Tagasi ETBL-i avalehele

Pärnu

Pärnu üldandmed
Elanike arv (2011)  39 728
Pindala (2011)  32,2 km2
Linna õigused  1251
Linnapea  Romek Kosenkranius
Maakond  Pärnumaa

Pärnu, linn Edela-Eestis Pärnu lahe ääres Pärnu ja Sauga jõe alamjooksul.

Pärnu on Eesti tähtsaim kuurortlinn, riigi edelaosa põhiline tööstuslinn ja transpordisõlm ning Pärnu maakonna halduskeskus. Linna üldpindala on 32,2 km2, 2008. aastal oli katastriüksusi 7876, parke ja haljasalasid 6,5 km2 (20% üldpindalast) ning veekogusid 2,1 km2 (7%).

Pärnus on linna- ja maakonnavalitsus, Lääne prefektuur, politseijaoskond, kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindus ja piirivalvekordon, Lääne-Eesti päästekeskus, päästekomando ja Töötukassa Pärnumaa osakond.

Riigikaitseorganisatsioonidest on Pärnus Kaitseliidu, samuti Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Pärnumaa malev.

Pärnu linnavalitsuse hoone

  

Rahvastik

Pärnu elanike arv
Aasta Arv
1543 u 1 200
1603 10
17. saj lõpp u 3 000
1710 519
1810 5 740
1881 12 966
1897 12 898
1922 18 499
1934 20 334
1947 22 200
1959 37 946
1970 46 316
1979 49 623
11989 52 389
22000 45 500
2003 44 781
2006 44 198
2008 44 016
32011 39 728
1eestlasi 72%, 2eestlasi 79%, 3 eestlasi 83%

Pärnu linnastu (nn Suur-Pärnu) hõlmab peale Pärnu linna ka ümberkaudsed Audru, Sauga, Paikuse ja Tahkuranna valla asulad ning Sindi linna. Nii nagu teistes Eesti linnades oli ka Pärnu elanikkonna juurdekasv kõige kiirem vahetult pärast II maailmasõda. Hiljem on kasvutempo aeglustunud ja aastast 1988 on Pärnu elanike arv pidevalt vähenenud (1989–2000 13%). 21. sajandi alguses on rahvaarvu vähenemine aeglustunud (2000–2010 3%). Pärnust on inimesi suundunud lähivaldadesse (Audru, Paikuse, Sauga, Surju ja Tahkuranna valda), Sindisse ning Tallinnasse ja selle lähiümbrusse. 1990. aastatel on Pärnust tagamaale ümber paiknenud peamiselt inimesed, mitte töökohad: 1982. aastal käis Pärnus tööl 1800, 2000. aastal 3500 tagamaa elanikku (see on 26% tagamaa töötajatest). 2000. aasta rahvaloenduse andmeil oli Pärnus sündinud 48% linna elanikkonnast (21 750 inimest, väljaspool sündinuist oli 4257 inimese sünnikoht Venemaa). Pärnu elanikud kuuluvad Eesti paikseimate hulka. 79% elanikest olid eestlased ja 15% venelased.

Pärnu elanike vanuseline jaotus
Aasta Elanike arv  Vanuserühm (aastad)
    0–14 15–64 üle 64
    arv % arv % arv %
1989 52 389 11 236 22 34 720 66 6433 12
2000 45 500 8 078 18 29 862 66 7544 16
2003 44 781 7 316 16 29 557 66 7892 18
2011 39 728 5 876 15 25 520 64 8332 21

   

