Tagasi ETBL-i avalehele

Jõgeva

Jõgeva linna üldandmed
Elanike arv (2010)  6322
Pindala (2011)  3,86 km2
Linna õigused  1938
Linnapea Aare Olgo
Maakond  Jõgevamaa

Jõgeva, linn ja samanimelise maakonna ning valla keskus.

Asub Vooremaa loodeosas lainjal moreenitasandikul Pedja jõe keskjooksul, Tallinna–Tartu raudtee ning Põltsamaa–Mustvee ja Piibe maantee ääres.

Linnas on maa-, linna-, ja vallavalitsus, maakohus, maa-arhiiv, politseijaoskond, kodakondsus- ja migratsiooniameti teenistus, Jõgevamaa päästeosakond ja päästekomando.

Malelaud Jõgeva kesklinnas

Hea Linna Vaimu kuju Jõgeva kultuurikeskuse ees

  

Rahvastik

Jõgeva linna 70. sünnipäev 2008. aastal

Jõgeva linna elanike arv
1922 914
1929 1396
1934 1558
1939 1594
1959 2496
1965 2537
1970 3643
1976 4990
1980 5878
1985 6557
1988 7001
2000 6420
2003 6410
2006 6349
2008 6327
2010 6322
Jõgeva elanike vanuseline jaotus
Aasta Elanike arv  Vanuserühm (aastad)
    0–14 15–64 üle 64
    arv % arv % arv %
1989 7035 1812 26 4577 65 646 9
2000 6420 1444 22 4159 65 817 13
2010 6322 941 15 4426 70 955 15

    

Majandus ja transport

Jõgeva töötajate jaotus tegevusalati
  1989 2000
Põllu-, jahi- ja metsamajandus 388 85
Töötlev tööstus 580 447
Energia- ja veevarustus 44 75
Ehitus 784 217
Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont 356 476
Hotellid ja restoranid 48 53
Veondus, laondus ja side 300 179
Rahandus 80 35
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 36 150
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 272 290
Haridus 288 223
Tervishoid ja sotsiaalhooldus 284 211
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 512 93
Töötajaid kokku 3972 2548

Suurima osa tööandjaist Jõgeval moodustavad kaubandus- ja teenindusettevõtted. Võrdlemisi palju on ka ehitus-, veondus-, laondus- ja metsamajandusettevõtteid. Tööstusettevõtteist on linnas puidutöötlemise ettevõtteid, neist suuremad on AS Puit-Profiil (liimpuidust akna- ja uksedetailid; 2009. aasta müügitulu 64 miljonit ja käive 5 miljonit krooni, töötajaid 50) ja AS Valmeco (freesprussmajad, ehitusmaterjali müük; müügitulu 70 miljonit ja kasum 1,5 miljonit krooni) ning ekstiiltoodete valmistamise ja toiduainete tootmise ettevõtteid.

Haridus, kultuur ja sport

Jõgeva muusikakooli mälestustahvel

Jõgeva Gümnaasium (2002/03. õa 963, 2009/10. õa 669 õpilast), Jõgeva Ühisgümnaasium (2002/03. õa 683, 2009/10. õa 497 õpilast), täiskasvanute keskkool, kunsti- ja muusikakool, kaks lasteaeda, kultuurikeskus, haigla, linnaraamatukogu, noortekeskus ja spordikeskus (Virtus, Kesk-Eesti suurimaid). Tegutsevad luteri ja baptisti kogudus. Jõgeval on sündinud Betti Alver, tema sünnimajas asub muuseum. Jõgevalt mõni kilomeeter kagus on Mustallika looduskaitseala.

Jõgeva kergejõustikustaadion (2006)

Betti Alveri muuseum

  

Linnaehitus

Jõgeva (2003)

Linna poolitab raudtee, millest itta jääb vanem osa, kus on valdavad väikeelamukvartalid. Kesklinn paikneb raudteejaamast läänes Pargi ja Rohu tänava vahelisel maa-alal Estakaadi tänavast Põiktänavani.

1950. aastail hoogustus linnas ehitustegevus, valmisid raudteejaama hoone, haldushoone, kultuurimaja jmt ühiskondlikku ehitist.

Alates 1960. aastatest on linna kerkinud hulk teenindushooneid ja suurelamuid (Pae tänav ja Tähe-Rohu kvartal).

1980. aastail ehitati sidemaja, kaubanduskeskus (arhitekt Arvi Aasmaa, 1983) ja haigla (arhitekt Ilmar Puumets, 1983).

Ajalugu

1930. aastal valminud Jõgeva jaamahoone

Jõgevat on esimest korda mainitud 1599 Poola revisjonikirjas (Jagiwa), kui sealsele maa-alale rajati riigimõis; 1795 hakati kasutama saksapärast nime Laisholm (’Laiuse saar’). Asula tekkis pärast Jõgeva riigimõisa järgi nimetatud raudteejaama rajamist (1876), suurenes siis, kui mõis hakkas müüma ehituskrunte (1903), ning kujunes Põhja-Tartumaa majandus- ja kultuurikeskuseks (1907 asutati saeveski, 1910 ühismeierei, 1913 haridusselts).

Aleviks sai Jõgeva 1919, linnaks 1938. Teises maailmasõjas hävis 60% Jõgeva hoonestikust, Saksa okupatsioon kestis 23. VIII 1941 – 20. IX 1944. 1949 sai Jõgeva maakonnalinnaks, 1950 rajoonikeskuseks.

Kirjandus

  • Ajalooline Jõgeva. Jõgeva, 2000

EE 12, 2003; Jõgevamaa, 2009; muudetud 2011