Põltsamaa üldandmed
Elanike arv (2010)	4642
Pindala	6 km2
Linna õigused	1926
Linnapea	Jaan Aiaots
Maakond	Jõgevamaa

Põltsamaa, linn Jõgevamaa lääneosas Põltsamaa jõe keskjooksul.

Põltsamaa on Põltsamaa valla halduskeskus ja tähtis liiklussõlm, seal ristuvad Tallinna–Tartu ja Võhma–Jõgeva–Mustvee maantee ning sealt hargnevad teed Pajusisse ja Kolga-Jaani kaudu Viljandisse.

Põltsamaal on konstaablijaoskond, päästekomando.

Rahvastik

Ettevõtlus ja transport

Veinikelder

1990. aastate majandusreformide tulemusena on Põltsamaa elanike rakendatus ja tegevusalad muutunud: 1989 oli tööhõivelisi 55%, 2000 napilt 39% elanikest, 1989 töötas neist tootvates harudes 56%, 2000. aastal 42% (kõige rohkem vähenes töötajate arv põllumajanduses ja ehituses). Tööstuses on endiselt tähtsal kohal toiduainete tootmine. Piirkonna suurim tööandja AS Põltsamaa Felix (keskmiselt 170 töötajat) valmistab mahlu, veine, aedviljakonserve, valmistoite, kastmeid jpm. Piimandusühistusse E-Piim kuuluvas Põltsamaa Meiereis tehakse juustu. Suur metallitööstusettevõte on AS Kitzinger-Progress (roostevabast terasest tooted vastavalt tellija soovile), õmblustööstusettevõte Vikan Estonia AS (40 töötajat) ning puidutööstusettevõte AS Puit-Profiil.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Põltsamaa lauluväljak

Põltsamaa on pikaajaliste traditsioonidega haridus- ja kultuurikeskus. Linnas on Põltsamaa Ühisgümnaasium (asutatud 1917, 2002/03. õa 1152, 2009/10. õa 874 õpilast), kaks lasteaeda (Mari ja Tõruke), muusikakool, spordikool, kunstikool, Jõgevamaa Keskraamatukogu, kultuurikeskus (aastast 1840 tegutseb segakoor Heli, aastast 1865 puhkpilliorkester) ning Põltsamaa muuseum, mis osutab ka turismi-, majutus- ja toitlustusteenuseid. Põltsamaa haigla ja polikliiniku järeltulijaiks on SA Põltsamaa Tervis ja Põltsamaa perearstide OÜ-d.

