), rauda, C-vitamiini ning vähesel määral B9-, P- ja K-vitamiini ning mineraalaineid. Viinamarju süüakse värskelt, kuivatatult (rosin) ja konserveeritult, neist valmistatakse hulgaliselt mahla ja veini. Viinamarju tarvitatakse ka dieettoiduna ning kehvveresuse ja südame-, ainevahetus-, mao-, neeru- ja maksahaiguste raviks või ravi toetava vahendina. Peale hariliku viinapuu on Eestisse toodud 4 liiki; neist tuntuimat, amuuri viinapuud (V. amurensis) kasvatatakse peamiselt ilutaimena.

Loe täiendavalt artiklit viinamarjakasvatus.

Kirjandus

  • J. Kivistik ja T. Niiberg. Viinamari aias ja köögis. Tallinn, 2002

Välislingid

VE, 2006; EME 2, 2009 (K. Kask)