Tagasi ETBL-i avalehele

Paide

Paide üldandmed
Elanike arv (2010) 9761
Pindala (2011) 10,03 km2
Linna õigused  
Linnapea (2014) Priit Värk
Maakond Järvamaa

Paide, linn Kesk-Eestis, Järvamaa ja Paide valla halduskeskus; 9761 elanikku (2010).

Asub Pärnu jõe ülemjooksul soodest ümbritsetud laugeil moreenikõrgendikel (Paide piiresse jääb osa Pärnu jõe hoiualast). Linna läbib Pärnu–Rakvere maantee, Mäos möödub Paidest Tallinna–Tartu maantee. Keskne asend ongi üks linna arengu eeldusi. Paide on sotsiaalmajanduslikult tihedasti seotud Türi linnaga ja koos moodustavad nad Kesk-Eesti tähtsaima majandus- ja kultuurikeskuse.

Paides on maavalitsus, vallavalitsus, maakohus, politseijaoskond ning prokuratuuri, maksu- ja tolliameti, töötukassa ja pensioniameti esindus, samuti  Järvamaa Päästeosakond ja keskkonnainspektsiooni Järvamaa büroo.

Paide linnavalitsuse hoone

Rahvastik

Paide elanike arv
1783 440
1871 1 718
1879 2 507
1913 3 044
1922 2 980
1934 3 285
1938 3 425
1941 3 718
1956 5 300
1959 5 834
1970 7 911
1976 9 103
1979 9 852
1989 106491
1993 10 630
2000 9 647
2003 9 698
2006 9 751
2010 9 761
1 alalised elanikud, neist 88,3 % eestlased
Paide elanike vanuseline jaotus
Aasta Elanike arv Vanuserühm (aastad)
    0—14 15—64 üle 64
    arv % arv % arv %
1989 10 849 2568 24 7243 67 1038 9
2000 9 642 1836 19 6549 68 1257 13
2010 9 761 1574 16 6638 68 1549 16

    

Tantsupidu Karap Paides

Võidupüha paraad Paides

Majandus

Järvamaa haigla Paides

Paide KEK-i haldus- ja tootmishoone Mäol (arhitekt Toomas Rein)

Nõukogudeaegsed linna suurimad ettevõtted – piima- ja lihakombinaat, ehitusettevõtted ja Talleksi masinatehas – on tegevuse kas lõpetanud või tootmise ümber korraldanud. 2009 oli Paides registreeritud 397 ettevõtet (29% maakonna ettevõtetest), sh kaubandusettevõtteid 108, teadus-, haldus- ja sotsiaalkindlustusettevõtteid 72 ja ehitusettevõtteid 52.

Suurimad tööandjad on jaekaubandusega tegelev Järva Tarbijate Ühistu, AS Järvamaa Haigla, ehitusettevõtted AS Paide MEK, AS KEK-i Ehitus ja AS Katri, veondusettevõte AS Assotrans ning metalltarindeid tootev AS Paide Masinatehas; tegutseb mitu autode hoolduse, remondi ja müügiga tegelevat firmat. Palju Paide elanikke töötab Mäos, Reopalus ja Türil asuvais ettevõtteis. Endise piimakombinaadi ruumes asub AS Kalevi Paide Tootmine.

Paide töötajate jaotus tegevusalati
  1989 2000
Põllu-, jahi- ja metsamajandus 240 750
Mäetööstus 4 19
Töötlev tööstus 1187 823
Energia- ja veevarustus 100 89
Ehitus 1171 460
Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont 538 667
Hotellid ja restoranid 151 93
Veondus, laondus ja side 651 355
Rahandus 80 60
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 114 162
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 360 317
Haridus 503 413
Tervishoid ja sotsiaalhooldus 311 279
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 628 183
Palgatöötajatega kodumajapidamised 2
Töötajaid kokku 6042 4005

Haridus, tervishoid, kultuur ja usuelu

Linnas on Paide Gümnaasium (2002/03. õa 807, 2009/10. õa 599 õpilast), Paide Ühisgümnaasium (923, 597 õpilast), Järvamaa Kutsehariduskeskus (valmistab ette lao- ja kaubandustöötajaid, restaureerijaid, tee-ehitajaid ja arvutiteenindajaid), Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Paide õppekeskus, muusikakool ja kaks lasteaeda. Täiskasvanute koolitust annavad Paide Täiskasvanute Keskkool ja Kesk-Eesti Arenduskeskus (osakonnad 12 linnas). Paide tervishoiuasutused on AS Järvamaa Haigla, perearstikeskus ning AS Paide Spordi ja -Tervisekeskus, mis haldab spordirajatisi (ujula, spordihall, võimla ja kaks staadionit). Kultuurielu suunab Paide Kultuurikeskus. Järvamaa Keskraamatukogus on avatud Internetipunkt. Tegutseb Järvamaa Muuseum. Linna külalisi majutavad Nelja Kuninga hotell ja külalistemaja Tõru. Tuntuimad restoranid on Paide ja Kuldkroon. Paides tegutsevad usuorganisatsioonid on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Paide Püha Risti Kogudus, Seitsmenda Päeva Adventistide Paide Kogudus, Uusapostlik Paide Kogudus ja Jehoova Tunnistajate Paide Kogudus. On ka baptiste ja metodiste. Puhkepiirkond on 1988 linna idaossa rajatud tehisjärve ümbrus. Tähtsaimad mälestusmärgid on Reopalu kalmistul asuv August Wilhelm Hupeli mälestuskivi, Vallimäel paiknev Jüriöö ülestõusu mälestuskivi, linna esimese eestikeelse kooli asutaja Hammerbecki mälestuskivi ja helilooja Arvo Pärdile pühendatud kivi. Aastast 1996 toimuvad Paide paepäevad, millest jäävad igal aastal linna kaunistama mitu paeskulptuuri. Aastast 1997 korraldatakse Paides rahvusvahelist tegevuskunsti festivali „Aeg. Ruum. Liikumine”.