Ettevõtlus ja transport

AS JAPS Pärnu lahe kaldal tegeleb kala ja kalatoodete töötlemisega

Pärnu lennujaam

Pärnu majanduses on valdavad teenindus- ja puhkemajandussektor ning mitmekesine tööstus. 2009. aastal oli tööga hõivatuid kokku 25 419, neist kõige rohkem töötleva tööstuse (6056), kaubandus- ja sõidukite remondi- (3958), ehitus- (3182) ning majutus- ja toitlustusettevõtetes (2898). Pärnus oli 1. jaanuari 2009 seisuga registreeritud 2514 aktiivselt tegutsevat ettevõtet ning 444 füüsilisest isikust ettevõtjat. Kõige rohkem (536 ehk 21%) oli kaubanduse ja sõidukite remondiga seotud ettevõtteid, järgnesid kinnisvaraalase tegevusega seotud (384) ja ehitusettevõtted (376). Suurimad tööandjad (1. I 2008): SA Pärnu Haigla (1065 töötajat), AS Wendre (598, tekstiilitooted), AS Sanatoorium Tervis (442), Scanfil OÜ (364, elektroonikatooted), AS Viisnurk (326, mööbel ja ehitusmaterjalid), AS G4S Lääne-Eesti (304), NOTE Pärnu OÜ (280, elektroonikatooted), Rapala Eesti AS (277, jahi- ja kalastustarbed), Efore AS (257, elektroonikatooted), AS Taastusravikeskus Estonia (243) ja Ruukki Products AS (234, metallist ehitustooted).

Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim logistiline sõlmpunkt. 21 linnasisesel bussiliinil teenindati 2008. aastal kokku 3,5 miljonit sõitjat. Pärnut läbivalt Tallinna–Pärnu–Ikla põhimaanteelt (Via Baltica) hargnevad Pärnu–Rakvere–Sõmeru põhimaantee ja maanteed Lihula kaudu Haapsallu.

Pärnu raudtee kaubajaam asub 5,3 km reisijaamast põhja pool Pikanõmmel. Edelaraudtee AS teostab kaubavedu liinil Pärnu–Lelle ja reisijate vedu Tallinna (reisijaamast 141 km).

Pärnu lennujaamal (asub Sauga vallas Eametsa külas endisel sõjaväelennuväljal) on rahvusvahelise lennutegevuse sertifikaat. Lisaks Eesti-sisestele regulaarlendudele (talvel liinilennud Kihnu saarele ning aastaringi Ruhnu saarele ja sealt Kuressaarde, suvel külastavad lennujaama peamiselt väikelennukid), toimuvad Pärnu lennujaama kaudu ka era- ja tellimuslennud teistesse riikidesse. 2008 registreeriti 1534 lennuoperatsiooni, veeti 2475 reisijat ja 33 t kaupa.

Pärnu ja Sauga jõgi on linna piires laevatatavad, nende suudmeis paiknev Pärnu sadam (valdaja AS Pärnu Sadam) teenindab kauba-, kala- ja turismilaevu. Pärast avanemist välismaailmale (1990) on Pärnu sadama veosemaht mitmekümnekordistunud. Pärnu sadama kaubakäive oli 2008. aastal 1,125 miljonit tonni, eksportkäive 1 167 400 tonni ja importkäive 79 800 tonni. Pärnu jahisadamale anti Ida-Euroopas esimesena (1994) sinine lipp (2001 sai selle ka Pärnu rand). 1994 toimusid Pärnus Finni klassi jahtide maailmameistrivõistlused.

Pärnus registreeritud asutuste ja ettevõtete jaotus tegevusala järgi (1. I 2003)

  Arv  %
Rahandus, kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 732 27
Kaubandus 711 26,3
Muu teenindus 448 16,6
Töötlev tööstus 223 8,2
Veondus, laondus ja side 172 6,4
Ehitus 128 4,7
Hotellid ja restoranid 105 3,9
Haridus, tervishoid ja sotsiaalhooldus 92 3,4
Metsamajandus 71 2,6
Avalik haldus ja riigikaitse 16 0,6
Energia- ja veevarustus 8 0,3

 Pärnu töötajate jaotus tegevusalati 1989 2000
  Arv % Arv %
Põllu-, jahi- ja metsamajandus 1 576 5,2 295 1,6
Kalandus 140 0,5 149 0,6
Mäetööstus 28 0,1 33 0
Töötlev tööstus 10 389 34,5 5 245 27,5
Energia- ja veevarustus 208 0,7 281 1,1
Ehitus 3 500 11,6 1 569 8,7
Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont 2 056 6,8 3 195 15,9
Hotellid ja restoranid 1 244 4,1 884 4,2
Veondus, laondus ja side 2 136 7,1 1 628 8,5
Rahandus 224 0,7 211 0,8
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 564 1,9 989 2,6
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus  1 768 5,9 1 177 5,5
Haridus 1 748 5,8 1 329 7,7
Tervishoid ja sotsiaalhooldus 2 356 7,8 1 377 8
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 2 184 7,3 842 1,2
Töötajaid kokku 30 112   19 425  

