Rahvastik

Pärnu linnastu (nn Suur-Pärnu) hõlmab peale Pärnu linna ka ümberkaudsed Audru, Sauga, Paikuse ja Tahkuranna valla asulad ning Sindi linna. Nii nagu teistes Eesti linnades oli ka Pärnu elanikkonna juurdekasv kõige kiirem vahetult pärast II maailmasõda. Hiljem on kasvutempo aeglustunud ja aastast 1988 on Pärnu elanike arv pidevalt vähenenud (1989–2000 13%). 21. sajandi alguses on rahvaarvu vähenemine aeglustunud (2000–2010 3%). Pärnust on inimesi suundunud lähivaldadesse (Audru, Paikuse, Sauga, Surju ja Tahkuranna valda), Sindisse ning Tallinnasse ja selle lähiümbrusse. 1990. aastatel on Pärnust tagamaale ümber paiknenud peamiselt inimesed, mitte töökohad: 1982. aastal käis Pärnus tööl 1800, 2000. aastal 3500 tagamaa elanikku (see on 26% tagamaa töötajatest). 2000. aasta rahvaloenduse andmeil oli Pärnus sündinud 48% linna elanikkonnast (21 750 inimest, väljaspool sündinuist oli 4257 inimese sünnikoht Venemaa). Pärnu elanikud kuuluvad Eesti paikseimate hulka. 79% elanikest olid eestlased ja 15% venelased.

Ettevõtlus ja transport

AS JAPS Pärnu lahe kaldal tegeleb kala ja kalatoodete töötlemisega

Pärnu lennujaam

Pärnu majanduses on valdavad teenindus- ja puhkemajandussektor ning mitmekesine tööstus. 2009. aastal oli tööga hõivatuid kokku 25 419, neist kõige rohkem töötleva tööstuse (6056), kaubandus- ja sõidukite remondi- (3958), ehitus- (3182) ning majutus- ja toitlustusettevõtetes (2898). Pärnus oli 1. jaanuari 2009 seisuga registreeritud 2514 aktiivselt tegutsevat ettevõtet ning 444 füüsilisest isikust ettevõtjat. Kõige rohkem (536 ehk 21%) oli kaubanduse ja sõidukite remondiga seotud ettevõtteid, järgnesid kinnisvaraalase tegevusega seotud (384) ja ehitusettevõtted (376). Suurimad tööandjad (1. I 2008): SA Pärnu Haigla (1065 töötajat), AS Wendre (598, tekstiilitooted), AS Sanatoorium Tervis (442), Scanfil OÜ (364, elektroonikatooted), AS Viisnurk (326, mööbel ja ehitusmaterjalid), AS G4S Lääne-Eesti (304), NOTE Pärnu OÜ (280, elektroonikatooted), Rapala Eesti AS (277, jahi- ja kalastustarbed), Efore AS (257, elektroonikatooted), AS Taastusravikeskus Estonia (243) ja Ruukki Products AS (234, metallist ehitustooted).

Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim logistiline sõlmpunkt. 21 linnasisesel bussiliinil teenindati 2008. aastal kokku 3,5 miljonit sõitjat. Pärnut läbivalt Tallinna–Pärnu–Ikla põhimaanteelt (Via Baltica) hargnevad Pärnu–Rakvere–Sõmeru põhimaantee ja maanteed Lihula kaudu Haapsallu.

Pärnu raudtee kaubajaam asub 5,3 km reisijaamast põhja pool Pikanõmmel. Edelaraudtee AS teostab kaubavedu liinil Pärnu–Lelle ja reisijate vedu Tallinna (reisijaamast 141 km).

Pärnu lennujaamal (asub Sauga vallas Eametsa külas endisel sõjaväelennuväljal) on rahvusvahelise lennutegevuse sertifikaat. Lisaks Eesti-sisestele regulaarlendudele (talvel liinilennud Kihnu saarele ning aastaringi Ruhnu saarele ja sealt Kuressaarde, suvel külastavad lennujaama peamiselt väikelennukid), toimuvad Pärnu lennujaama kaudu ka era- ja tellimuslennud teistesse riikidesse. 2008 registreeriti 1534 lennuoperatsiooni, veeti 2475 reisijat ja 33 t kaupa.

