Tagasi ETBL-i avalehele

Pärnu maakond

Pärnumaa üldandmed
Moodustamise aeg 1. I 1990
Pindala 4806,7 km2
Elanike arv 88 428 (2010)
Keskus Pärnu linn
Rahvastiku tihedus 18,4 inimest 1 km2 -l
Linnarahvastiku osatähtsus 63%
Haldusüksused 2 linna, 18 valda (sh 3 alevvalda)
Asulad 3 linna (sh 1 vallasisene linn), 5 alevit, 8 alevikku ja 324 küla

Pärnu maakond, Pärnumaa, 1. järgu haldusüksus Eestis, loodud 1. I 1990.

Asub Edela-Eestis Liivi lahe kirderannikul. Ajaloolisse Pärnumaasse kuulusid ka nüüdse Raplamaa Käru ja Lelle valla ala ning nüüdse Viljandimaa Halliste, Karksi ja Abja valla piirkond. Läänemaast liideti Pärnumaaga 1939 Mihkli ja 1961 Varbla ümbrus. Piirneb loodes Lääne, põhjas Rapla, kirdes Järva ja idas Viljandi maakonnaga, lõunanaabriks on Läti Salatsi, Aloja ja Mazsalaca piirkond.

Pärnumaa (2003)

Haldusjaotus, asustus ja rahvastik

Pärnumaa suurimad asulad (elanike arv 2000, linnadel ja alevitel 2010)
Pärnu linn 44 083
Sindi linn 3 979
Vändra alev 2 492
Kilingi-Nõmme linn 2 082
Paikuse alev 2 038
Audru alevik  1 460
Pärnu-Jaagupi alev 1 308
Sauga alevik 1 084
Tootsi alev 937
Tihemetsa alevik 913
Häädemeeste alevik 869
Tõstamaa alevik 652
Tori alevik 537
Lavassaare alev 535
Uulu küla 535
Võiste alevik 531
Papsaare küla 507
Libatse küla 498
Jõõpre küla 457
Are alevik 417
Selja küla 414
Jõesuu küla 401
Reiu küla 384
Saarde küla 378
Kabli küla 373
Tali küla 352
Surju küla 327
Seljametsa küla 325
Vihtra küla 315
Koonga küla 309
Suigu küla 301

Pärnumaasse kuuluvad Pärnu linn (maakonnalinn), Lavassaare, Tootsi ja Vändra alevvald ning Are, Audru, Halinga (sh vallasisene Pärnu-Jaagupi alev), Häädemeeste, Kaisma, Kihnu, Koonga, Paikuse, Saarde (sh vallasisene Kilingi-Nõmme linn), Sauga, Surju, Tahkuranna, Tori, Tõstamaa, Varbla ja Vändra vald.

Pärnumaa haldusjaotus
Haldusüksus Halduskeskus Pindala (km2) Alalisi elanikke  Alevikke ja külasid Keskuse kaugus Pärnust Praeguse seisundi saamise aeg
    2003 2012 2003 2010  2012    
Pärnu linn 32,2   44 781 44 083 1991
Sindi linn 5,01   4 093 3 979 13 26. IX 1991
Kilingi-Nõmme linn 4,3   2 207  2 082 44 vt Saarde vald
Are vald Are alevik 159,6   1 351 1 327 12 17 30. VII 1992
Audru vald Audru alevik 378,8   4 882 4 850 26 10 9. IV 1992
Halinga vald Pärnu-Jaagupi alev 365,4   3 524 3 415 43 27 16. VII 19961
Häädemeeste vald Häädemeeste alevik 390,3   3 175 3 056 21 41 6. XII 1990
Kaisma vald Kaisma küla 194   575     48 vt Vändra vald
Kihnu vald Linaküla 16,9   497 489 4 45 21. V 1992
Koonga vald Koonga küla 438,5   1 336 1 289 42 36 12. XII 1991
Lavassaare alevvald 8   554 535 25 25. VIII 19932
Paikuse vald  Paikuse alev 174,9   2 994 3 080 5 9 24. X 19918
Saarde vald Kilingi-Nõmme linn 508,3 707 2 354 5 089 24 44 16. VI 20053
Sauga vald Sauga alevik 164,8   2 542 2 614 11 5 24. X 1991
Surju vald Surju küla 357,7   1 033 1 012 11 24 12. XII 1991
Tahkuranna vald Uulu küla 103,4   2 020 2 016 9 15 1. VI 19954
Tali vald Tali küla 194,4   743     56 vt Saarde vald
Tootsi alevvald 1,76   1 031 937 41 25. VIII 19935
Tori vald Tori alevik 282,1   2 581 2 538 21 27 19. XII 1991
Tõstamaa vald Tõstamaa alevik 261   1 627 1 557 20 48 17. VI 1992
Varbla vald Varbla küla 313,8   1 045 973 40 60 17. VI 1992
Vändra vald Allikõnnu küla 458,2 642.2 2 589 3 097 43 54 12. VI 20096
Vändra alevvald 3,28   2 593 2 492 54 25. VIII 19937
1Pärnu-Jaagupi alev liideti Halinga vallaga
2Lavassaare alev sai alevvallaks
3Saarde vallaga liitus Tali vald ja vallasisese linnana Kilingi-Nõmme
4Uulu vald nimetati Tahkuranna vallaks
5Tootsi alev sai alevvallaks
6Vändra vallaga liitus Kaisma vald
7Vändra alev sai alevvallaks 

