Vidzeme, ajaloolis-geograafiline piirkond Lätis, endise Liivimaa kubermangu Läti osa (Läti Liivimaa, Lõuna-Liivimaa), hõlmab Kesk- ja Põhja-Lätis Riia, Jūrmala ja Valmiera linna ning nüüdsed piirkonnad Aizkraukle, Aloja, Alūksne, Amata, Ādaži, Babīte, Beverīna, Burtnieki, Carnikava, Cēsise, Cesvaine, Ērgļi, Garkalne, Gulbene, Hopa, Ikšķile, Inčukalnsi, Jaunpiebalga, Kocēni, Koknese, Krimulda, Ķegumsi, Ķekava, Lielvārde, Līgatne, Limbaži, Lubāna, Madona, Mālpilsi, Mārupe, Mazsalaca, Naukšēni, Ogre, Olaine, Pārgauja, Pļaviņase, Priekule, Rauna, Ropaži, Ruhja, Salatsi, Salaspilsi, Saulkrasti, Sēja, Sigulda, Skrīveri, Smiltene, Stopiņi, Strenči, Valka ja Vecpiebalga.

Ühena Lätis 1920–40 olnud neljast valitsusringkonnast (apgabals'ist; 23 075 km², keskus Riia) oli Vidzeme majanduslikult ja kultuuriliselt Läti arenenuim osa. Tänapäeval on Vidzeme plaanipiirkond (15 257 km², 24% Läti territooriumist), mis haarab osa ajaloolisest Vidzemest.

Vidzeme alal kujunesid feodalismi ajal latgalid ja liivlased lätlasteks. Vana-Liivimaa ajal jaotus Vidzeme Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkonna vahel: Riia ja selle ümbrus moodustasid pärusvalduse. 1561–1629 haldas Vidzemet kui Üle-Väina hertsogkonda Poola, 1629–1721 Rootsi võimkonnas sai Vidzemest Liivimaa kubermangu osa.

Läti ajaloolis-geograafilised piirkonnad

Kuramaa – Latgale – Sēlija – Zemgale – Vidzeme

EE 10, 1996