Liivimaa kubermangu lipp

Liivimaa kubermang, Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel eksisteerinud provints aastatel 1629–1917, mille keskuseks oli Riia linn.

Tekkis Poola-Rootsi sõja (1600–29) tagajärjel (vormiliselt Altmargi vaherahu kohaselt, 1629), kui Liivimaa jagunes Rootsi võimkonda kuuluvaks Liivimaa kubermanguks (umbes 47 000 km²) ja Poola võimkonda kuuluvaks Latgaleks ehk nn Poola Liivimaaks (Inflanty Polskie, umbes 15 700 km²); esimene jagunes 1690–1710 etnilise piiri järgi omakorda Eesti ja Läti majandusdistriktiks.

Põhjasõjas 1710 (vormiliselt Uusikaupunki rahuga 1721) Venemaaga liidendatud Liivimaa kubermangu (vn Лифляндская губерния) oli üks kolmest Venemaa keisririigi Balti kubermangust. 1713–22 oli sellest eraldatud Tartu maakond, mis kuulus sel ajal Peterburi kubermangu. Saaremaa liideti Liivimaa kubermanguga 1645 Brömsebro rahuga, esialgu pooliseseisva haldusüksusena; 1740. aastail muutus see otse kesk- (tsaari-) valitsusele alluvaks provintsiks, 1765 hakkas uuesti alluma Liivimaale ja sai aegapidi Liivimaa kubermagu maakonnaks. Aastatel 1783–1796 kandis kõrgeima kohapealse esin­daja järgi nimetust Riia asehaldurkond. Pärast Venemaa Ajutise Valitsuse 12. IV 1917. aasta määrust liidetud Liivi kubermangu eesti maakonnad (Tartu-, Võru-, Viljandi-, Pärnu- ja Saaremaa) Eestimaa kubermanguga.

Loodud 2012