Pärnu ja Sauga jõgi on linna piires laevatatavad, nende suudmeis paiknev Pärnu sadam (valdaja AS Pärnu Sadam) teenindab kauba-, kala- ja turismilaevu. Pärast avanemist välismaailmale (1990) on Pärnu sadama veosemaht mitmekümnekordistunud. Pärnu sadama kaubakäive oli 2008. aastal 1,125 miljonit tonni, eksportkäive 1 167 400 tonni ja importkäive 79 800 tonni. Pärnu jahisadamale anti Ida-Euroopas esimesena (1994) sinine lipp (2001 sai selle ka Pärnu rand). 1994 toimusid Pärnus Finni klassi jahtide maailmameistrivõistlused.

Pärnus registreeritud asutuste ja ettevõtete jaotus tegevusala järgi (1. I 2003)

Haridus, kultuur ja sport

Tartu Ülikooli Pärnu kolledž

Haridus. 2010. aastal oli Pärnus 14 koolieelset lasteasutust, kus 107 rühmas käis kokku 2082 last. Tegutses 11 munitsipaal-üldhariduskooli (sh 1 vene õppekeelega) ja 2 era-üldhariduskooli (õpilasi kokku 6171, neist era-üldhariduskoolides 448). Pärnumaa Kutsehariduskeskuses oli 1346, Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolis umbes 120 ja Eesti Mereakadeemia Merekooli Pärnu osakonnas 72 õpilast. Kõrgharidust annavad Pärnu Majanduskooli (asutatud 1991) põhjal 1996 loodud Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (umbes 900 üliõpilast; erialad: majandusteadus, ettevõtlus ja projektijuhtimine, turismi- ja hotelliettevõtlus, sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus) ja 2002 asutatud Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Pärnu õppekeskus (230 üliõpilast). Tegutses 5 munitsipaalhuvikooli. 1990 lõpetas tegutsemise 1945 asutatud merekool.

Lydia Koidula Memoriaalmuuseum

Pärnu keskraamatukogu

Kultuur. Olulise tähtsusega kultuuriasutused on Endla teater, Pärnu Kontserdimaja, Pärnu Kontserdibüroo, Tervise kultuurikeskus, Pärnu Muuseum, Koidula Memoriaalmuuseum, Pärnu Uue Kunsti Muuseum, Pärnu Linnagalerii ja Pärnu keskraamatukogu (2009 kokku 290 240 teavikut), nimekas kollektiiv on Pärnu Linnaorkester.

Pärnu on kuulus festivalide poolest: Oistrahhi festival, „Pärnu Suvejazz” (aastast 1986), Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival, Pärnu rahvusvaheline koorifestival, veefestival „Watergate” (aastast 1997) ja Pärnu akordionimuusika festival (aastast 1983).

Ilmuvad ajalehed Pärnu Postimees, Pärnu Börs (2009. aastast ilmub Pärnu Postimehe lisana) ja Linnaleht, kohalikke saateid edastab Raadio Pärnu.

Turism ja tervishoid

Pärnu mudaravila

Spaahotell-tervisekeskus Tervise paradiis

Pärnu kuurordi (hõlmab sanatooriume, pansionaate, vesi- ja mudaravila ning muid tervistus- ja puhkerajatisi ning -alasid) alguseks loetakse aastat 1838, kui rannas asunud kõrtsihoone ehitati ümber supelasutuseks (mereveevannid), hoogsalt hakkas kuurort kasvama 1890. aastail (linnapea Oskar Brackmanni eestvõttel). Pärnus tegutseb 5 sanatooriumilaadset tervisekeskust, kus kuurortraviteenuseid saab aastas umbes 60 000 südame ja veresoonkonna haiguste, luuliigesesüsteemi, perifeerse närvisüsteemi ja närvisüsteemi funktsionaalsete häirete all kannatavat inimest.

