Tagasi ETBL-i avalehele

linn

linn, kompaktse hoonestusega asula, millel on oma haldusorganid ja juriidilised õigused. Linn on oma ümbruskonda (tagamaad) teenindav keskus, kus peale tööstus-, ehitus- ja veondusettevõtete on kaubandus-, teenindus-, teadus-, kultuuri- jm asutusi; põllumajandusega tegeleva rahvastiku osatähtsus on linnas harilikult väga väike. Linnastumisega kaasneb linnamaastiku laienemine loodusmaastiku arvel; tekib ees- ja tütarlinnu, nende kasvades võib moodustuda linnastu. Linnu jaotatakse ajaloo (vanad linnad, uued linnad), peamise funktsiooni (pealinn, sadamalinn, kuurortinn) ja elanike arvu järgi (väikelinn, miljonilinn). Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on ajaloos palju muutunud ning on nüüdisajalgi riigiti erisugused (näiteks Jaapanis võib linnaks saada üle 30 000, Islandis üle 200 elanikuga asula).

Linnades on ajalooliselt, looduslikult, majanduslikult ja ehituslikult eristunud linnaosi (näiteks New Yorgis on 5 linnaosa), viimaste hulgas ühtse planeerimiskava järgi ehitatud piirkondi.

Linna seadusandlik organ on tavaliselt linna kodanike valitud omavalitsuslik esinduskogu (raad, linnavolikogu, linnanõukogu, counsil) ja täitevorgan linnavalitsus. 

Linnade olemust, teket ja arengut on maailmas põhjalikult uuritud, sellega tegelevad paljude eri valdkondade uurijad (ajaloolased, geograafid, sotsioloogid, majandusteadlased).

Suurlinnad (2008)
Linn Riik Elanike arv (tuh)
Shanghai Hiina 15 584,6
Mumbai India 13 662,9
Karāchi Pakistan 12 461,4
Buenos Aires Argentina 12 127,8
Delhi India 11 954,2
İstanbul Türgi 11 262,3
Manila Filipiinid 10 993,4
São Paulo Brasiilia 10 287,8
Moskva Venemaa 10 224,1
Dhaka Bangladesh 10 083,9
Sŏul Lõuna-Korea 9 763,3
Lagos Nigeeria 9 494,0
Kinshasa Kongo DV 9 166,7
Tōkyō Jaapan 8 648,6
México Mehhiko 8 609,3
Jakarta Indoneesia 8 576,8
New York USA 8 210,2
Teheran Iraan 8 070,2
Kairo Egiptus 7 947,1
Lima Peruu 7 804,6
Peking Hiina 7 712,1
London Suurbritannia 7 622,4
Bogotá Colombia 7 137,8
Lahore Pakistan 6 747,2
Rio de Janeiro Brasiilia 6 193,3
Bangkok Tai 5 768,0
Bagdad Iraak 5 258,4
Bangalore India 5 180,5
Santiago Tšiili 5 090,8
Kolkata (Calcutta) India 5 021,4
Singapur Singapur 4 974,2
Toronto Kanada 4 901,9
Yangon Birma 4 886,3
Ar-Riyāḑ Saudi Araabia 4 606,9
Chennai India 4 562,8
Euroopa miljonilinnad (2008)
Linn Riik Elanike arv (tuh)
İstanbul* Türgi 11 262,3
Moskva Venemaa 10 224,1
London Suurbritannia 7 622,4
Peterburi Venemaa 4 035,7
Berliin Saksamaa 3 412,0
Madrid Hispaania 3 108,5
Kiiev Ukraina 2 546,0
Rooma Itaalia 2 512,5
Pariis Prantsusmaa 2 117,5
Bukarest Rumeenia 1 921,3
Hamburg Saksamaa 1 764,2
Minsk Valgevene 1 753,5
Varssavi Poola 1 705,9
Viin Austria 1 676,9
Budapest Ungari 1 666,9
Barcelona Hispaania 1 629,2
Harkiv Ukraina 1 460,4
München Saksamaa 1 328,3
Milano Itaalia 1 321,3
Stockholm Rootsi 1 266,0
Nižni Novgorod Venemaa 1 241,0
Praha Tšehhi 1 181,0
Sofia Bulgaaria 1 125,8
Samara Venemaa 1 104,3
Belgrad Serbia 1 104,2
Kaasan Venemaa 1 093,7
Kopenhaagen Taani 1 082,9
Dublin Iirimaa 1 058,3
Rostov Doni ääres Venemaa 1 049,7
Dnipropetrovsk Ukraina 1 046,9
Brüssel Belgia 1 039,9
Ufa Venemaa 1 006,1
* üks kolmest linnaosast asub Aasias

