Lehestik ja leheosad: 1 kõrglehed, 2 leherood, 3 leheroots, 4 pärislehed, 5 abilehed, 6 idulehed, 7 alalehed

leht (folium), kõrgemate taimede kormuse harilikult roheline, klorofülli sisaldav osa, kus toimuvad fotosüntees ja transpiratsioon. Leht areneb varre kasvukuhikus (pungas) pindmistest kühmukestest — lehealgmeist. Pärast idulehte tekivad esilehed, mis on harilikult lihtsamad ja väiksemad kui hiljem tekkivad järglehed. Võsu aluselt kasvavad alalehed (enamikul taimedel lühiealised), võsu keskelt keerukama ehituse ja talitlusega pärislehed ning õisiku piirkonnast harilikult väiksemad kõгgIehed. Erilehisuse korral on pärislehed omakorda erisugused.

Leht koosneb harilikult lehelabast ja seda taime varrega ühendavast leherootsust. Lame leheroots võib moodustada vart ümbritseva lehetupe. Lehe alusel võivad paikneda paarilised lisemed – abilehed. Lehelaba läbivad leheroodudes olevad juhtkimbud. Eristatakse rööp-, kaar-, sulg- ja sõrmroodseid lehti, mitut lehelaba kuju ning lõhestumuse ja leheserva tüüpi. Lihtlehel on üks terviklik lehelaba, liitlehel kinnitub rootsule sõrmjalt või sulgjalt mitu lehelaba osa – lehekest. Lehe iga on rohttaimedel ja heitlehistel puudel mõni kuu, igihaljail taimedel kuni 15 aastat. Lehte katab epidermis, milles on õhulõhed.

Põhilise osa lehest moodustab kloroplaste sisaldav põhikude mesоfüll, mis on harilikult eristunud piklikest rakkudest sammaskoeks ja suurte rakuvaheruumidega kоbe- ehk tohlkoeks. Mesofüllis toimuvad fotosüntees, gaasivahetus ja veesisalduse reguleerimine. Lehtede ehitust mõjutavad valgus, niiskus ja muud keskkonnatingimused (valguselehed, varjulehed). On astlaks, fülloodiks, köitraoks (väänel), putuktoidulistel taimedel putukapüüniseks muundunud lehti. Parasiittaimedel (käopäkal, seenlillel), kserofüütidel ja halofüütidel võivad lehed olla taandarenenud või täiesti kadunud (afüllia). Lehtede puudumise ehk afüllia korral on fotosünteesivaks organiks enamasti taime vars (võsu). Lehe erivormid on ka okas ja soomus. Lehti tarvitatakse toiduna, loomasöödana, jookide (teepõõsas) ja tubakatoodete valmistamiseks, vürtsina (loorber, till), ravimina ja parfümeeriatoodete lähteainena. Mõningate taimede leheroodudest saadakse kiudu (agaav, banaan).

Taime lehtede kogum moodustab lehestiku. Heitlehiste puittaimede lehtimine (lehtede arenemine pungadest) toimub kasvuperioodi alguses (parasvöötmes kevadel). Lehtede varisemisel (langemisel) eralduvad lehed taimest harilikult leherootsu aluse kohalt, kus oksa ja leherootsu vahel tekib korgistuv eraldusvööde. Lehtede varisemine on omane heitlehistele puittaimedele ja harilikult varisevad lehed enne taimekasvule ebasoodsat (külma, põuast) aastaaega, troopilistes vihmametsades liigiti eri aastaaegadel või järk-järgult kogu aasta. Lehtede varisemisele eelnevad mitmesugused muutused (klorofüll laguneb, lehtede värvus muutub, osa toitaineid voolab okstesse ja tüvesse). Varisenud leherootsu kinnituskohale jääb korgistunud lehearm.

Lehe ristlõige ja roodumine

Lehe ristlõige (vasakul): 1 ülemine epiderm, 2 sammaskude, 3 kobekude, 4 alumine epiderm, 5 õhulõhe

Lehe roodumine (paremal): a rööproodne, b kaarroodne, c sulgroodne, d sõrmroodne

Lehe kujud

Välislink

• T. Kukk. Sissejuhatus taimeanatoomiasse. Leht

EE 5, 1990; VE, 2006; EME 2, 2009 (M. Paivel)