Teadusuuringuid teevad Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži kurortoloogialabor ja AS-i Pärnu Sadam Pärnu Merejaam. 2010. aastal käis Pärnus umbes 285 000 suvekülalist, neist 77% olid välismaalased. Pärnu Turismiinfokeskust külastas 41 272 inimest. Voodikohti oli majutusasutustes 4347, majutusasutuste keskmine täitumus 62%, kuurorthotellides 80%. Linnas on registreeritud 97 majutusettevõtet. Aastast 1996 kannab Pärnu suvekuudel Eesti suvepealinna tiitlit.

Üldarstiabi osutab 28 perearsti. Pärnu haiglas (mida haldab AS Pärnu Haigla) on 360 voodikohta, aastas ravitakse kuni 16 000 haiget. Arstlikke erialasid on üle 30 ja ambulatoorseid visiite tehakse aastas ligi 190 000. Pärnu kiirabi 9 brigaadi teenindavad kogu maakonna elanikke. Linnas on 23 apteeki.

Puuetega inimestega tegelevad Erivajadustega Inimeste Rehabilitatsioonikeskus (vaimupuudega noorte päevakeskus Helin, päevakeskus liikumis- ja muu puudega inimestele ja noorte töökeskus), laste ja noorte tugikodu MTÜ Maarja ja Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku päevakeskus. Vanurite hoolekannet pakuvad Tammiste Hooldekodu ja Eakate Avahoolduskeskus, laste hoolekandega tegeleb Pärnu Pereabikeskus (seal on laste varjupaik, päevakeskus ja psühholoogiateenistus), tegutseb Pärnu Lastekodu.

Linnaehitus ja loodus

Alamjooksul kuni 200 m laiune Pärnu jõgi jaotab linna kahte ligikaudu võrdsesse ossa. Linna tuumik – südalinn ja kuurordipiirkond (sh Rannapark, 48,4 ha, ja supelrand, pikkus üle 1 km) – paikneb lõunas jõe vasaku kalda ja mere vahel. Kesklinnast kagus on Papiniidu tööstuspiirkond, Ranna elupiirkond ning Raeküla. Põhjapoolsed linnaosad on Ülejõe ja Vana-Pärnu, linna äärepiirkondadena eristuvad Vingiküla, Rääma, Niidu ja Tammiste. Pärnu ala pinnamoe ja pinnakatte määravad asukoht (Pärnu madalikul), meresetted ning vanad rannavallid ja luited. Põhjas on linna looduspiir Rääma raba, idas Niidu, Raeküla ja Reiu metsad. Linna piiresse jääb üle 9 km Pärnu ja üle 1 km Sauga jõe alamjooksu. Reiu jõgi on alamjooksul (umbes 1 km pikkuselt) Pärnu ja Paikuse valla looduslikuks piiriks.

Pärnu piiresse jäävad Niidu maastikukaitseala, Pärnu rannaniidu looduskaitseala, Raeküla männikute kaitseala, osa Pärnu jõe hoiualast ja osa peamiselt Tahkuranna vallas paiknevast Pärnu maastikukaitsealast; kaitsealustest puudest ja puiesteedest Peksumänd (kasvab Tammiste mõisa haljasalal), neli Kooli ja Suur-Posti tänava tamme ja kolm Kooli tänava ja Alevi kalmistu pärna ning neli puiesteed (Aleksandri tänava ehk Vanapargi, Ringi, Pühavaimu ja Kuninga tänava allee). Parkidest on kaitse all Annemõisa park (7,5 ha), Lydia Koidula park (1,9 ha), Munamäe park (1,9 ha), Rannapark, Vanapark (3,7 ha) ja Valli park (6 ha).

