Eesti Vabariik
 |  |
 |
| Eesti üldandmed | |
| Riigi nimi | Eesti Vabariik |
| Pindala | 45 228 km2 |
| Pindala* | 43 432 km2 |
| Asustustihedus, elanikku km2 kohta | 29,8 |
| Rahvaarv (31. XII 2011) | 1 294 455 |
| sh mehi | 600 526 |
| naisi | 693 929 |
| Eesti kodanike arv (31. XII 2011) | 1 101 761 |
| Pealinn | Tallinn |
| Haldusjaotus | 15 maakonda |
| Omavalitsusüksused | 30 linna, 185 valda |
| Piiratud omavalitsusega üksused | 14 linnaosa |
| Riigikeel | eesti keel |
| Rahaühik | euro |
| Riigitähis | EST |
| Iseseisvuspäev | 24. veebruar (1918) |
| Ilma Peipsi järve Eestile kuuluva osa ja Võrtsjärve pindalata | |
Eesti Vabariik, Eesti, riik Läänemere idarannikul. Piir (682 km; sh 127 km Peipsi järves) Venemaa (339 km) ja Lätiga (343 km). Riikidevaheline merepiir (769 km) Läti (312 km), Rootsi (68 km), Soome (272 km) ning Venemaaga (117 km). Rannajoon (1242 km) kulgeb põhjas piki Soome lahte, läänes piirneb Väinamere ja edelas Liivi lahega. Pärast Teist maailmasõda liidendas NSV Liit osa Setumaast ja Narva jõe tagused alad Vene NFSV-ga. Kohaliku omavalitsuse üksused on ühesuguste õigustega vallad ja linnad. 1. XI 2013 oli Eestis 185 valda ning 47 linna, neist 30 omavalitsusliku staatusega. 17 linna on nn vallasisesed linnad. Aleveid on 10, neist omavalitsusliku staatusega on 6 (nn alevvallad). Asustusüksused on linn, alev, alevik ja küla (kokku umbes 4400).
Loodus
Pinnamood on tasandikuline, kõrgustikud ja lavamaad vahelduvad madalike, nõgude ja orunditega, kõrgeim koht – Suur Munamägi – küünib 318 meetrini ü. m. Eestis on ligi 7400 jõge, oja ja peakraavi, üle 100 km pikkusi jõgesid on ainult 9, umbes 1200 üle 1 ha pindalaga järve ja veehoidla ning ligi 20 000 suurt laugast, mis kokku moodustavad umbes 2300 km2 (4,8% Eesti pindalast). Kõrgemaist taimedest kasvab looduslikult 1386 õistaime-, 4 paljas-seemnetaime- ja 50 sõnajalgtaime- ning 543 samblaliiki. Seeni on umbes 4000 liiki, neile lisandub ligi 800 nn lihheniseerunud seent ehk samblikku. Endeeme on 52 liiki, tuntuimad on saaremaa robirohi ja eesti soojumikas. Loomastik on suhteliselt liigivaene ja koosneb sisserännanud liikidest. Maismaaselgrootuid on 11 000, mageveeselgrootuid 2485, mereveeselgrootuid 439, sõõrsuid 3, luukalu 72, kahepaikseid 11, roomajaid 5, haudelinde 225 (üldse on kohatud 340 linnuliiki) ja imetajaid 64 liiki.
Rahvastik
31. XII 2011 elas Eestis püsivalt 1 294 455 elanikku (rahva- ja eluruumide loenduse andemetel). Võrreldes eelmise, 2000. aastal toimunud rahvaloendusega on Eesti elanikkond kahanenud 75 597 inimese ehk 5,5% võrra. Teadaolevalt suurim alaliste elanike arv – 1 571 600 – on Eestis olnud 1990. aastate algul. Asustustihedus oli 28,9 in/km2. Tihedaimini on asustatud Tallinna lähitagamaa, Tartu ja Pärnu ümbrus ning Kirde-Eesti kaevanduspiirkond. Eestlaste osatähtsus rahvastikust oli 69,7% (1934. aastal 88,1%; 1989. aastal 61,5%, 2000. aastal 67,9%), rohkesti elab Eestis venelasi (25%), vähem ukrainlasi (1,7%), valgevenelasi (u 1%) ja soomlasi (0,6%). Linnalistes asulates (sh linnad, vallasisesed linnad ja alevid) elas 2011. aasta andmetel 67,9% rahvastikust. 2000. aastal elas linnalistes asulates 69,2% Eesti elanikest.
Loe pikemalt Eesti rahvastikust
Majandus
Eesti on arenenud majandusega riik, Euroopa Liidu (2004) ja eurotsooni (2011) liige. Pärast NSV Liidu kokkuvarisemist toimunud majandusreformid muutsid Eesti üheks kiiremini arenevaks Ida-Euroopa riigiks ning kujundasid oluliselt ümber tööhõive ja väliskaubanduse. Varem toimus kaubavahetus peamiselt NSV Liidu liiduvabariikidega (1991. aastal 95%), 1990. aastate algul võeti suund Lääne-Euroopa riikidele. Suurim väliskaubanduspartner on Soome. Väljaveos on tähtsal kohal ka Rootsi, Läti ja Venemaa.
Loe pikemalt Eesti majandusest
Ajalugu
13. sajandist valitsesid Eesti ala sakslased ja taanlased. 1346 müüs Taani oma Eesti valduse Saksa Ordule, kes pantis selle 1347 edasi oma Liivimaa harule. Liivi sõjaga (1558–83) jaotati maa Taani, Rootsi ja Poola vahel, aastast 1645 oli kogu Eesti Rootsi võimu all. 1700–21 toimunud Põhjasõja järel ühendati Eesti Venemaaga. Esimene maailmasõda ja Vene revolutsioonid põhjustasid Venemaa keskvõimu nõrgenemise ning 24. II 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik ja 2. II 1920 sõlmiti Nõukogude Venemaaga Tartu rahu. 23. VIII 1939 sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti alusel läks Eesti NSV Liidu mõjupiirkonda ning 17. VI 1940 NSV Liit okupeeris Eesti, 1941–44 oli Eestis Saksa okupatsioon, 1944–91 kuulus liiduvabariigina NSV Liidu koosseisu. Taasiseseisvus 20. VIII 1991. Aastast 1991 ÜRO ning aastast 2004 NATO ja Euroopa Liidu liige.