Loodus

Tori paljand

Pärnumaa suurimad järved (ha)
Ermistu 480
Tõhela 407,3
Lavassaare 211
Kaisma 140,4
Vaistu Suurjärv 21,8
Nigula  17,9
Tõlla paisjärv 10

Manilaid (1999)

Pärnumaa suurimad saared (km2)
Kihnu 16,37
Manilaid 1,87
Kõrgesaar 0,83
Võiste 0,36
Selglaid 0,23
Rootsiku laid 0,16
Heinlaid 0,16
Pihelga laid 0,12 

Nigula raba

Pärnumaa suurimad sood (km2)
Lavassaare 218,7
Võlla 109,8
Kikepera (osa) 87,2
Avaste (osa) 87
Tolkuse 55
Pööravere 33,1
Kõrsa 30,9
Mõrdama 30,7
Paadrema 30,2
Kauni 23,8
Nigula 23,2
Laianiidu, ka Taarikõnnu 23,1
Mustraba 23,1
Rääma 20
Tõhela 18
Kaisma 17,2
Soometsa 16,3
Rüütli 16
Kalli 15 

Kavaru maastik

Savikihid Arumetsa karjääris

Potsepa liivakarjäär

Pärnu jõest lõunas ja Tõstamaa poolsaare lõunaosas moodustab aluspõhja Devoni liivakivi, neist aladest põhja pool Siluri lubja- ja dolokivi. Aluspõhja katavad vastavalt mitmesuguse karbonaatsusega punakaspruun ning valkjashall karbonaatne moreen. Liivakivi paljandub Pärnu jõe ja selle lisajõgede kaldail (näiteks Toris). Pärnumaa asub peamiselt nelja maastikurajooni alal: loodeosa paikneb Lääne-Eesti madalikul ja idaosa Soomaal, tervenisti asuvad Pärnumaal Liivi lahe rannikumadalik ja Metsepole madalik. Äärmine kaguosa ulatub Sakala kõrgustiku jalamile ja äärmine kirdeosa (Kurgja ümbrus) Kõrvemaale. Pärnumaasse kuuluvad Kihnu saar, Manilaid ja 175 elaniketa väikelaidu (saarte pindala kokku üle 20 km2). Rannajoont liigestavad Pärnu laht, Tõstamaa poolsaar ja selle rannikul asuvad väiksemad lahed (Paatsalu, Vaiste, Tõstamaa), poolsaared ja neemed (Sõmeri, Raespa, Kastna, Värati, Torila, Peerni, Liu, Kirikunukk). Liivi lahe rannik on sirgem, selle neemed (Suurna, Pikla nina, Saare nina, Jaagupi nina, Lepa- ja Veskinina) ei eendu kaugele merre. Paatsalust Laoni on valdav kivine, lahesoppides möllirand, Pärnu lahe ääres Audru ja Pärnu vahel madal (kohati sooldunud rannikumuldadega) liivarand (Uulus ja Kablis), Tahkurannal ja Häädemeestel ranna-gleimuldadega moreenirand. Peaaegu kogu Pärnumaa rannikut ääristavad kaks leedemuldade ja männikutega luiteahelikku, mis Häädemeestel ühinevad ja jätkuvad lõunas ühtse luitestikuna. Suurimad luited on Tõstamaa ümbruses ja Pärnu lahe kagurannikul Rannametsa küla lähedal (Rannametsa mäed). Pärnumaa pinnamoes on valdavad tasandikud, mida katavad jääajajärgsete veekogude setted. Põhjavesi on seal kõrgel ja pinnavee äravool nõrk. Pärnu madalikul Are ja Lepplaane ümbrusest Vändra ja Kaansoo maile ulatuvate viirsavitasandike küllastunud gleimullad on enamasti põllustatud (VI hindeklass). Kogu maakonnas leidub ka leet-glei- ja gleistunud leetunud muldi, jõeorgudes teralisi lammimuldi. Moreenpinnakattega aladel leidub peale rendsiinade ka leostunud ja gleistunud leostunud muldi. Silmapaistvaim