puu

Hõlmikpuu

puu, puitunud tüvega pikaealine kõrgem taim. Puud jagunevad leht- ja okaspuudeks, nad on maismaa taimkatte suurim fotosünteesiv ja biomassi moodustav osa. Eluvormina on puud ürgsemad kui rohttaimed, nad on kujunenud Paleosoikumi lõpus, moodustasid Karbonis veekogude ääres metsi (koosnesid sõnajalgpuudest ja kalamiitidest) ning said Mesosoikumi taimkattes pidevniiskeil aladel valdavaks (kordaiidid, hõlmikpuud, ürgsed okaspuud). Kriidiajastu lõpus said ülekaalu mitmekesise kasvukohanõudlusega lehtpuud, okaspuudele jäid jahedama kliimaga piirkonnad. Primitiivseil tuttpuudel on tüvi väheharunev, lehed suured ja kimpudena tüve tipus. Enim kasvab võrapuid, neil on haruneva oksastikuga võra ja väga palju suhteliselt väikesi lehti, mis võivad vahetuda igal aastal (heitlehised puud) või püsida üle ühe aasta (igihaljad puud). Kõrbeis kasvab raagpuid, millel lehed on väga lühiealised või neid polegi (kasuariin, saksauul), ja turdpuid, millel lehti asendavad jämenenud vettsisaldavad oksad (sammaskaktus).

Maailma kõrgeimad puud on Põhja-Ameerikas kasva­vad ranniksekvoia, mammutipuu ehk hiidsekvoia (Sequoiadendron giganteum) ja harilik ebatsuuga ning Austraalias kasvavad mõningad erandlikult üle 100 m kõrgused eukalüptid. Mõnd liiki kuused, nulud ja araukaariad võivad kasvada kuni 90 m kõrguseks, enamasti ei ületa puude kõrgus 40 m. Eesti kõrgeimad puud on olnud Järvselja kuu­sed (48 m).

Jämedaimad puud on Ameerikas mammutipuud ja sooküpressid, Aafrikas ahvileivapuud ning Aasias plaatanid (Platanus) ja krüptomeeriad (Cryptomeria).

Maailma vanimaid puid on California Valgetes mägedes kasvanud ohteline mänd (Pinus aristata; 4600 aastat), väga eakad on ka kaljukadakas (Juniperus scopulorum; 3500 aastat) ja mehhiko sooküpress (Taxodium mucronatum; 1500 aastat). Eesti vanimad puud on tammed (mõne vanus arvatakse olevat kuni 1000 aastat). Puudest saadakse puitu (kütteks, ehitusmaterjaliks, tselluloosi tootmiseks) ning kiud-, park-, värv- ja raviaineid.

Puud on olulised maastikuelemendid, nad moodustavad peamise osa haljastusest, nende lehestikul ja õitel on esteetiline väärtus. Eriti suur on puude tähtsus keskkonna kujundajana linnades. Palavvöötme maades moodustavad puude (eriti palmide ja leivapuude) viljad olulise osa inimese toidust.

Puid uurib dendroloogia.

Loe täiendavalt artiklit viljapuud.

Harilik jugapuu

Männi võra

Atlase seeder

Puud rahvausundis

Maailmapuu

Etnograafias: paljude rahvaste (sh eestlaste) rahvausundis on kujutelm maailmapuust. Puid peeti eesti rahvausundis hingelisteks olenditeks. Eriti tamme ja pärna, kuid ka muid suuri ja vanu ning marju kandvaid puid (pihlakat, kadakat) peeti pühaks, neile ohverdati ja neilt paluti abi (hiis). Puude raiumisel oli uskumuslikke piiranguid (nt tarbepuiduks võis okaspuid raiuda noore kuu, lehtpuid vana kuu ajal). Peale puidu kasutati mitmeks otstarbeks puude koort (kasetoht, niin, pajukoor jm), korvipunumiseks juuri (mänd), arstirohuna noori võsusid (kask), marju ja vaiku, riide värvimiseks lehti, urbi ja käbisid.

Vaata ka seotud artikleid

• Aasta Puu
• hiis
• põõsas