Tagasi ETBL-i avalehele

puu

Hõlmikpuu

puu, puitunud tüvega pikaealine kõrgem taim. Puud jagunevad leht- ja okaspuudeks, nad on maismaa taimkatte suurim fotosünteesiv ja biomassi moodustav osa. Eluvormina on puud ürgsemad kui rohttaimed, nad on kujunenud Paleosoikumi lõpus, moodustasid Karbonis veekogude ääres metsi (koosnesid sõnajalgpuudest ja kalamiitidest) ning said Mesosoikumi taimkattes pidevniiskeil aladel valdavaks (kordaiidid, hõlmikpuud, ürgsed okaspuud). Kriidiajastu lõpus said ülekaalu mitmekesise kasvukohanõudlusega lehtpuud, okaspuudele jäid jahedama kliimaga piirkonnad. Primitiivseil tuttpuudel on tüvi väheharunev, lehed suured ja kimpudena tüve tipus. Enim kasvab võrapuid, neil on haruneva oksastikuga võra ja väga palju suhteliselt väikesi lehti, mis võivad vahetuda igal aastal (heitlehised puud) või püsida üle ühe aasta (igihaljad puud). Kõrbeis kasvab raagpuid, millel lehed on väga lühiealised või neid polegi (kasuariin, saksauul), ja turdpuid, millel lehti asendavad jämenenud vettsisaldavad oksad (sammaskaktus).

Maailma kõrgeimad puud on Põhja-Ameerikas kasva­vad ranniksekvoia, mammutipuu ehk hiidsekvoia (Sequoiadendron giganteum) ja harilik ebatsuuga ning Austraalias kasvavad mõningad erandlikult üle 100 m kõrgused eukalüptid. Mõnd liiki kuused, nulud ja araukaariad võivad kasvada kuni 90 m kõrguseks, enamasti ei ületa puude kõrgus 40 m. Eesti kõrgeimad puud on olnud Järvselja kuu­sed (48 m).

Jämedaimad puud on Ameerikas mammutipuud ja sooküpressid, Aafrikas ahvileivapuud ning Aasias plaatanid (Platanus) ja krüptomeeriad (Cryptomeria).

Maailma vanimaid puid on California Valgetes mägedes kasvanud ohteline mänd (Pinus aristata; 4600 aastat), väga eakad on ka kaljukadakas (Juniperus scopulorum; 3500 aastat) ja mehhiko sooküpress (Taxodium mucronatum; 1500 aastat). Eesti vanimad puud on tammed (mõne vanus arvatakse olevat kuni 1000 aastat). Puudest saadakse puitu (kütteks, ehitusmaterjaliks, tselluloosi tootmiseks) ning kiud-, park-, värv- ja raviaineid.

Puud on olulised maastikuelemendid, nad moodustavad peamise osa haljastusest, nende lehestikul ja õitel on esteetiline väärtus. Eriti suur on puude tähtsus keskkonna kujundajana linnades. Palavvöötme maades moodustavad puude (eriti palmide ja leivapuude) viljad olulise osa inimese toidust.

Puid uurib dendroloogia.

Loe täiendavalt artiklit viljapuud.