liustikupinnavorm on lõunasse eenduv, õhukeste rähksete rendsiinadega Põhja-Pärnumaa mandrijää servamoodustiste kaar. See ulatub Läänemaalt üle Lõpe, Aruvälja, Nurme, Selja ja Pärnjõe Raplamaale. Lääneosas liigestavad maastikku Varbla ja Tammiste-Koeri suurvoor (45 m) ning lame Tõstamaa moreenkõrgustik (kõrgus kuni 38 m). Peale rendsiinade ning leostunud muldade leidub neil aladel ka küllastunud ja küllastumata glei-liivmuldi. Loodeosas Soontaganal paljandub aluspõhjaline rahkjast paest koosnev Mihkli Salumägi (38 m). Kõrgeim on maakonna kaguosa, kuhu ulatub Sakala kõrgustiku ääreala (Pati voor, 77 m). Umbes veerandi Pärnumaa alast hõlmavad sood. Turbakihi paksus on ligi 10 m, sood kätkevad endas ligikaudu veerandi Eesti tööstuslikust turbavarust (Lavassaare ja Tootsi turbaväljad). Tähtsad maavarad on ka Jaagarahu lademe ehitusdolokivi (Anelema ja Koonga karjäär), Devoni keraamiline savi (10 maardlat, sh Häädemeeste lähedal Arumetsas), pinnakatteline liiv ja kruus (Lavassaare, Potsepa, Must-Nõmme jmt maardlat), aluspõhjaline mineraalvesi (Iklas, Häädemeestel) ning ravimuda. Pärnumaal on 189 vooluveekogu. Peamised jõed on Pärnu jõgi (Pärnumaal 85 km, jõgikond hõlmab 60% Pärnumaa alast) ja selle lisajõed (suurem osa Vändra ja Käru jõge ning Navesti ja Halliste jõe alamjooks) ning Reiu ja Sauga jõgi (peaaegu kogu pikkuses). Pärnust lõunas suubuvad merre väikesed rannikujõed Uulu kanal, Rannametsa, Häädemeeste ja Lemmejõgi ning Loode oja, Pärnust läänes Audru ja Paadrema jõgi. Pärnumaal on üle 80 järve ja 20 suurt laugast (kokku 13,6 km2, 2,8% maakonna alast). Suurimad järved on Tõstamaal lähestikku paiknevad Ermistu ja Tõhela järv, Paatsalu ümbruse väikevoorte vahelistes nõgudes leidub pisijärvi (nn järisid). Pärnumaa on metsarikas (umbes pool alast), seal on kõiki Eestis eristatavaid metsakasvukohatüüpe. Palju on ka niite. Loode- ja Põhja-Pärnumaa gleistunud leostunud ja leostunud gleimuldadel on liigirikkaid arupuisniite, soostunud niite ja madalsoid. Seal kasvab ka Eesti ilusaimaid tammemetsi Mihkli tammik (looduskaitse all). Pärnumaa keskosas on valdav laanemets, rabade ümbruses kuivendatud soomets. Tõstamaa ja Varbla ümbruses kasvab rohkem laane- ja palumetsa, Sakala kõrgustikul kuusemetsa. Rannikuala luiteil kasvab nõmmemännik, mujal on valdav rannaniit. Pärnumaa asustus on hõre. Põldu on võrdlemisi vähe, see paikneb peamiselt jõgede ääres, moreenitasandikel ja mujal moreense pinnakattega aladel. 1. III 2008 oli Pärnumaal 1 rahvuspark, 34 looduskaitseala, 13 maastikukaitseala, 16 uuendamata kaitsekorraga kaitseala ja 42 hoiuala, kokku 210 730 hektarit. Kaitsealuseid parke oli samal ajal 32 ja kaitsealuseid üksikobjekte 82 (neist 19 rändrahnu, 59 põlispuud ja puude rühma ning 4 puiesteed).

