Tagasi ETBL-i avalehele

Hupel, August Wilhelm

August Wilhelm Hupel (25. II 1737 Buttelstedt, Weimari lähedal – 18. I 1819 Paide), baltisaksa kirikuõpetaja, publitsist, kodu-uurija ja keelemees, Tartu ülikooli audoktor (1803, 1818), Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi auliige (1797). Õppis 1754–57 Jena ülikooli usuteaduskonnas. Oli 1757–60 Riias koduõpetaja, 1760–63 Äksi ja 1763–1804 Põltsamaa koguduse pastor. Aastast 1804 elas Paides.

Kogus Baltimaade geograafia, ajaloo, halduse ja eluolu kohta rikkaliku ainese. Peateos on rohkem kui 100 korrespondendi kaasabil koostatud „Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland” (3 köidet, 1774–82, lisaköide „Die gegenwärtige Verfassung der Rigaischen und der Revalschen Statthalterschaft”, 1789); väärtuslikke andmeid sisaldavad ka kogumikud „Nordische Miscellaneen” (28 köidet, 1781–91) ja „Neue Nordische Miscellaneen” (18 köidet, 1792–98).

Osales Peter Ernst Wilde ajakirja „Lühhike öppetus ...” väljaandmises (tõlkis selle teksti eesti keelde). Tema saadetud oli enamik eesti rahvalaule, mis Johann Gottfried von Herder avaldas antoloogias „Volkslieder” (2 köidet, 1778–79). Keelekäsitlustest on tähtsaim eesti keele grammatika koos sõnaraamatuga „Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte” (1780, 21818). Grammatika toetub Anton Thor Helle ja Johann Christoph Clare eeskujule ega paku palju uut, aga sõnaraamat on 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi I poole eesti sõnavarakogudest täielikem. Kogus ka baltisaksa sõnavara („Idiotikon der deutschen Sprache in Lief- und Ehstland”, 1795).

Hupel on Baltimaade teatmekirjanduse alusepanija ja kodu-uurimise algataja. Tema teaberikkaid andmekogusid kasutatakse tänapäevani. Hinnatav on tema osa eesti aimekirjanduse rajamisel. Asutas Põltsamaal esimese valgustusliku lugemisseltsi (24 liiget), mille kasutuses oli 400–500 köidet.

Kirjandus

  • H. Vihma. Loodus A. W. Hupeli teaduslikus pärandis. – Eesti Loodus 1969, 12
  • J. Peegel. Veel A. W. Hupeli osast esimeses eestikeelses ajakirjas. – Läbi kahe sajandi, 1971
  • H. Vihma. A. W. Hupel ja tema kaastööliste võrk. – Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist 2, 1976
  • H. Vihma. Tartu ülikooli audoktor A. W. Hupel – esimene entsüklopedist Eestimaal. – Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist 4, 1983
  • I. Jürjo. Valgustuslikest lugemisseltsidest ja Hupeli lugemisseltsist Põltsamaal. – Keel ja Kirjandus 1986, 5
  • I. Jürjo. Valgustuslik pastor ja Liivimaa kirjanik. A. W. Hupeli filosoofilisi ja teoloogilisi vaateid. – Akadeemia 1990, 6
  • H. Vihma. Eesti- ja Liivimaa teaduslik uurimine algas Põltsamaal. – Raamatulooline Eesti. Kodumaa tundmise allikad. Koostaja J. Eilart. Tartu, 2000
  • I. Jürjo. Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel 1737–1819. Tallinn, 2004

EE 14, 2000; ETeadBL, 2000 (A. Vinkel)