Harilik jugapuu

Männi võra

Atlase seeder

Eesti jämedaimad puud (2007)
Liik või perekond Tüve ümbermõõt (cm; sulgudes mõõtmise kõrgus, m) Maakond, vald või linn Asukoht
Omamaised liigid
harilik tamm 825 (1,3) Võrumaa, Urvaste Tamme-Lauri talu
hõberemmelgas 783 (1,3) Harjumaa, Raasiku Raasiku raudteejaama juures
harilik pärn 680 (1,3) Saaremaa, Mustjala Liiküla, Täri talu
harilik saar 648 (1,3) Järvamaa, Paide Sargvere park
harilik jalakas 633 (1,3) Võrumaa, Vastseliina Viitka-Meeksi tee, Sarnito talu
künnapuu 608 (1,3) Jõgevamaa, Pala Lümati küla
harilik mänd 453 (1,3) Jõgevamaa, Puurmani Jüriküla, Jaani-Hansu
harilik haab (hävinud) 431 (1,3) Jõgevamaa, Puurmani Pikknurme metskond, kvartal 165
harilik kuusk 430 (1,0) Pärnumaa, Surju Kilingi metskond, kvartal 68
sanglepp (hävinud) 430 (1,3) Harjumaa, Kiili Kurna park
harilik vaher 424 (1,3) Tartu botaanikaaed
sanglepp 420 (1,3) Lääne-Virumaa Sagadi mõisa allee
arukask 390 (1,3) Võrumaa, Urvaste Siiriuse-Otepää tee
pooppuu (hävinud 2001) 353 (1,3) Saaremaa, Kärla Karujärve kämpingu tee
harilik haab 342 (1,3) Valgamaa, Helme Kähu küla, Alavõlgese talu
harilik toomingas 274 (0,4) Tallinn Tööstuse t 58
harilik kadakas 217 (1,3) Raplamaa, Raikküla Metsküla, Lokuta talu
harilik pihlakas 213 (1,3) Viljandimaa, Paistu Saviküla, kunagine Väike-Saadu talu
Võõramaised liigid
kallaspappel (hävinud 2002) 710 (1,3), 713 (1,0) Saaremaa, Pöide Veere küla, Põlde talu
must pappel (hävinud 2004) 698 (1,3) Tallinn Liivalaia tänav, Kaasani kirik
hõbepappel 695 (1,3), 658 (0,5) Ida-Virumaa Narva-Jõesuu
euroameerika pappel 545 (1,0) Ida-Virumaa, Toila Toila kooli park
läänepärn 510 (1,3) Tallinn Harjumäe park
harilik hobukastan 481 (1,3), 443 (0,6) Tallinn J. Vilmsi t 2
euroopa lehis 440 (1,3) Tartumaa, Kambja Kambja vana koolimaja juures
harilik pöök 325 (1,3) Läänemaa, Lihula Matsalu mõisapark
Eesti kõrgeimad puud (2007)
Liik Kõrgus (m) Maakond, vald või linn Asukoht
Omamaised liigid
harilik kuusk 44,1 Tartumaa, Meeksi Järvselja metskond, kvartal 224
harilik mänd 43,3 Tartumaa, Meeksi Järvselja metskond, kvartal 261
harilik haab 40,0 Tartumaa, Meeksi Järvselja metskond, kvartal 243
harilik pärn 37,5 Valgamaa, Sangaste Sangaste lossi park
harilik saar 34,9 Valgamaa, Sangaste Sangaste lossi park
harilik tamm 34,8 Valgamaa, Sangaste Sangaste lossi park
arukask 36,5 Tartumaa, Meeksi Järvselja metskond, kvartal 257
harilik pärn (hävinud) 35,5 Jõgevamaa, Tabivere Elistvere mõisapark
harilik vaher 33,0 Viljandimaa, Paistu Loodi Püstmäe
harilik jalakas 31,8 Viljandimaa, Pärsti Heimtali ürgorg
harilik jalakas (hävinud 2001) 31,4 Pärnumaa, Tali Laiksaare metskond, Arumetsa
künnapuu 31,3 Pärnumaa, Tali Laiksaare metskond, Arumetsa
sanglepp 30,5 Tartumaa, Meeksi Järvselja metskond, kvartal 257
hõberemmelgas 29,0 Harjumaa, Raasiku Raasiku raudteejaama lähedal
harilik pihlakas 20,0 Valgamaa, Otepää Otepää-Palupera tee, Ando talu
harilik toomingas 15,0 Harjumaa, Kose Raveliku küla, Urga talu
harilik kadakas 13,5 Tartumaa, Võnnu Ahunapalu kalmistu
Võõramaised liigid
euroopa lehis 43,9 Viljandimaa, Paistu Loodi Püstmäe
harilik ebatsuuga 42,0 Valgamaa, Sangaste Sangaste lossi park
euroopa nulg 36,0 Hiiumaa, Pühalepa Suuremõisa parkmets
läänepärn 34,5 Haapsalu Haapsalu lossipark
berliini pappel 31,8 Tallinn Sakala 23
Euroopa suurimaid puid (2008)
Liik Ümbermõõt (cm) Kõrgus (m) Vanus (aastat) Maa, piirkond
harilik tamm (Quercus robur) 1800 20 2000 Prantsusmaa, Charente-Maritime; säilinud ⅓ puust
  1440 14 1000 Rootsi, Rumskulla
  1279 12   Inglismaa, Lincolnshire
  1210 19 500 Inglismaa, Kent, Fredville