Majandus

Statistilisse profiili kuuluvad Pärnumaa ettevõtted tegevusala järgi (2009)
Kokku 5073
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 1106
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite remont 918
Ehitus 608
Veondus ja laondus 531
Töötlev tööstus 420
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 359
Kinnisvaraalane tegevus 272
Haldus- ja abitegevused 207
Majutus ja toitlustus 196
Pärnumaa ettevõtjate jaotus õigusliku vormi järgi
  1. I 2003 31. XII 2009
Aktsiaseltsid 366 237
Osaühingud 2610 5 442
Tulundusühistud 52 42
Täisühingud 4 7
Usaldusühingud 5 28
Füüsilisest isikust ettevõtjad 1865 2 626
Välismaa äriühingu filiaalid 7 9

Pärnumaa tähtsaimad majandusharud on puidutööstus (Eesti suurim metsaraie piirkond), tekstiili- ja rõivatööstus, turbatootmine, ehitusmaterjalide ja toiduainetööstus, puhke- ning põllumajandus. Kiirelt on arenenud teenindusvaldkond ning elektroonikatööstuse ja metallitöötlemise ettevõtted. Pärnus on üks Eesti suurimaid sadamaid.

Ettevõtlus. Pärnumaa suurima käibega ettevõte on AS Wendre (tekstiiltooted; ostis 2009. aastal Pärnu linavabriku; 2009. aasta käive 1,0 miljardit krooni). Ruukki Products AS on käibelt (755,0 miljonit krooni; metallist ehitustooted) Eestis ehitusmaterjalide tootmise ettevõtete seas teisel kohal. Tähtsad tööandjad on SA Pärnu Haigla (käive 368,9 miljonit krooni), AS Tootsi Turvas (käive 280,2 miljonit krooni; briketitehas Tootsis lõpetab tootmise mais 2011) ning elektroonikaettevõtted Note Pärnu OÜ (käive 271,0 miljonit krooni) ja Efore AS (käive 267,1 miljonit krooni). Suur ja tuntud ettevõte on AS Viisnurk (käive 205,8 miljonit krooni, millega oli 2009. aastal mööblitootjatest Eestis kolmandal kohal). Äripäeva edetabelis oli Pärnumaa 2009. aasta edukaim ettevõte täispuidust uksi ja aknaid tootev Säästke OÜ (töötajaid 117, käive 114,4 miljonit krooni ja kasum 24,8 miljonit krooni). Edukaim põllumajandusettevõte oli OÜ Lõpe Agro (käive 41,8 miljonit ja kasum 2,9 miljonit krooni). Pärnumaal kui puhkemajanduse ja turismi poolest silmapaistvas maakonnas kuulub ettevõtluses tähtis koht jaekaubanduse ning majutuse ja toitlustuse alal tegutsejatele. Eesti põllumajanduse kogutoodangust annab Pärnumaa ligi 10%. 2009. aastal vedasid Pärnumaa ettevõtjad kaupu välja 5,1 ja sisse 4,1 miljardi krooni eest, nende näitajatega oli Pärnumaa Eesti maakondade seas neljandal kohal, andes 5% Eesti ekspordist ja 3,5% impordist. Väliskaubanduses on suur ülekaal Pärnu linnal – maakonna 2009. aasta ekspordi mahust 76% ja impordi mahust 86%.

