Tagasi ETBL-i avalehele

Liivimaa

Liivimaa (lad Livonia, sks Livland, Liefland, läti Livonija (kasutusel peamiselt ajaloolise Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), liivi Līvõmō, poola Inflanty), ajalooline piirkond Eestis ja Lätis, algselt liivlaste asuala.

Et sakslased tungisid 13. sajandil Läti ja Eesti alale liivlaste maa kaudu, kandus Liivimaa nimi nendelegi alistatud piirkondadele: 1210.–20. aastail latgalite alale ning Lõuna- ja Kesk-Eestile, 13. sajandi II poolel Kuramaale ja Zemgalele. Põhja-Eesti hakkas Liivimaasse kuuluma pärast selle ühendamist Liivimaa Ordu valdustega (1347). 1347–1561 hõlmas Liivimaa (tollaseis piires nimetatakse ka Vana-Liivimaaks, vene Ливония) kogu Liivimaa orduriigi, Riia peapiiskopkonna ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonna konföderatsiooni (umbes 108 000 km2). Pärast 1561. aastat, seoses Eestimaa alistumisega Rootsile ja Kuramaa hertsogiriigi moodustamisega, kinnistus nimi Liivimaa Väina jõest põhjas asuvaile Poola valdustele (Üle-Väina hertsogkond).

Poola-Rootsi sõja (1600–29) tagajärjel (vormiliselt Altmargi vaherahu kohaselt, 1629) jagunes Liivimaa Rootsi võimkonda kuuluvaks Liivimaa kubermanguks (umbes 47 000 km2) ja Poola võimkonda kuuluvaks Latgaleks ehk nn Poola Liivimaaks (Inflanty Polskie, umbes 15 700 km2); esimene jagunes 1690–1710 etnilise piiri järgi omakorda Eesti ja Läti majandusdistriktiks. Põhjasõjas 1710 (vormiliselt Uusikaupunki rahuga 1721) Venemaaga liidendatud Liivimaa kubermangust (vn Лифляндия) oli 1713–22 eraldatud Tartu maakond, mis kuulus sel ajal Peterburi kubermangu. Saaremaa liideti Liivimaa kubermanguga 1645 (Brömsebro rahu tagajärjel), esialgu pooliseseisva haldusüksusena; 1740. aastail muutus see otse kesk- (tsaari-) valitsusele alluvaks provintsiks, 1765 hakkas uuesti alluma Liivimaale ja sai aegapidi Liivimaa kubermagu maakonnaks. Endine Poola Liivimaa kuulus pärast Venemaaga ühendamist (1772) Valgevene (aastast 1802 Vitsebski, aastast 1777 osalt Pihkva) kubermangu, lakkas olemast haldusüksus ning minetas Liivimaa nime. Põhja-Liivimaa (Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi ja Võru maakond) liideti 12. IV 1917 etnilistel põhjustel Eestimaa kubermanguga.

Johannes Portantiuse Liivimaa kaart (1573)

Mercatori koostatud Liivimaa kaart. Ilmunud 1634 Amsterdamis H. Hondiuse ja J. Janssoni atlase flaamikeelses väljaandes

Mellini Liivimaa atlas. Fragment Saare- ja Muhumaa provintsi kaardist (1798)

EE 12, 2003