Haridus, kultuur ja sport

Tartu Ülikooli Pärnu kolledž

Haridus. 2010. aastal oli Pärnus 14 koolieelset lasteasutust, kus 107 rühmas käis kokku 2082 last. Tegutses 11 munitsipaal-üldhariduskooli (sh 1 vene õppekeelega) ja 2 era-üldhariduskooli (õpilasi kokku 6171, neist era-üldhariduskoolides 448). Pärnumaa Kutsehariduskeskuses oli 1346, Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolis umbes 120 ja Eesti Mereakadeemia Merekooli Pärnu osakonnas 72 õpilast. Kõrgharidust annavad Pärnu Majanduskooli (asutatud 1991) põhjal 1996 loodud Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (umbes 900 üliõpilast; erialad: majandusteadus, ettevõtlus ja projektijuhtimine, turismi- ja hotelliettevõtlus, sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus) ja 2002 asutatud Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Pärnu õppekeskus (230 üliõpilast). Tegutses 5 munitsipaalhuvikooli. 1990 lõpetas tegutsemise 1945 asutatud merekool.

Lydia Koidula Memoriaalmuuseum

Pärnu keskraamatukogu

Kultuur. Olulise tähtsusega kultuuriasutused on Endla teater, Pärnu Kontserdimaja, Pärnu Kontserdibüroo, Tervise kultuurikeskus, Pärnu Muuseum, Koidula Memoriaalmuuseum, Pärnu Uue Kunsti Muuseum, Pärnu Linnagalerii ja Pärnu keskraamatukogu (2009 kokku 290 240 teavikut), nimekas kollektiiv on Pärnu Linnaorkester.

Pärnu on kuulus festivalide poolest: Oistrahhi festival, „Pärnu Suvejazz” (aastast 1986), Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival, Pärnu rahvusvaheline koorifestival, veefestival „Watergate” (aastast 1997) ja Pärnu akordionimuusika festival (aastast 1983).

Ilmuvad ajalehed Pärnu Postimees, Pärnu Börs (2009. aastast ilmub Pärnu Postimehe lisana) ja Linnaleht, kohalikke saateid edastab Raadio Pärnu.

Usuelu. Suurimad kogudused on Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Pärnu Eliisabeti Kogudus, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Pärnu Issandamuutmise Kogudus ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Pärnu Püha Suurmärter Jekateriina Kogudus. Linnas tegutsevad 4 Eesti Evangeelsete Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liitu kuuluvat kogudust, metodistid, nelipühilased, seitsmenda päeva adventistid, budistid, Jehoova tunnistajad, Bahā’i Pärnu kogudus, Pärnu kristlik kogudus „Elu Keskus”, Pärnu Kristlik Vabakogudus ja Rooma-Katoliku Kiriku Püha Apostel Johannese Kogudus. Riia maantee ääres on Alevi kalmistu (rajatud 1773, huviväärsed on mitu 18. ja 19. sajandi vahetusest pärinevat kabelit ja Vabadussõja mälestussammas, kalmistu põhjaosas on Pärnu juudi kalmistu) ja Pärnu Vana kalmistu (ajalooliselt õigeusu kalmistu, ei kasutata). Kalmistu on ka Paide maantee ääres (Metsakalmistu) ja Vana-Pärnus.

Sport. Pärnu linna eelarvest saavad toetust 31 spordiorganisatsiooni, sh 1 munitsipaalspordikool (Pärnu Linna Spordikool), 5 eraõiguslikku spordikooli (Kalevi Spordikool, Pärnu Tennisekool, Kesklinna Tennisekool, Holteri Tennisekool ja Kultuuri- ja Spordikool Humanitas), 1 spordiliit (Pärnu Spordiliit), 2 spordiseltsi, 1 spordikoondis ja umbes 30 spordiklubi. Linnas asub Kalevi staadion.