Tori hobune

Põllumajandus. Teravilja koristuspinna (2010. aastal 21 823 ha) poolest kuulub Pärnumaa Eesti esimeste, enamiku kultuuride keskmise saagikuse poolest aga viimaste (v.a rukkisaak) hulka. Odra (koristuspind 7935 ha) keskmine saagikus oli 2097 kg/ha (Eesti keskmine 2683 kg/ha), nisul (6081 ha) 2287 kg/ha (Eestis 2883 kg/ha), rukkil (471 ha) 4293 kg/ha (Eestis 2555 kg/ha) ja kaeral (3690 ha) 1783 kg/ha (Eestis 2394 kg/ha). Rapsi ja rüpsi (6409 ha) hektarisaak oli 1244 kg (Eesti keskmine 1657 kg) ja kartulil (401 ha) 11 634 kg (Eestis 15 275 kg). Parimaid tulemusi on saavutatud piimakarjanduses (10 300 piimalehma, Eestis 3. koht), keskmine väljalüps lehma kohta oli 5276 kg. Lammaste arvult (2009. aastal 4800) on Pärnumaa 5. kohal. Avamaaköögiviljade kasvatamise osas on Pärnumaa Eestis kolmandal kohal. Põllumajandusloenduse (2001) järgi tegeles sellega 166 majapidamist (2. koht), köögivilja kasvatati 174 hektaril. Üksnes kurki kasvatati 31 hektaril (Eesti kurgimaast 43,4%), palju kasvatatakse ka porgandit (26 hektaril) ja peakapsast (37 hektaril). Pärnumaa põllumajanduse on teinud tuntuks Vändra Veisekasvatuse Katsejaam (eesti mustakirju kari – praegu Eesti Maaülikooli Piistaoja Katsetalu OÜ), Tori hobusekasvandus ja Audru karusloomakasvandus (suleti 2007).

Metsandus ja jahindus. Pärnumaa maakatastrisse on kantud 243 560,8 hektarit metsa, mis moodustab Pärnumaa alast ligi 50%. Kogu metsamaast kuulub 159 898,3 hektarit riigile ja 83 662,5 hektarit on eravalduses. Valdavad puuliigid on mänd (riigimetsas 38,5%, erametsas 29,0%), kask (riigimetsas 38,5%, erametsas 35,6%) ja kuusk (riigimetsas 19,4%, erametsas 16,2%). Puistu keskmine vanus valdava puuliigi järgi on riigimetsas männil 73, kuusel ja kasel 45 aastat, erametsas männil 67, kuusel 62 ja kasel 49 aastat. Metsa varuti 2002. aastal 1 004 668 m3, sellest 634 112 m3 moodustas uuendus- ja 342 381 m3 hooldusraie. Metsa istutati ja külvati 906,0 ha, sellest riigimetsas 618,2 ja erametsas 248,1 ha. Praegusel ajal haldab Pärnumaa riigimetsi kaks metskonda: Vändra ja Pärnu metskond. Vändra metskonna üldpindala on 99 253 ha (sellest metsamaad 56%), enim on soovikumetsi (30%) ja palumetsi (23%). Vändra metskond jaguneb kuueks metsandikuks (Audru, Kilingi, Taali, Vändra, Tootsi ja Varbla) ja tema tegevuspiirkonnaks on Are, Audru, Halinga, Kihnu, Koonga, Lavassaare, Paikuse, Saarde, Sauga, Surju, Tori, Tõstamaa, Varbla ja Vändra vald. 2009. aastal istutati Vändra metskonnas metsa 263 ha. Pärnumaa metskonna üldpindala on 68 203 ha (sellest metsamaad 87%), enim on palumetsi (39%) ja soovikumetsi (25%). Pärnumaa metskond jaguneb viieks metsandikuks (Kanaküla, Laiksaare, Orajõe, Riisselja ja Surju) ja tema tegevuspiirkonnaks on Häädemeeste, Paikuse, Saarde, Surju ja Tahkuranna vald. 2009. aastal istutati Pärnumaa metskonnas 263 ha ja külvati 80 ha metsa. 2009. aastal kütiti Pärnumaal 116 halljänest ja 13 valgejänest, 675 kobrast, 21 hunti, 40 ilvest, 1177 kährikkoera, 240 metsnugist, 6 minki, 3 pruunkaru, 549 rebast, 9 tuhkrut, 1771 metskitse, 1825 metssiga, 19 punahirve ja 631 põtra.