  

Linna ajalugu

Esimesed linnad tekkisid orjandusliku korra ajal IV–I aastatuhandel eKr Mesopotaamias, Egiptuses, Süürias, Väike-Aasias, Indias ja Hiinas. Esialgu olid nad orjandusriikide haldus- ja usu-, hiljem ka käsitöö- ja kaubanduskeskused. Kreekas moodustusid 8.–6. sajandil eKr polised, samal ajal hakkasid linnad tekkima Itaalias. Aleksander Suur jt hellenismi ajajärgu valitsejad rajasid linnu, et luua vallutatud aladel tugikohti. Mitu nende asutatud linna (Aleksandria, Antakya, Pergamon) kujunes suureks haldus-, kaubandus- ja käsitöökeskuseks. Antiikaja suurim linn oli Rooma (1. sajandil üle 1 miljoni elaniku). Feodaalsuhete tekkides läks võim linnades suurfeodaalidele. 6.–10. sajandil, kui valdav oli naturaalmajandus, minetasid linnad Lääne-Euroopas varasema tähtsuse, Idamaadel jätkus areng katkematult. Lääne-Euroopa linnad hakkasid uuesti kasvama 10.–12. sajandil (kõigepealt Itaalias, seejärel Madalmail, Prantsusmaal, Lääne- ja Lõuna-Saksamaal ning Inglismaal). Et suurfeodaalide võimu alt vabaneda, kehtestasid linnakodanikud paljudes linnades linnaõiguse ning moodustasid linnade liite (Hansa, Põhja-Itaalia linnade liit). Mõni Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa linn kujunes iseseisvaks Iinnriigiks. Linnade arengut kiirendasid kapitalistlike tootmissuhete tekkimine ja edenemine feodaalühiskonnas 15.–17. sajandil (Itaalias, Madalmaadel, Inglismaal, Prantsusmaal) ning eriti kapitalismi võidulepääs maailma tähtsaimais riikides 18.–19. sajandil. Toimus nn linnastumisplahvatus: 1800–1950 kasvas maailma rahvastik 2,8-kordseks, linnarahvastik 26-kordseks (272-st 716 miljonini). Pärast Teist maailmasõda on linnad kasvanud veel kiiremini. 1980 elas linnades 1,8 miljardit inimest (41,1% maailma rahvastikust), sh rohkem kui 100 000 elanikuga linnades 1108 miljonit (24%).