Pärnu Uue Kunsti Muuseum

Pärnu Eliisabeti kirik Kuninga tänaval

Pärnu kontserdimaja

Turism ja tervishoid

Pärnu mudaravila

Spaahotell-tervisekeskus Tervise paradiis

Pärnu kuurordi (hõlmab sanatooriume, pansionaate, vesi- ja mudaravila ning muid tervistus- ja puhkerajatisi ning -alasid) alguseks loetakse aastat 1838, kui rannas asunud kõrtsihoone ehitati ümber supelasutuseks (mereveevannid), hoogsalt hakkas kuurort kasvama 1890. aastail (linnapea Oskar Brackmanni eestvõttel). Pärnus tegutseb 5 sanatooriumilaadset tervisekeskust, kus kuurortraviteenuseid saab aastas umbes 60 000 südame ja veresoonkonna haiguste, luuliigesesüsteemi, perifeerse närvisüsteemi ja närvisüsteemi funktsionaalsete häirete all kannatavat inimest.

Teadusuuringuid teevad Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži kurortoloogialabor ja AS-i Pärnu Sadam Pärnu Merejaam. 2010. aastal käis Pärnus umbes 285 000 suvekülalist, neist 77% olid välismaalased. Pärnu Turismiinfokeskust külastas 41 272 inimest. Voodikohti oli majutusasutustes 4347, majutusasutuste keskmine täitumus 62%, kuurorthotellides 80%. Linnas on registreeritud 97 majutusettevõtet. Aastast 1996 kannab Pärnu suvekuudel Eesti suvepealinna tiitlit.

Üldarstiabi osutab 28 perearsti. Pärnu haiglas (mida haldab AS Pärnu Haigla) on 360 voodikohta, aastas ravitakse kuni 16 000 haiget. Arstlikke erialasid on üle 30 ja ambulatoorseid visiite tehakse aastas ligi 190 000. Pärnu kiirabi 9 brigaadi teenindavad kogu maakonna elanikke. Linnas on 23 apteeki.

Puuetega inimestega tegelevad Erivajadustega Inimeste Rehabilitatsioonikeskus (vaimupuudega noorte päevakeskus Helin, päevakeskus liikumis- ja muu puudega inimestele ja noorte töökeskus), laste ja noorte tugikodu MTÜ Maarja ja Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku päevakeskus. Vanurite hoolekannet pakuvad Tammiste Hooldekodu ja Eakate Avahoolduskeskus, laste hoolekandega tegeleb Pärnu Pereabikeskus (seal on laste varjupaik, päevakeskus ja psühholoogiateenistus), tegutseb Pärnu Lastekodu.

Linnaehitus ja loodus

Alamjooksul kuni 200 m laiune Pärnu jõgi jaotab linna kahte ligikaudu võrdsesse ossa. Linna tuumik – südalinn ja kuurordipiirkond (sh Rannapark, 48,4 ha, ja supelrand, pikkus üle 1 km) – paikneb lõunas jõe vasaku kalda ja mere vahel. Kesklinnast kagus on Papiniidu tööstuspiirkond, Ranna elupiirkond ning Raeküla. Põhjapoolsed linnaosad on Ülejõe ja Vana-Pärnu, linna äärepiirkondadena eristuvad Vingiküla, Rääma, Niidu ja Tammiste. Pärnu ala pinnamoe ja pinnakatte määravad asukoht (Pärnu madalikul), meresetted ning vanad rannavallid ja luited. Põhjas on linna looduspiir Rääma raba, idas Niidu, Raeküla ja Reiu metsad. Linna piiresse jääb üle 9 km Pärnu ja üle 1 km Sauga jõe alamjooksu. Reiu jõgi on alamjooksul (umbes 1 km pikkuselt) Pärnu ja Paikuse valla looduslikuks piiriks.

Pärnu piiresse jäävad Niidu maastikukaitseala, Pärnu rannaniidu looduskaitseala, Raeküla männikute kaitseala, osa Pärnu jõe hoiualast ja osa peamiselt Tahkuranna vallas paiknevast Pärnu maastikukaitsealast; kaitsealustest puudest ja puiesteedest Peksumänd (kasvab Tammiste mõisa haljasalal), neli Kooli ja Suur-Posti tänava tamme ja kolm Kooli tänava ja Alevi kalmistu pärna ning neli puiesteed (Aleksandri tänava ehk Vanapargi, Ringi, Pühavaimu ja Kuninga tänava allee). Parkidest on kaitse all Annemõisa park (7,5 ha), Lydia Koidula park (1,9 ha), Munamäe park (1,9 ha), Rannapark, Vanapark (3,7 ha) ja Valli park (6 ha).