Kalalaev saabumas Lao sadamasse (2011)

Kalandus. Eesti rannapüügist (2002. aastal 15 802,5 t) andis Pärnumaa 52,2% (8249,1 t). Kõige enam püüti räime (7423,9 t, 82,4% Eesti ja 90,0% Pärnumaa kalasaagist). Ka vimma- (129,1 t, 95,3% Eesti vimmasaagist) ja ahvenapüügi poolest (vastavalt 467,8 t ja 53,6%) edestab Pärnumaa suuresti kõiki muid maakondi. Pärnus on ka Eesti suurimaid traalerisadamaid (2002 tõid traallaevad sadamasse 1202,55 t räime ja 196, 35 t kilu).

Veondus. 2010. aastal oli Pärnumaa teedevõrgu pikkus 4973 km, sellest 29% olid riigimaanteed, 34% kohalikud teed ja tänavad ning 37% metskonna ja erateed. 90 km riigimaanteedest moodustab Tallinna–Pärnu–Ikla, 60 km Pärnu–Rakvere–Sõmeru ja 40 km Valga–Uulu põhimaantee. Busse oli 2009. aasta 31. detsembri seisuga registreeritud 142. Peale kohalike liinide on palju maakonda läbivaid pikamaaliine. Veoautode arvult (5808) edestavad Pärnumaad üksnes Harju (30 406) ja Tartu maakond (9077). Pärnumaa veondusele on omane veoseliikide mitmekesisus (olulised on ka vee-, õhu- ja raudteetransport). Maakonna suurim, Pärnu jõe suudmes asuv Pärnu sadam, on arvestatav regionaalne kaubasadam Edela- ja Lõuna-Eestis. Alates 2000. aastast, kui teenindati 1086 laeva, on Pärnu sadamas teenindatavate laevade arv kahanenud – 2009. aastal 434 laeva. Põhiosa kaubasadama käibest moodustab eksport (toorpuit ja puidutooted, turvas ja turbatooted). Pärnu, Munalaiu (Tõstamaa vallas), Manilaiu ja Kihnu sadamate vahel toimub laevatataval perioodil regulaarne laevaliiklus. Nad saavad vastu võtta ka jahte (v.a Manija sadam) ja väikelaevu. Lennuväljad on Pärnus ja Kihnus. 2009. aastal kasutas Pärnu lennuvälja 4025 ja Kihnu lennuväljakut 1513 reisijat. Pärnumaal on 95 km raudteid (Tallinna–Pärnu liin), sellel on järgmised peatused: Viluvere, Tootsi, Tori, Pulli, Pärnu kaubajaam ja Pärnu.

Turism. Pärnumaal on 195 atesteeritud majutusteenuste osutajat. 2009. aastal oli majutatute ööbimiste arv 627 621. Pärnu linnas tegutseb Pärnu külastuskeskusest.

Munalaiu sadamahoone

Pärnu spaahotell Tervise paradiis

Kihnu sadama kai

Haridus, kultuur ja tervishoid

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž

Haridus. 2009. aastal oli Pärnumaal 50 üldhariduskooli: 14 gümnaasiumi ja keskkooli, 24 põhikooli ja 12 algkooli, lisaks neile 1 õhtukeskkool. Erivajadustega lapsed õpivad Kaelase Koolis ja Pärnu Toimetulekukoolis. 2009. aastal oli üldhariduskoolides kokku 10 057 õpilast. Maakonnas on 46 koolieelset lasteasutust. Tegutsevad Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool, Eesti Mereakadeemia Merekooli Pärnu osakond, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool ning Pärnumaa Kutsehariduskeskus. Kõrgharidust annavad Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Pärnu õppekeskus.

