Eesti majandus
| SKT (2005) | 13,12 mrd. $ |
| SKTp (2005) | 21,83 mrd. $ |
| põllum. | 4 % |
| tööstus | 29 % |
| teenindus | 67 % |
| SKTp 1 el. kohta (2005) | 16 200 $ |
| Inflatsioon (2005) | 4 % |
| Eelarve tulu (2005) | 5,1 mrd. $ |
| Eelarve kulu (2005) | 5 mrd. $ |
| Välisvõlg (2005) | 11,03 mrd. $ |
| Majandusabi (2000) | saadud 108 mln. $ |
| Töövõimelisi (1999) | 673 000 |
| Hõivatuid (2006) | |
| põllum. | 11 % |
| tööstus | 20 % |
| teenindus | 69 % |
| Töötuid (2006) | 5,8 % |
| Linnarahvastik | 69 % |
| Keskm. vanus (2006) | 39 a |
| Keskm. eluiga (2006) | 72 a |
| mehed | 67 a |
| naised | 78 a |
| Iive (2006) | - 0,64 % |
| Sündimus (2006) | 1 % |
| Suremus (2006) | 1,3 % |
| Imikute suremus (2006) | 0,7 % |
| HIV/AIDS (2006) | 5100 in. |
| AIDS-i surnuid (2006) | alla 200 |
Eesti on arenenud majandusega riik. Pärast NSV Liidu kokkuvarisemist toimunud majandusreformid muutsid Eesti üheks kiiremini arenevaks Ida-Euroopa riigiks ning kujundasid oluliselt ümber tööhõive ja väliskaubanduse. Varem toimus kaubavahetus peamiselt NSV Liidu liiduvabariikidega (1991. aastal 95%), 1990. aastate algul võeti suund Lääne-Euroopa riikidele. Suurim väliskaubanduspartner on Soome. Väljaveos on tähtsal kohal ka Rootsi, Läti ja Venemaa. Enim veetakse välja elektrimasinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Tähtsad sisseveomaad on ka Saksamaa, Venemaa ja Rootsi. 1992 teostati rahareform. NSV Liidu rubla asendati rahvusliku vääringuga – krooniga –, mis seoti valuutakomitee põhimõttel Saksa marga (DEM) kursiga (1 DEM = 8 EEK). Eesti väljus sellega rublatsooni tabanud hüperinflatsioonist. Majandusreformiaegsele langusele järgnes 1996–2007 küllaltki püsiv SKT kasv (5–10%). Ettevõtte tulu ei maksustata, kui see investeeritakse ettevõtte arengusse. Eesti on muutumas kapitali välja vedavaks riigiks. Avaliku sektori võlg on väike. Probleem on erasektori suurenev võlakoormus ja väliskaubanduse jooksva konto puudujääk. Tööpuudus oli majanduse kasvuaastatel väike. Sotsiaalne kihistumine on üle Euroopa Liidu keskmise.
2009. aastal iseloomustas Eesti majandusaktiivsust ülemaailmse finantskriisi mõjul aasta alguses toimunud järsk langus nii sise- kui ka välisnõudluses. See tõi kaasa majanduslanguse, mis 2009. aastal oli 14,1%. 2010. aastal sai Eesti majandus langusest üle, seda peamiselt eksporditulude kasvu toel. Meie peamiste väliskaubanduspartnerite majanduskasv oli 2010. aasta esimesel poolel oodatust kiirem, mis aitas kaasa Eesti majanduse tõusule.
Tööhõives on toimunud olulised muutused. Varem oli enamik tööealistest hõivatud põllumajanduses ja kergetööstuses, nüüd on põhiharu teenindus (SKT-st 2/3). Umbes 2% tööealistest töötab välismaal (eelkõige Soomes ja Briti saartel). Tööstustoodangu osatähtsusest annab ligi 90% töötlev tööstus, selle põhiharud on elektroonika, toiduainetööstus ning puidu töötlemine. Põllumajanduses, mis on tavapäraselt olnud Eesti tähtsaim majandusharu, on pärast riigi iseseisvumist tootmismahud oluliselt vähenenud, kuid paljudes piirkondades (näiteks Järvamaal) on piima- ja lihakarjandusel ning teraviljakasvatusel endiselt tähtis osa. Lääne- ja Põhja-Eestis tegeldakse ka kalandusega. Tähtsaim kaevandatav maavara on põlevkivi, sellel põhineb Eesti elektrienergeetika. Kaevandatakse ka dolokivi, turvast, kruusa, liiva ja savi ning varutakse ravimuda. Varem on kaevandatud ka fosforiiti ning diktüoneemaargilliiti.
Tallinnas, Lääne-Eestis ja saartel on arenenud turism. Tuntud on Haapsalu, Kuressaare ja Pärnu spaad. Eesti majutusasutustes ööbis 2010. aastal 1,56 miljonit turisti. Oluline siseturismipiirkond on Lõuna-Eesti. Eestis on hästi arenenud maanteevõrk (kokku 56 850 km). Raudteid on 958 km, tähtsaim on Tallinna–Peterburi raudteeliin. Mandri-Eesti ja Lääne-Eesti saarte vahel on parvlaevaühendus, reisijaid veetakse ka lennukiga. Korrapärane laevaliiklus toimub Tallinna–Helsingi, Tallinna–Stockholmi ja Paldiski–Kapellskäri liinil (2009. aastal 7,4 miljonit reisijat). Rahvusvaheline lennujaam asub Tallinnas Ülemistel (ühendus 20 linnaga; 2010. aastal 1,38 miljonit reisijat).
Vaata ka seotud artikleid
EE 15, 2007