Pärnu linnaosad- ja jaod

Linnaosad: Kesklinn, Lodja, Raeküla, Rääma, Tammiste, Vana-Pärnu, Ülejõe

Linnajaod: Loosi, Meriküla, Papiniidu, Niidu, Vingiküla

Arhitektuur

Pärnu Alevi kalmistu kabelid

Kuninga tänav

Keskaja olulisimad ehitised olid konvendihoonest ja eeskindlustustest koosnev ordulinnus (13.–17. sajand, varemed lammutati 1952) ning Nikolai kirik (13.– 14. sajand – 1887, põles 1944, varemed õhiti 1954). Vanim tervikuna säilinud ehitis on arvatavasti 15. sajandi I poolel linnamüüri kagunurgale rajatud Punane torn, hilisematest linnakindlustustest on alles bastioni ja vallikraavi osi ning Tallinna värav (1675–86, Erik Dahlberg). Paul von Esseni plaani (1667, kinnitatud 1686) järgi ja tema juhtimisel suurendati müüriga piiratud ja 16.–17. sajandil muldkindlustustega täiendatud keskaegset linna bastionisüsteemis ideaallinna skeemi kohaselt, kasutades kvartalite ja majade planeeringus mooduleid ja aritmeetilist progressiooni. Silmapaistvad barokkstiilis sakraalehitised on Eliisabeti (1744–50, Joachim Heinrich Güterbock; lõunatiib 1893, R. Häusermann; idatiib 1995, Ra Luhse) ja Jekaterina (Katariina) kirik (1764–68, Pjotr Jegorov); barokiajast pärinevad ka suurkaupmeeste perekondade hauakabelid (18. sajandi lõpp – 19. sajandi algus; Alevi kalmistul) ning Franz Carl Steineri (1674, Pühavaimu 8, 1877 kokku ehitatud kõrval asuva hoonega), Christoph Heinrich Mohri (1681, Rüütli 21), Matthias Clementi (1694, Kuninga 24) ja Christopher Hinrich Bremeri kivist elamu (1763, Uus 3) ning rõhtpalkelamu Nikolai 8 (1738–40). Klassitsistlikku arhitektuuri esindab Peter Reinhold Harderi elamu (1797, ehitusmeister J. H. Heyer, Uus 4), mida aastast 1839 kasutatakse raekojana (juugendstiilis juurdeehitis 1910–11, Wilhelm Bockslaff).