Eesti Muuseum-Raudtee Lavassaare Muuseum

Kultuur. Maakonnas on 43 kultuuri- ja rahvamaja ning 47 raamatukogu (kokku 30 900 lugejat). Tegutseb 14 muuseumi, neist 3 riiklikku (Pärnu Muuseum, selle filiaal Lydia Koidula Memoriaalmuuseum ja C. R. Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal), 7 munitsipaal- (Audru Muuseum, Häädemeeste Muuseum, Kihnu Koduloomuuuseum, Pärnu-Jaagupi koolimuuseum, Tori Muuseum, Sindi Muuseum, Seljametsa Muuseum) ning 4 eramuuseumi (Eesti Muuseum-Raudtee Lavassaare Muuseum, Theodor Pooli Majamuuseum, Naarismaa Talumuuseum ja Varbla Muuseum). Suurimad kultuuriasutused on Pärnu Teater Endla, Pärnu Kontserdimaja, Pärnu Linnagalerii, Pärnu Uue Kunsti Muuseum ja Pärnu Keskraamatukogu.

Kultuurimälestised. Riikliku kaitse all on 1714 mälestist: 81 ajaloomälestist (Mihkli kalmistul Vabadussõja mälestusmärk, Tahkuranna vallas K. Pätsi mälestussammas, II maailmasõjas hukkunute mälestusmärgid), 168 arheoloogiamälestist (Pulli ja Sindi-Lodja asulakoht, Kurese külas kivikirstkalme, Are vallas Tabria kivikalme, Soontagana maalinn, Pärnu kesk- ja uusaegsed kindlustused), 322 ehitismälestist (Mihkli ja Pärnu-Jaagupi kirik, Tõstamaa ja Uue-Varbla mõisa peahoone, Jäärja ja Audru mõis, Pärnus Punane torn, Tallinna värav, Eliisabeti ja Jekaterina kirik, Ammende villa, rannahotell ja rannakohvik), 993 kunstimälestist (Amandus Adamsoni L. Koidula kuju, Vabadussõjas langenute mälestussammas), 17 tehnikamälestist (Lavassaare muuseumraudtee vedurid) ja 1 muinsuskaitseala (Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala).

Sport. Spordirajatisi on Pärnumaal üle 200, sh 55 erineva suurusega spordisaali, 23 staadioni ja 7 ujulat, 10 lasketiiru, 21 tenniseväljakut, umbes 100 välisväljakut ja 3 ratsaspordibaasi, golfiväljak. Tegutseb umbes 90 spordiklubi, Pärnumaa meistrivõistlusi peetakse 48 spordialal. Jõulumäe Tervisekeskuse (tähistatud on 4 matkarada, kogupikkus 55 km) käimisüritus on ülemaailmses tervisespordi kalendris.

Tervishoid. Maakonnas tegutseb 52 perearsti, hambaraviteenust osutatakse 22 hambaravikabinetis. SA Pärnu Haigla koosseisu kuulub 9 kiirabibrigaadi ja hooldusravihaigla. Raviasutustes töötab kokku 229 arsti ja 542 õendusala töötajat ning 62 hambaarsti. Tori Hooldekodu on riiklik, omavalitsuste hooldekodusid on 10 (Jõõpre Vanurite Kodu, Pärnu Vanurite Hooldekodu, Tihemetsa, Häädemeeste, Surju, Tammiste, Vändra alevi, Tootsi, Tõstamaa ja Varbla hooldekodu) ning erahooldekodusid üks – MTÜ Halinga Turvakodu. Pärnus on lastekodu.