Pärnu linnaosad- ja jaod

Linnaosad: Kesklinn, Lodja, Raeküla, Rääma, Tammiste, Vana-Pärnu, Ülejõe

Linnajaod: Loosi, Meriküla, Papiniidu, Niidu, Vingiküla

Ajalugu

Johann Voldemar Jannseni skulptuur

Arheoloogilisel kaevamisel on 1896 uuritud Uus-Pärnu komtuurilossi ala (Karl von Löwis of Menar), 1970. ja 1980. aastail linnamüüri kirdenurga valget torni ning Pühavaimu kiriku ja keskaja kindlustuste ümbrust (Kaur Alttoa, Boris Dubovik, Rein Raie, Urmas Selirand, Omar Volmer). 1990. aastail toimunud päästekaevamisel on uuritud peamiselt palk- ja kivisillutisi, sõrestik- ja palkhooneid ning kohati 2–3 m paksust linnamüüri (Aivar Kriiska, Avo Ollerma, Ülle Tamla, Sven Udam, Aldur Vunk). Ebatasasel alusel lasuv kultuurkiht on keskmiselt 2–4 m paks ja sisaldab rohkesti 13. sajandist pärit orgaanilist leiuainest. Eksponeeritud on 16. sajandi linnamüüri lõik (Munga 2) ja 14. sajandi suure kivihoone interjööri osi (Nikolai 10). Arheoloogilisi leide säilitatakse Pärnu Muuseumis.

13. sajandi alguses vallutatud ala jaotamisel määras Guillelmus 1234 Pärnu jõe (alamsaksa Emihoch, Embecke ’Emajõgi’) Heinrich I [1234–60] piiskopkonna ja Mõõgavendade Ordu valduste piiriks. 1242 on esimest korda mainitud sadamat ja 1251 piiskopi asutatud, Sauga jõe (Perona, arvatavasti ’Pärnjõgi’) ääres paiknevat Pärnu (hiljem Vana-Pärnu) linna (Perona civitas). 1251 sisseõnnistatud toomkirik sai 1260 Saare-Lääne piiskopkonna (ecclesia Osiliensis) toomkapiitli asupaigaks. 2. II 1263 põletasid leedulased linna ja piiskop Hermann I [1260 – arvatavasti 1285] viis toomkapiitli Haapsallu. Esimesed teated Pärnu asustuse taastamise kohta on aastaist 1293 ja 1307, piiskop Jakob [1322–37] andis linnale stiftiõiguse, raadi on esimest korda mainitud 1412. 15. sajandil kinnistus Vana-Pärnu nimi (ld Antiqua Perona, alamsks Olde Pernow), see eristas teda Uus-Pärnust. 1533 sai Vana-Pärnu kannatada piiskoppide tülis. Vene-Liivimaa sõjas vallutasid palktaraga ümbritsetud Vana-Pärnu nii rootslased, venelased kui ka poolakad. 1599 tunnistas Poola komisjon purustatud linna olemasolu lõpetatuks, ehituskeeldu kordas 1607 Karl IX. Väljaspool linnasarast säilis kalurite asustus, 17. sajandil rajati varemete peale postmaantee. 1860. aastail kavandati ehituskeelualale tänavad, hakati ehitama maju. Asustusala kasvas eeslinnaks ja 1920 liideti Vana-Pärnu Pärnu linnaga.