19. sajandil kindlustuste alt vabanenud alale püstitati hulgaliselt historitsistlikke ehitisi, sh neorenessanslik koolihoone Kuninga 29 (1875, Julius von Hagen), hotell Bristol (1896, F. von Bock, teine tiib 1904, Erich von Wolffeldt), vanavene stiilis EAÕK Issandamuutmise kirik (1904, arhitekt Vladimir Lunski, ehitusmeister K. Klein, ehitamise eestvedaja oli Mihkel Suigusaar), koolihoone Nikolai 26 (1902, August Reinberg), linnaarhiiv ja võimla (1906–07, W. Bockslaff), juugendstiilis Ammende villa (1905, Fjodor Mieritz, Ivan Gerassimov) ning Endla teatri- ja seltsimaja (1911, Georg Hellat, A. Jung, E. von Wolffeldt; põles 1944, varemed õhiti 1961). 1930. aastatel valmis hulk linnaarhitekt Olev Siinmaa projekteeritud hooneid, mis kuuluvad Eesti funktsionalistliku arhitektuuri tippteoste hulka: elamu Rüütli 1a (1933), elamu Lõuna 2a (1936, koos Anton Soansiga), Rannahotell (1937, koos A. Soansiga), Rannahoone (1939, koos Heinrich Lauluga) ja koolimaja Kooli 13 (1940). 1938 kavandati raudteejaama piirkonda uus linna keskus (Harald Arman) ning sinna ehitati esindustraditsionalistlik Eesti Panga hoone (1940, Alar Kotli ja A. Soans). Pärast sõda koostatud generaalplaan (1946, A. Soans) nägi ette linna arendamist eelkõige kuurordina, laienesid ühepereelamute rajoonid (Rääma, Ülejõe, Vana-Pärnu, Raeküla). 1950. aastate alguses kavandati ümber linnasüda ja õhiti vanalinna varemed. Õhurünnakuis hävinud keskaegsete kvartalite asemele kavandati Lenini allee ja selle ristteljele oblastikeskus (1952, H. Arman ja Mart Port), mille täitevkomitee hoonet rajada ei jõutud, ning oblasti esindushooned Akadeemia 1 ja Vee 4 (1952–57, A. Kotli) kavandati ümber kaubandus- ja elupindadeks. Hoolimata Endla teatrihoone taastamise projektist (1947, Jaagup Linnakivi) ehitati Keskväljakule uus teatrimaja (1959–67, Ilmar Laasi; tiivad ümber ehitatud 1995 ja 2001, R. Luhse). Nõukogude ajast pärinevad sanatoorium Tervis (1971, Ell Väärtnõu ja Kaljo Vanaselja; II järk 1979–88, Vilen Künnapu; katlamaja 1976–82, Jüri Okas), pansionaat Esplanaadi 42a (1985, Rein Hansberg) ja hotell Strand (endine teadeteagentuuri APN pansionaat, 1985, Meeli Truu; ümberehitus 2002). 1970.–80. aastatel valmisid Pärnu KEK-i Rohelise ja Ehitajate tänava elamukvartali neofunktsionalistlikud hooned: elamu Kuldne Kodu (1984, Toomas Rein), lasteaed Trall (1978, T. Rein), elamu Ave (1984, E. Väärtnõu), elamu Tiit (1988, E. Väärtnõu), ühiskodu Kadri (1981, E. Väärtnõu). 1992 alustati Pärnu metodisti koguduse kiriku ja keskuse Agape ehitust (Ilmar Klammer, pühitseti 1995, lõpetamata). Eriilmeliste fassaadimaterjalide ühendamise iseloomulikud näited on kaubanduskeskus Port Artur (1997, Andres Siim) ja pangamaja Hommiku 1 (1999, J. Okas ja Marika Lõoke). 2002 ehitati merikarbist inspireeritud Pärnu Kontserdimaja (Hanno Grossschmidt, Katrin Koov, Kaire Nõmm). 2003 valmib Seedri ja Remmelga tänava vahelisel alal Pärnu funktsionalismi traditsiooni jätkav elamukvartal (Kalle Vellevoog). Linnapilti kuuluvad kivimuulid (1863–64) ja sillad: Pärnu jõel Suursild (ka Vanasild, 255 m, 1956) ja Uussild (ühine maantee- ja raudteesild, 283 m, 1976) ning Sauga jõel Siimu sild (1957); esimese kohal aastast 1803 olnud nn Nahksild asendati 1938 suurejoonelise raudbetoonsillaga, mis 1944 hävis. Tuntuimad mälestussambad on pühendatud Lydia Koidulale (1929, Amandus Adamson) ja August Jakobsonile (1973, Udo Ivask ja Jaak Soans), Alevi kalmistul asub Vabadussõja mälestussammas (1922, A. Adamson, taasavatud 1993). Vanalinna ajalooliste hoonete mõõdistamist alustati pärast ulatuslikku hävingut 1944 (Elsbet Parek). 1970. aastail alustati väheste 1950.–60. aastail lammutamisest pääsenud vanade hoonete restaureerimist.