Linn Eestis

Linnade elanike arv (30. IX 2007)
Linn, linnaosa Elanike arv Linn, linnaosa Elanike arv
Tallinn 400 917 Tapa* 6 540
   Haabersti 39 403 Türi* 6 364
   Kesklinn 47 375 Põlva 6 323
   Kristiine 29 477 Elva 6 253
   Lasnamäe 112 080 Jõgeva 5 947
   Mustamäe 64 285 Saue 5 930
   Nõmme 38 756 Rapla* 5 618
   Pirita 13 816 Põltsamaa 4 781
   Põhja-Tallinn 55 725 Sindi 4 267
Tartu 98 558 Paldiski 4 238
Narva 66 870 Kunda 3 806
Pärnu 43 579 Kärdla 3 787
Kohtla-Järve 42 780 Loksa 3 274
   Ahtme 18 860 Tõrva 3 163
   Järve 19 224 Kehra* 3 075
   Kukruse 664 Narva-Jõesuu 2 995
   Oru 1 516 Räpina* 2 758
   Sompa 1 262 Tamsalu* 2 554
   Viivikonna 281 Otepää* 2 213
Viljandi 19 810 Kilingi-Nõmme* 2 110
Rakvere 17 046 Karksi-Nuia* 1 996
Maardu 16 525 Mustvee 1 678
Sillamäe 16 174 Võhma 1 599
Kuressaare 15 225 Antsla* 1 577
Valga 14 306 Lihula* 1 532
Võru 14 261 Püssi 1 530
Haapsalu 11 818 Abja-Paluoja* 1 377
Jõhvi* 11 615 Suure-Jaani* 1 191
Keila 9 379 Kallaste 1 086
Paide 9 232 Mõisaküla 1 022
Kiviõli 6 694    
* vallasisene linn

Eestis on linn vähemalt 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula (asustusüksus). 1. I 2012 oli Eestis 47 linna, neist enamikul (33) on omaette haldusorganid ja nad on iseseisvad omavalitsusüksused, osa linnu on ilma iseseisva haldusliku staatuseta vallasisesed linnad.

Haldusüksusena on linn samades piirides ka asula, see võib jaguneda linnaosadeks ja asumiteks. Linnad kui tõmbekeskused moodustavad hierarhilise süsteemi eesotsas pealinna Tallinnaga, mille mõjualaks on terve Eesti. Teiste suurte linnade – Tartu, Kohtla-Järve ja Pärnu – mõjupiirkond hõlmab mitut naabermaakonda. Keskmise suurusega linnade – Haapsalu, Kuressaare, Kärdla, Rakvere, Valga, Viljandi ja Võru – ning väikelinnade (näiteks Jõgeva, Põlva, Rapla) mõjuala piirdub ühe maakonna territooriumi või selle osaga.

Ajaloolise arengu erinevustest tulenevalt jagunevad linnad kahte geneetilisse põhirühma. Esimesse rühma kuuluvad vanad, feodalismi ajal tekkinud ning 12.– 18. sajandil linnaõigused saanud linnad (Tartu, Tallinn, Pärnu, Haapsalu, Viljandi, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare, Valga, Paldiski ja Võru), mis olid peamised kaubandus- ja käsitöökeskused. Teise rühma kuuluvad 1926–38 linna staatuse saanud 18 praegust linna (näiteks Põltsamaa, Tapa, Türi, Otepää, Antsla, Kunda, Kärdla, Sindi), mõni (näiteks Kiviõli ja Kohtla-Järve) vahetult pärast Teist maailmasõda linna staatuse saanud asula ning 1993 linna staatuse saanud 12 alevit.

Linnu võib eristada ka nende omapära järgi, näiteks ülikoolilinn Tartu, tööstuslinn Narva, puhke- ja kuurortlinnad Pärnu, Haapsalu, Narva-Jõesuu ning Otepää, raudteesõlmed Valga ja Tapa ja nii edasi. Linnad paiknevad majanduselu iseärasustest tulenevalt ebaühtlaselt, maakonnas võib linnu olla üks (Hiiumaal ja Saaremaal) või mitu (näiteks Harjumaal ja Ida-Virumaal 7).

Vaata ka seotud artikleid

Kõigi vanade linnade keskne hoone on raekoda ja seda ümbritsev plats. Tallinna raekoda

Kirjandus

  • E. Kant. Tartu linnasüda. Tartu, 1924
  • E. Kant. Tartu. Linn kui ümbrus ja organism. Tartu, 1927
  • R. Pullat. Eesti linnad ja linlased. Tallinn, 1972
  • R. Pullat. Linnad kodanlikus Eestis. Tallinn, 1978
  • E. Kant. Linnad ja maastikud. Koostaja O. Kurs. Tartu, 1999

EE 5, 1990; EE 12, 2003; VE, 2006; A ja O. Miljon fakti, 2008; muudetud 2012