Meremehe santsukast Kihnu Koduloomuuseumis

Vabadussõja mälestussammas Pärnu Alevi kalmistul

Tori mõis

Ajalugu

Pärnumaa rajoonid ja külanõkogud (1959)

Aastani 1562 ei olnud Pärnumaa-nimelist haldusüksust. 13. sajandi alguses asusid ala põhjaosas Läänemaa Soontagana ja Korbe muinaskihelkond, kirdeosa kuulus Alempoisi kihelkonda. Suurimad linnused olid Soontagana, Virussaar ja arvatavasti Karksi. Sakslased vallutasid Pärnumaa 1216–17. Põhja pool Pärnu jõge oleva ala sai 1224 Riia piiskop ja 1234 Saare-Lääne piiskop, lõunapoolne ala kuulus aastast 1224 ordule (Karksi foogtkond ja Pärnu komtuurkond). 13. sajandist pärinevad Karksi, Mihkli ja Pärnu-Jaagupi, hiljemalt 16. sajandist Saarde ja Halliste ning 17. sajandist Vändra, Tori, Audru, Pärnu ja Tõstamaa kirikukihelkond, 1862 asutati Häädemeeste kirikukihelkond. Pärast Liivimaa riigikeste kokkuvarisemist kuulus Pärnumaa vaheldumisi Poolale (1561–62, 1565–75, 1582–1600, 1609–17), Rootsile (1562–65, 1600–09) ja Venemaale (1575–82). Rootslased moodustasid 1562 Pärnu lossilääni, poolakad 1582 Koiva jõeni ja Võrtsjärveni ulatuva Pärnu presidentkonna, viimasesse kuulus ka Pärnu staarostkond. 1617 uuesti Rootsi valdusse läinud Pärnumaa oli aastani 1630 Eesti- ja seejärel Liivimaa kubermangu osa. Aastast 1710 kuulus Pärnumaa Venemaale, aastani 1888 (v.a 1783–96) hõlmas ta (tollal Pärnu kreis) ka Viljandimaa. 1840. aastail siirdus ligi 30% Pärnumaa rahvastikust õigeusku. Talude päriseksostmine oli kiireim Pärnumaa kaguosas, lina- ja viljakasvatuspiirkonnas (Karksis ja Hallistes eriti 1866–70). Rannikul (Pärnus, Häädemeestel, Kablis) virgus 1860. aastail purjelaevandus. 1833–34 ehitatud Sindi kalevivabriku ja 1858–94 töötanud Voltveti kalevivabriku juurde tekkis töölisasula. 20. sajandi alguses edenes linatööstus (Pärnus, Mõisakülas, Hallistes, Abjas). 1900 lasti käiku Waldhofi tselluloositehas. 1896 avati Pärnu–Valga ja 1928 Lelle–Papiniidu raudtee. 1905. aasta revolutsiooni peakolle oli Pärnumaal Mõisaküla; revolutsiooni ajal laastati maakonnas 19 mõisa. 1939–50 oli Pärnumaal (5231 km2) 22 valda (1939. aastani 41). Kui maakonnad 1950 kaotati, jaotati Pärnumaa Kilingi-Nõmme ja Pärnu rajooniks ning osa maad said Abja, Lihula, Pärnu-Jaagupi ja Vändra rajoon. 1957 ühendati Pärnu rajoon keskalluvusliku Pärnu linnaga; nii moodustatud Pärnu linnapiirkonnaga liideti 1959 Pärnu-Jaagupi, Häädemeeste ja Ikla ümbrus ning 1961 Koonga ja Varbla külnõukogu. Detsembris 1962, kui Pärnu rajoon taastati, arvati sellesse kaotatud Abja rajoonist Kilingi-Nõmme ja Saarde ümbrus ning enamik Vändra rajooni. Neis piires (v.a Ruhnu, mis ühendati 1986 Saaremaaga) sai Pärnu rajoon jaanuaris 1990 jälle Pärnu maakonnaks ehk Pärnumaaks.

Soontagana maalinn

Soontagana Mihkli Miikaeli kirikaia kalmistu

Tihemetsa Voltveti mõis

Kirjandus

  • A. Tammekann, J. Kõpp, E. Kant. Pärnumaa. Tartu, 1930
  • Pärnumaa. Ajalugu. 6 vihikut. Pärnu; 1997–2003
  • Pärnumaa Aastaraamat. Pärnu, 1998–;
  • Pärnumaa. 1. osa, Tallinn, 2008; 2. osa, Tallinn, 2010

EE 12, 2003; muudetud 2011