Uus-Pärnu alalt on 1265 esimest korda mainitud Mõõgavendade Ordu uut komtuurilossi ja selle ees elavaid kodanikke (den borgern thor Embecke), kes said ordumeister Konrad von Mandernilt [1263–66] maa-ala ja sissetuleku linna ehitamiseks ning parandamiseks. 1318. aasta privileegiga anti linnale Riia õigus, 1325 on nimetatud raadi (consules in Perona). Jõe- ja mereteede ühenduskohal asuv Uus-Pärnu oli üks Liivimaa neljast tähtsaimast hansalinnast. Nimi Uus-Pärnu (alamsks Nien Pernow, Neu-Pernau, ld Nova Perona) kinnistus 15. sajandil. 15. III 1526 oli linnas pildirüüste. 1543 on nimetatud rae kiviaidas asuvat kooli. Vene-Liivimaa sõjas kuulus Pärnu 1562–65 Rootsi ja 1575–82 Vene valdusse. Jam Zapolski vaherahuga jäi ta Poola-Leedule ja oli presidentkonna (aastast 1598 vojevoodkonna) ja staarostkonna keskus. 1600–09 oli Pärnu Liivimaa tähtsaim tugipunkt, uuesti vallutasid rootslased linna 1617, Rootsi võimu ajast on Pärnu ka maakonnalinn. 1649 asutati linnaapteek. Suurte ehitustööde (linn ja linnakindlustused) ajal avati 1699 endises komtuurilossis Academia Gustavo-Carolina (tegutses aastani 1710). 1710 tabas Pärnut katk, Rootsi garnison alistus 12. augustil linna piiravaile Vene väeosadele. 18. sajandil sai Pärnu sadam tähtsaks lina ja linasaaduste, teravilja ning ehituspuidu väljaveo kohaks, esimene konsulaaresindus avati Pärnus 1762. 1804 ehitati üle Pärnu jõe ujuksild (nn Nahksild). 19. sajandil kontrollisid Pärnu väliskaubandust kaubakontorid Jacob Jacke & Co. (1734–1939) ja Hans Dietrich Schmidt (1741–1944). Põhiliselt eksporditi 19. sajandi I poolel Pärnu kaudu kaupa Portugali, sajandi keskel ja II poolel Inglismaale. 1836 kustutati Pärnu Vene impeeriumi kindluste nimekirjast, hooned ja rajatised anti linnale. 1838 avati kümblusasutus, millest on arenenud kuurort. Insener Weiri projekti (1860) alusel tasandati osa muldvalle ja täideti enamik vallikraavi, linnapea Oskar Brackmanni eestvõttel rajati puiesteed ja pargid (Georg Kuphaldt, C. F. Hahn). 1809–45 tegutses Pärnus Johann Heinrich Rosenplänter, kes asutas 1844 eestlastest koolmeistrite kooli. 1811 hakati Pärnus välja andma ajalehte (Pernausche Wöchentliche Nachrichten), 1822–25 trükiti seal Marahwa Näddala-Lehte. 1850–63 elas Pärnus Johann Voldemar Jannsen, kes rajas Perno Postimehega 1857 järjepideva eestikeelse ajakirjanduse. 1870 asutas Carl Robert Jakobson Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi, 1878 asutati Endla selts, 1896 Altertumforschende Gesellschaft zu Pernau (raamatkogu, muuseum). Raudteeühendus – Valga kaudu Riiaga (aastast 1896) ja Viljandi kaudu Tallinnaga (aastast 1897) – lõi eeldused tööstuse arenguks ja eeslinnade kasvuks. 1900 anti käiku tselluloosivabrik Waldhof (1914. aastal 3000 töölist). 20. VIII 1915 õhiti see Pärnu komandandi Pavel Rodzjanko korraldusel koos linna elektrijaama, H. D. Schmidti õlivabriku jmt objektiga. 8.–15. III 1917 oli Pärnus voli Vene sõjaväe käes, 23. juulil valiti esimene demokraatlik linnavolikogu. 21.–24. II 1918 kuulus võim eesti rahvuslastele, 23. veebruaril loeti Endla teatri rõdult ette Eesti iseseisvuse manifest. Eesti iseseisvumise järel elavnes sadama tegevus (peamiselt puidu väljavedu). 1925 alustati suuri heakorraprojekte, 1927 valmis uus mudaravila. Oskar Kask (Pärnu linnapea 1924 –36), Olev Siinmaa jt suutsid Pärnu muuta tähtsaks Läänemere-äärseks kuurortlinnaks. Paranes ühendus Tallinnaga (Eidapere–Pärnu raudteeharu 1928, Suursild 1938–44). 29. X 1939 lahkus Eestist 466 Pärnu baltisakslast. Saugale ehitas Punaarmee lennuväebaasi. 8. VII 1941 – 23. IX 1944 oli Pärnus Saksa okupatsioon. Sõjas hävitati sillad, teatrihoone ja suur osa ajaloolist vanalinna. 1952–53 oli linn Pärnu oblasti keskus. 1950. aastate alguses kavandati ümber linnasüda ja õhiti vanalinna varemed, 1956 avati nüüdne Suursild.

August Jakobsoni mälestussammas

Endla teater Pärnus

Kirjandus

• E. Bliebernicht. Lühike ülevaade Pärnu ajaloost. Pärnu, 1939
• T. Veermäe. Pärnu. Tallinn, 1990
• J. Lehtmets. Pärnu. Tallinn, 2000
• Pärnu arvudes. Pärnu, 2003
• Pärnu lühiajalugu. Pärnu, 2003
• L. Välja. Jalutaja teejuht. Pärnu. Tallinn, 2008

Välislingid

• Pärnu linna koduleht
• Pärnu turismiinfo

EE 12, 2003; muudetud 2015