  1125 33 üle 800 Saksamaa, Ivenack
  1040 18 1000 Belgia, Liernu
  1013 19 500 Rootsi, Stockholmi lähedal (nimetus Olof Palme tamm)
  995 26 730 Poola, Szprotawa
  960 17 700 Prantsusmaa, Alam-Normandia, Beauvalen Caux
  954 25,4 500 Taani, Olstfaster
  825     Eesti, Urvaste, Tamme-Lauri talu
pärn (Tilia sp.) 1700 26 1000 Saksamaa, Alam-Saksi
harilik pärn (T. cordata) 1600 (1930. aastail)   1000 Saksamaa, Baieri, Baieri mets (praegu on säilinud omapärane puuvare)
  823 16   Inglismaa, Cumbria
suurelehine pärn (T. platyphyllos) 741 14   Inglismaa, Shropshire
  427 41,5   Iirimaa, Tipperary
laialehine viigipuu (Ficus macrophylla) 1540     Itaalia, Palermo
kivitamm (Quercus petraea) 1338 9   Inglismaa, Cheshire
  1253 8   Inglismaa, Lääne-Sussex
  680 35 450 Prantsusmaa
harilik jugapuu (Taxus baccata) 1200 12 1600 Prantsusmaa, Calvados
  1158     Inglismaa, Somerset
  1075 13   Wales, Conwy
vahtralehine plaatan (Platanus x hispanica) 1153 38   Inglismaa, Hampshire
atlase seeder (Cedrus atlantica) 1150 20   Itaalia, Lombardia
liibanoni seeder (C libani) 1130 28   Itaalia, Lombardia
harilik saar (Fraxinus excelsior) 1056 29   Iirimaa, Tipperary
  883 12   Inglismaa, Somerset
hõbehaab (Populus alba) 1053 38   Ungari, Csongräd
harilik pöök (Fagus sylvatica) 962 26   Wales, Anglesey
  886 26,5   Iirimaa, Cork
  864 29   Inglismaa, Ida-Sussex
jalakas (Ulmus sp.) 950 19 800 Saksamaa, Brandenburg
harilik jalakas (U. glabra) 800   500 Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern, Klotzow (puust on säilinud vare)
  704 24   Šotimaa,Highland
  700 400   Saksamaa, Dahme-Spreewald
euroopa nulg (Abies alba) 936 46   Šotimaa, Strathclyde
harilik valgepöök (Carpinus betulus) 933 20   Inglismaa, Essex
künnapuu (Ulmus laevis) 887 36   Poola, Zielona Göra
harilik pöök (Fagus sylvatica) 870 24   Itaalia, Lombardia
harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) 850 42   Itaalia, Piemonte
euroopa lehis (Larix decidua) 828 28   Itaalia, Trentino-Alto Adige
sitka kuusk (Picea sitchensis) 810 46   Inglismaa, Devon
hõberemmelgas (Salix alba) 799 11   Inglismaa, Lääne-Sussex
  738 23   Inglismaa, Herefordshire
mägivaher (Acer pseudoplatanus) 780 25   Belgia, Brabant
sanglepp (Alnus glutinosa) 770 13   Inglismaa, Cumbria
rabe remmelgas (Salix fragilis) 770 8   Inglismaa, Yorkshire
harilik hobukastan (Aesculus hippocastanum) 720 23 üle 350 Saksamaa, Brandenburg
must pappel (Populus nigra) 685 31   Wales, Powys
piinia ehk itaalia mänd (Pinus pinea) 640 35 210 Itaalia, Calabria
harilik mänd (P. sylvestris) 628 20   Šotimaa, Pert and Kinross
vahemere küpress (Cupressus sempervirens) 600 28 785 Itaalia, Emilia-Romagna
must mänd (Pinus nigra) 581 43 üle 300 Itaalia, Calabria
magus kirsipuu (Prunus avium) 572 17   Inglismaa, Yorkshire
põldvaher (Acer campestre) 465 17   Inglismaa, Kent
mets-õunapuu (Malus sylvestris) 361 16   Šotimaa, Highland

Puud rahvausundis

Maailmapuu

Etnograafias: paljude rahvaste (sh eestlaste) rahvausundis on kujutelm maailmapuust. Puid peeti eesti rahvausundis hingelisteks olenditeks. Eriti tamme ja pärna, kuid ka muid suuri ja vanu ning marju kandvaid puid (pihlakat, kadakat) peeti pühaks, neile ohverdati ja neilt paluti abi (hiis). Puude raiumisel oli uskumuslikke piiranguid (nt tarbepuiduks võis okaspuid raiuda noore kuu, lehtpuid vana kuu ajal). Peale puidu kasutati mitmeks otstarbeks puude koort (kasetoht, niin, pajukoor jm), korvipunumiseks juuri (mänd), arstirohuna noori võsusid (kask), marju ja vaiku, riide värvimiseks lehti, urbi ja käbisid.

Vaata ka seotud artikleid

EE 7, 1994; VE, 2006; EME 2, 2009 (Ü. Tamm); muudetud 2011