Ammende villa

Villa Rüütli 1a (arhitekt Olev Siinmaa)

Rannahoone (2003)

Ajalugu

Johann Voldemar Jannseni skulptuur

Arheoloogilisel kaevamisel on 1896 uuritud Uus-Pärnu komtuurilossi ala (Karl von Löwis of Menar), 1970. ja 1980. aastail linnamüüri kirdenurga valget torni ning Pühavaimu kiriku ja keskaja kindlustuste ümbrust (Kaur Alttoa, Boris Dubovik, Rein Raie, Urmas Selirand, Omar Volmer). 1990. aastail toimunud päästekaevamisel on uuritud peamiselt palk- ja kivisillutisi, sõrestik- ja palkhooneid ning kohati 2–3 m paksust linnamüüri (Aivar Kriiska, Avo Ollerma, Ülle Tamla, Sven Udam, Aldur Vunk). Ebatasasel alusel lasuv kultuurkiht on keskmiselt 2–4 m paks ja sisaldab rohkesti 13. sajandist pärit orgaanilist leiuainest. Eksponeeritud on 16. sajandi linnamüüri lõik (Munga 2) ja 14. sajandi suure kivihoone interjööri osi (Nikolai 10). Arheoloogilisi leide säilitatakse Pärnu Muuseumis.

13. sajandi alguses vallutatud ala jaotamisel määras Guillelmus 1234 Pärnu jõe (alamsaksa Emihoch, Embecke ’Emajõgi’) Heinrich I [1234–60] piiskopkonna ja Mõõgavendade Ordu valduste piiriks. 1242 on esimest korda mainitud sadamat ja 1251 piiskopi asutatud, Sauga jõe (Perona, arvatavasti ’Pärnjõgi’) ääres paiknevat Pärnu (hiljem Vana-Pärnu) linna (Perona civitas). 1251 sisseõnnistatud toomkirik sai 1260 Saare-Lääne piiskopkonna (ecclesia Osiliensis) toomkapiitli asupaigaks. 2. II 1263 põletasid leedulased linna ja piiskop Hermann I [1260 – arvatavasti 1285] viis toomkapiitli Haapsallu. Esimesed teated Pärnu asustuse taastamise kohta on aastaist 1293 ja 1307, piiskop Jakob [1322–37] andis linnale stiftiõiguse, raadi on esimest korda mainitud 1412. 15. sajandil kinnistus Vana-Pärnu nimi (ld Antiqua Perona, alamsks Olde Pernow), see eristas teda Uus-Pärnust. 1533 sai Vana-Pärnu kannatada piiskoppide tülis. Vene-Liivimaa sõjas vallutasid palktaraga ümbritsetud Vana-Pärnu nii rootslased, venelased kui ka poolakad. 1599 tunnistas Poola komisjon purustatud linna olemasolu lõpetatuks, ehituskeeldu kordas 1607 Karl IX. Väljaspool linnasarast säilis kalurite asustus, 17. sajandil rajati varemete peale postmaantee. 1860. aastail kavandati ehituskeelualale tänavad, hakati ehitama maju. Asustusala kasvas eeslinnaks ja 1920 liideti Vana-Pärnu Pärnu linnaga.

