Latgale
Latgale, ajaloolis-geograafiline piirkond Läti idaosas, piirneb Venemaaga; algselt latgalite asuala. Latgale nimest tuleneb Läti nimi (läti Latvija).
Hõlmab Daugavpils ja Rēzekne linna ning endise Krāslava, Ludza, Rezekne, Preiļi ja Balvi rajooni ala, Daugavpilsi rajooni Daugavast põhja pool oleva osa ning Aiviekste ja Pededze jõest ida pool paiknevad Jekabpilsi ja Madona rajooni osad.
Ajalugu
13. sajandi alguses kuulusid Latgalesse Tālava ja Atzele maakond (maksid andamit Pihkvale ja Novgorodile) ning Koknese ja Jersika vürstiriik (olid vasallisõltuvuses Polotskist).
Pärast Saksa vallutust jagati Latgale orduriigi ja Riia peapiiskopkond vahel, 1561 alistus ta Poola-Leedule. Pärast Liivimaa allutamist Rootsi võimule moodustas Latgale ala 1629–1772 nn Poola Liivimaa, mis kuulus 1771–1920 Venemaale (Vitsebski ja Pihkva kubermangu). Läti haldusüksusena (1920–40; 15 680 km2, keskus Daugavpils) säilitas Latgale etnilise ja keelelise eripära, oli majanduslikult ja kultuuriliselt teistest Läti aladest mahajäänum, rahvastik oli katoliku usku.
Nüüd on Latgale plaanipiirkond (14 547 km2, 22,52% Läti territooriumist, 21 omavalitsust).
EE 5, 1990; muudetud 2013
