Sofia (bulgaaria Sofija), Bulgaaria pealinn; Sofia oblasti halduskeskus; 1 1242 600 elanikku (2019). Asub Sofia nõo lõunaserval 550 m ü. m. Vitoša mäe jalamil Iskari keskjooksul, moodustab koos satelliitlnnadega (4 linna, sh Bankja, Novi Iskar ja 34 küla) omaette haldusüksuse Sofia-grad (1348 km², 2019. a., 1 674 600 elanikku).

Riigi suurim liiklussõlm (sh rahvusvaheline lennujaam Vraždebnas), majandus ja kultuurikeskus. Põhilised tööstusharud on masina- (sh elektrotehnika- ja elektroonikaseadmed, aparaadid, tööpingid, transpordi- ja tõstemehhanismid), keemia-, kummi-, tselluloosi-, paberi-, mööbli-, tekstiili-, õmblus-, jalatsi-, toiduaine-, ravimi-, tubaka- ja trükitööstus. Sofia lähedal on Kremikovci musta metallurgia tehas (riigi suurim).

Linnas on Bulgaaria Teaduste Akadeemia (asutatud 1869), ülikool (1888), rahvusraamatukogu, observatoorium, palju muuseume (sh rahvusmuuseum, etnograafiamuuseum, ajaloomuuseumid), loomaaed, botaanikaaed ning Bulgaaria ortodoksse ja katoliku kiriku pea residents, Vitoša mägi on samanimelise rahvuspargi südamik (mitu köisraudteed).

Linna välisilme on kujunenud peamiselt pärast II maailmasõda, rohkesti on parke, väljakuid ja uusi elulinnaosi. Sofia südamikus ja linna lähistel leidub sooje tendsveeallikaid. Silmapaistvaimad ehitusmälestised on Püha Sofia (6. sajand) ja Püha Georgi kirik (3.–4. sajand, seinamaalid 12. sajandist).

Linna rajasid roomlased 1. sajandil pKr traaklaste linnuse Serdica kohale. Aastast 809 kandis see Sredetsi nime ja kuulus Bulgaariale. 1018–1194 allus linn Bütsantsile, 1382–1878 Türgi võimule. Sofia nime sai linn Puha Sofia kiriku järgi 14. sajandi lõpus. Bulgaaria pealinn aastast 1879. 

EE 8; VE, 2006; uuendatud 2021