Uus-Pärnu alalt on 1265 esimest korda mainitud Mõõgavendade Ordu uut komtuurilossi ja selle ees elavaid kodanikke (den borgern thor Embecke), kes said ordumeister Konrad von Mandernilt [1263–66] maa-ala ja sissetuleku linna ehitamiseks ning parandamiseks. 1318. aasta privileegiga anti linnale Riia õigus, 1325 on nimetatud raadi (consules in Perona). Jõe- ja mereteede ühenduskohal asuv Uus-Pärnu oli üks Liivimaa neljast tähtsaimast hansalinnast. Nimi Uus-Pärnu (alamsks Nien Pernow, Neu-Pernau, ld Nova Perona) kinnistus 15. sajandil. 15. III 1526 oli linnas pildirüüste. 1543 on nimetatud rae kiviaidas asuvat kooli. Vene-Liivimaa sõjas kuulus Pärnu 1562–65 Rootsi ja 1575–82 Vene valdusse. Jam Zapolski vaherahuga jäi ta Poola-Leedule ja oli presidentkonna (aastast 1598 vojevoodkonna) ja staarostkonna keskus. 1600–09 oli Pärnu Liivimaa tähtsaim tugipunkt, uuesti vallutasid rootslased linna 1617, Rootsi võimu ajast on Pärnu ka maakonnalinn. 1649 asutati linnaapteek. Suurte ehitustööde (linn ja linnakindlustused) ajal avati 1699 endises komtuurilossis Academia Gustavo-Carolina (tegutses aastani 1710). 1710 tabas Pärnut katk, Rootsi garnison alistus 12. augustil linna piiravaile Vene väeosadele. 18. sajandil sai Pärnu sadam tähtsaks lina ja linasaaduste, teravilja ning ehituspuidu väljaveo kohaks, esimene konsulaaresindus avati Pärnus 1762. 1804 ehitati üle Pärnu jõe ujuksild (nn Nahksild). 19. sajandil kontrollisid Pärnu väliskaubandust kaubakontorid Jacob Jacke & Co. (1734–1939) ja Hans Dietrich Schmidt (1741–1944). Põhiliselt eksporditi 19. sajandi I poolel Pärnu kaudu kaupa Portugali, sajandi keskel ja II poolel Inglismaale. 1836 kustutati Pärnu Vene impeeriumi kindluste nimekirjast, hooned ja rajatised anti linnale. 1838 avati kümblusasutus, millest on arenenud kuurort. Insener Weiri projekti (1860) alusel tasandati osa muldvalle ja täideti enamik vallikraavi, linnapea Oskar Brackmanni eestvõttel rajati puiesteed ja pargid (Georg Kuphaldt, C. F. Hahn). 1809–45 tegutses Pärnus Johann Heinrich Rosenplänter, kes asutas 1844 eestlastest koolmeistrite kooli. 1811 hakati Pärnus välja andma ajalehte (Pernausche Wöchentliche Nachrichten), 1822–25 trükiti seal Marahwa Näddala-Lehte. 1850–63 elas Pärnus Johann Voldemar Jannsen, kes rajas Perno Postimehega 1857 järjepideva eestikeelse ajakirjanduse. 1870 asutas Carl Robert Jakobson Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi, 1878 asutati Endla selts, 1896 Altertumforschende Gesellschaft zu Pernau (raamatkogu, muuseum). Raudteeühendus – Valga kaudu Riiaga (aastast 1896) ja Viljandi kaudu Tallinnaga (aastast 1897) – lõi eeldused tööstuse arenguks ja eeslinnade kasvuks. 1900 anti käiku tselluloosivabrik Waldhof (1914. aastal 3000 töölist). 20. VIII 1915 õhiti see Pärnu komandandi Pavel Rodzjanko korraldusel koos linna elektrijaama, H. D. Schmidti õlivabriku jmt objektiga. 8.–15. III 1917 oli Pärnus voli Vene sõjaväe käes, 23. juulil valiti esimene demokraatlik linnavolikogu. 21.–24. II 1918 kuulus võim eesti rahvuslastele, 23. veebruaril loeti Endla teatri rõdult ette Eesti iseseisvuse manifest. Eesti iseseisvumise järel elavnes sadama tegevus (peamiselt puidu väljavedu). 1925 alustati suuri heakorraprojekte, 1927 valmis uus mudaravila. Oskar Kask (Pärnu linnapea 1924 –36), Olev Siinmaa jt suutsid Pärnu muuta tähtsaks Läänemere-äärseks kuurortlinnaks. Paranes ühendus Tallinnaga (Eidapere–Pärnu raudteeharu 1928, Suursild 1938–44). 29. X 1939 lahkus Eestist 466 Pärnu baltisakslast. Saugale ehitas Punaarmee lennuväebaasi. 8. VII 1941 – 23. IX 1944 oli Pärnus Saksa okupatsioon. Sõjas hävitati sillad, teatrihoone ja suur osa ajaloolist vanalinna. 1952–53 oli linn Pärnu oblasti keskus. 1950. aastate alguses kavandati ümber linnasüda ja õhiti vanalinna varemed, 1956 avati nüüdne Suursild.

August Jakobsoni mälestussammas

Endla teater Pärnus

Kirjandus

  • E. Bliebernicht. Lühike ülevaade Pärnu ajaloost. Pärnu, 1939
  • T. Veermäe. Pärnu. Tallinn, 1990
  • J. Lehtmets. Pärnu. Tallinn, 2000
  • Pärnu arvudes. Pärnu, 2003
  • Pärnu lühiajalugu. Pärnu, 2003
  • L. Välja. Jalutaja teejuht. Pärnu. Tallinn, 2008

EE 12, 2003; muudetud 2015