Linnaehitus ja arhitektuur

Maanteed moodustavad Põltsamaa tänavastiku tugivõrgu, mis koondub kodarjalt Põltsamaa jõe iidse sillakoha – Suure silla – suunas, maanteedevaheline tänavastik on valdavalt ristkülikuline. Linna keskosa üldilme kujundab Põltsamaa jõgi, mis voolab linna piires umbes 3 kilomeetri pikkuselt loodest kagusse. Jõel on (alates loodest) Naiste- (ka Naissaarik), Sauna-, Roosi- (endine Kauba-) ja Kirikla saar ning puhastusseadmete piirkonnas 3 nimetut saart. Jõe ääres asuvad Põltsamaa peamised ajaloolised huviväärsused ning vanem parkide ja haljasalade vöönd: paremal kaldal vallikraaviga ümbritsetud Põltsamaa ordulinnus (rajati arvatavasti 1272 foogtkonnakeskusena, sai Vene-Liivimaa sõjas kannatada, ehitati 1770. aastail rokokoostiilis esinduslossiks, hävis 1941, varemetes), Põltsamaa Niguliste kirik (pärineb 18. sajandi keskpaigast), Linnapark (selle põhjapoolne osa on endine Lossipark, lõunapoolne osa aga rajatud Teises maailmasõjas hävinud hoonete asemele) ja õigeusu Pühavaimu kirik, vasakul kaldal Uue-Põltsamaa mõisa härrastemaja (mõis eraldati Vana-Põltsamaast 18. sajandi I poolel, kuulus 1750–1919 von Lilienfeldidele; barokne peahoone ehitati 18. sajandi II poolel, väike juurdeehitis 19. sajandil) ja park, Lillemetsa park, roosiaed (Roosisaarel, aastani 1941 hoonestatud linnasüda) ning Pastoraadi- ja Kultuurimaja park. Põltsamaal on 17 silda, millest 3 ületavad jõge (sh 2 autosilda), ülejäänud ühendavad kaldaid jõesaartega või kulgevad üle vallikraavi. Teine, noorem parkide vöönd asub linna põhja- ja kirdeserval: Tõrukese ja Lauluväljaku park ning Sõpruse park (viimane rajati Ants Paju eestvõtmisel 1970. aastail tolleaegse Lillevere kolhoosi keskasulasse Uus-Põltsamaa külla, mis 1979 liideti linnaga). Sama vööndi jätk on Põltsamaa surnuaed. Linna hooldatavate parkide kogupind on 50 hektarit. Linna parkidest on looduskaitse all Kördiööbiku park (5,3 ha), Lossi tänava metsapark (4,4 ha), Sõpruse park (7,2 ha; koos mälestuskivide ja skulptuuridega), Uus-Põltsamaa park (8,2 ha) ja Vana-Põltsamaa park (5 ha). Põltsamaa haldus- ja ärikeskus asub jõe vasakul kaldal Pajusi, Tartu ja Jõgeva maantee ühinemiskoha lähedal. Seal paikneb enamik ühiskondlikke hooneid, kauplusi ja teenindusettevõtteid. Kesklinna ümbritseb elulinnaosade vöönd. Valdav osa tööstus-, veondus- ja laondusettevõtteid asub linna põhjaosas, kuhu Nõukogudeaegsed suured ettevõtted (Põltsamaa Põllumajanduskombinaat, Põltsamaa põllumajandustehnika tootmiskoondis ja kolhooside ehituskontori Põltsamaa jaoskond) olid rajanud oma tootmispinnad.

Ajalugu

Põltsamaa linnus ja Niguliste kirik

Põltsamaa piirkond on asustatud arvatavalt neoliitikumis. Külast suurem asula (saksa Oberpahlen, Overpahlen, vene kroonikais Полчев) tekkis kiriku (1234) ja linnuse juurde 13. sajandi lõpus, 15. ja 16. sajanil oli see alev. 1570–78 oli Põltsamaa Liivimaa marionettkuninga hertsog Magnuse residents, 1582–1621 (vaheaegadega) Poola valduses staarostkonna keskus, 1623–81 kuulus Wrangelitele ja 1750–86 Woldemar Johann von Lauw’le. 1687 asutati talurahvakool. 16. sajandi lõpust töötasid telliselööv ja lubjaahi. 18. sajandi II poolel oli Põltsamaa Eesti suurim manufaktuuritööstusasula (vasekoda, peeglite ja portselani valmistamine) ja tähtis kultuurikolle (August Wilhelm Hupel, Johann Christoph Petri, Peter Ernst Wilde); 1766–67 ilmus seal „Lühhike öppetus ...”. 1881 alustas tegevust Põltsamaa Põllumeeste Selts. 1920 sai Põltsamaa alevi õigused, linn on ta aastast 1926. Sõjas hävis 1941 ja 1944 umbes 70% linna elamuist. 1950–62 oli Põltsamaa samanimelise rajooni keskus.

Põltsamaa linnaga seotud tuntud isikuid

Toomas Frey, Karl August Hermann, August Wilhelm Hupel, Kaarel Aret, Henn-Kaarel Hellat, Peep Pedmanson, Laugis, Juhan, Lauw, Woldemar Johann von, Leetsar, Jaan, Lõhmus, Ants, Nõmmik, Salme, Oja, Eduard, Piirimäe, Helmut, Pung, Mihkel, Pääsuke, Tiit, Raidmets, Toivo, Uring, Priit, Kaarel Aret, Emil Heinrich August Hörschelmann, Jakob Heinrich von Lilienfeld, Johann Christoph Petri, Carl Peter Ludvig Maurach, Nikolai von Wahl, Martin Andreas Wilberg, Peter Ernst Wilde

Välislingid

• Põltsamaa linna kodulehekülg
• Põltsamaa ajaloost Põltsamaa muuseumi kodulehel

EE 12, 2003; VE, 2006; Jõgevamaa, 2009; muudetud 2011