Mainori kõrgkooli Paide õppekeskuse hoone

Paide Tervise taastusravikeskuse ujula

Paide uusapostlik kirik

Linnaehitus

Paide kaartskeem

Paide Püha Risti kirik (2006)

Ajalooline tuumik on Paide voore kirdeosas asuv Vallimägi (74 m), millel paikneb Paide ordulinnus. Sellest edelas asub valdavalt puithoonestusega vanalinn. Peatänavad (Tallinna, Pärnu ja Pikk tänav) lähtuvad Keskväljakult. Vanalinnas asub historitsistlik, neobaroki ja hilisklassitsismi elementidega Püha Risti kirik, mille praegune hoone pärineb aastaist 1847–48 (arhitekt Johann Gottfried Mühlhausen, ümber ehitatud 1909–10). Samas kohas paiknenud keskaegne kirik põles 1573 maha, see taastati 1786 ning põles uuesti 1845. Bütsantsi stiilis puidust õigeusu Jumalaema Uinumise (Uspenski) kirik püstitati Vallimäele 1863 (põles 1993, säilinud vaid vundament).

Varasematest ehitistest on säilinud ka Keskväljaku (endise turuplatsi) äärne klassitsistlik puidust kaubahoov (1849, arhitekt J. G. Mühlhausen) ning Tallinna tänav 1 asuvad kreisikohtuhoone (1790, arhitekt Johann Mohr), magasiait (1786) ning hooviansambliga elamu (19. sajand). 1908. aastast pärineb saksa tütarlastekooli heimatstiilis ehitatud hoone (arhitekt Erich Jacoby), 1910 valmis historitsistlik gümnaasiumihoone ning 1920 hilisjuugendliku fassaadiga raekoda (arhitekt E. Burfeldt). Nõukogude ajal ehitati kaubanduskeskus ja söökla-restoran (1967, arhitekt Koidu Lassmann), linna ainus kõrghoone – veetorn-elamu (1978) – ning kultuurimaja (1987, arhitekt Hans Kõll; praegu Paide Kultuurikeskus).

  

Puithoone Tallinna maantee ääres on tõenäoliselt vanim elamu Paide linnas. Paide linnaarhitektuuri omapäraks on, et elumajad ehitati sammastega

Kaubahoovi ärihoone Keskväljaku ja Pika tänava nurgal. Pärineb 18. sajandi lõpust -- 19. sajandi algusest

Paide kultuurimaja (2006)

Ajalugu

Järvamaa muuseumi eksponaadid: tuletikuvabriku tootenäidised

Paide ordulinnuse vallitorni ekspositsioon (2006)

On arvatud, et Paide Vallimäel oli muinasajal eestlaste linnus. Kui Järvamaa olid vallutanud taanlased ja sakslased, anti see Stensby lepingu (1238) põhjal Liivimaa Ordule. 1260. aastate keskpaiku Mündi murru paekivist ehitatud Paide ordulinnus (alamsaksa Wittenstein, sks Weissenstein) oli ühtlasi Järva foogtkonna halduskeskus. Selle juurde tekkinud asulale anti 30. IX 1291 linna õigused. Jüriöö ülestõusu ajal hukati Paides talupoegade juhid. Vene-Liivimaa sõja ajal vallutas linnuse 1573 Vene ja 1581 Rootsi vägi, Poola-Rootsi sõja ajal 1602 Poola ja 1608 Rootsi vägi. 1636 kustutati sõdades purustatud ja elaniketa jäänud Paide kindluste nimekirjast ning allutati Mäo mõisale. Põhjasõjas vallutas Paide 1703 Vene vägi. 1783 taastati Paide linna õigused ja ta sai maakonnakeskuseks. 18. ja 19. sajandi vahetusel kasvas linna pindala kahekordseks, hoonestus tihenes. 19. sajandi II poolel peeti Paides Eesti suurimaid karja- ja linalaatu. 1901 avati Türi–Paide kitsarööpmeline raudtee, 1918 pikendati seda Tamsaluni; raudteeliiklus lõpetati 1971. 1912 asutati Paidesse tuletikuvabrik Baltika (suleti 1930). II maailmasõjas jäi Paide lahinguist kõrvale ja sai vähe kannatada (1941 õhiti Paide sümbolina tuntud Vallitorn); 3. VIII 1941 – 22. IX 1944 oli linnas Saksa okupatsioon. 1950–90 oli Paide rajoonikeskus.

Kirjandus

Paide Eestimaa süda. Koostanud Tiiu Saarist. Paide, 1991

EE 12, 2003; muudetud 2014