Tagasi ETBL-i avalehele

Kõrvemaa

Kõrvemaa on valdavalt soode ja lodumetsade ala. Põhja-Kõrvemaa maastikku ilmestavad kohati mõhnad ja mõhnastikud

Kõrvemaa, ka Vahe-Eesti madalik, pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Vahe-Eestis; 3130 km2, pikkus ligi 110, laius kuni 40 km. Hõlmab Pandivere kõrgustiku, Kesk-Eesti lavamaa ning Harju lavamaa vahel paikneva, Soome lahe rannikumadalikust Soomaani ulatuva madalama ala (on ka muid määratlusi).

Kõrvemaad iseloomustavad rikkalik liustiku- ja liustikusulamisveetekkeliste pinnavormide kooslus, ulatuslik soostumine (37,7% alast) ja metsasus. Asustus on hõre ja kaitstavate alade osatähtsus suur. Paene aluspõhi asub enamasti sügaval. Pinnakate on väga õhuke kirdeosas VatkuIlumäePalmse piirkonnas asuval paari kilomeetri laiusel, mandrijää kulutatud paesel saarlaval (umbes 18 km2), mida Soome lahe poolt ääristab paekallas. Teine, soodest ümbritsetud paelava (umbes 36 km2) asub Kõrvemaa idaosas, Paidest ja Mäost põhja pool. Anna ümbruses ületab seda Tallinna–Tartu maantee. Pandivere kõrgustiku jalamil on rohkesti lõuna–edela-sihilisi, 10–15 m kõrgusi ja 1000–1500 m pikkusi väikevoori. Kõige enam on neid Türi voorestikus. Leostunud ja leetjate muldadega voorjaid künniseid on ka Järva-Madisest läänes. Osa neist on tuntud Anton Hansen Tammsaare „Tõe ja õiguse” väljamägedena. Need künnised on Kõrvemaa enim põllustatud alad. Valdavad liivatasandikud ning hilisjääajal liustike sulamisvee toimel kujunenud veeriselisest kruusast ja liivast, enamasti 10–15 m (kohati üle 25 m) kõrgused ridamisi asetsevad rähksete rendsiinadega (veerismuldadega) oos. Maastikurajooni kõrgemas kesk- ja kirdeosas (LelleViitna–Paide kolmnurgas) lisanduvad neile veeriseliste rendsiinade ja leetunud liivmuldadega mõhnastikud, mis on Kõrvemaa kõrgeimad pinnavormid. Suurimad neist on Mägede (Valgehobusemägi 106 m), Taganurga (102 m), Pärnamäe (104 m), Viitna (98 m) ja Uku mõhnastik (100 m). Kõrvemaa edelaosas Harju lavamaa piiril paikneb Paluküla mõhnastik (Reevi- ja Hiiemägi, 106 m). Mõhnastikke moodustavad omavahel liitunud seljakud, lavajad kõrgendikud (Jussi järvede ümbrus) või ka lohkudega vahelduvad kuplid. Pikimad on Aegviidu–Paukjärve (pikkus üle16 km, kõrgus üle 90 m), Kulli–Koitjärve (8 km, 92 m), Pikasaare–Tapa (14 km, 106 m) ja Ohepalu–Viitna oosistik (8 km, kõrgus Eerikul 111 m, Kõrvemaa kõrgeim koht). Oosistike, mõhnastike ja voorestike vahelised soostunud piirkonnad (76% Kõrvemaa alast) paiknevad Kõrvemaa kesk- ja põhjaosas valdavalt 55–75, lõunaosas 40–60 m kõrgusel.

 

Järvamaal Türi voorestik on Kõrvemaa enim põllustatud ala.

Raplamaal Paluküla mõhnastikus asuv Hiiemägi on Kõrvemaa kõrgeimaid kohti

Pärnu jõe keskjooks Järvamaal Laupa lähedal

Kõik suuremad väikejärvede ja laugastega sood on tekkinud hilisjääaegsete veekogude kinni kasvades. Suurim neist (364 km2) on soosaarte ja järvedega Epu-Kakerdi soostik. Suurimad sood on Vonka soostik, jäänukjärve Ohepalu järvega (67 ha) Ohepalu soo, Pakasjärve raba, Koitjärve raba ja Suru Suursoo ning Keava raba. Maastikurajooni lõuna- ja lääneosas valdavad madalsoomullad, moreenisaartel leostunud ja leetjad, liivastel tasandikel leet-gleimullad ning mujal mitmesugused gleimullad. Põhja- ja kirdeosa vahelduva pinnamoega aladel on ülekaalus mitmesugused leetunud, leede- ja soomullad. Kõrvemaa järved on väikesed ning paiknevad oosistikes ja mõhnastikes või jäänukitena soodes. Eriti järverikas on Kõrvemaa põhja- ja kirdeosa, seevastu loode- ja lõunaosa on järvevaesed. Suurimad veekogud on Paunküla ja Soodla veehoidla. Põhjaosa veestavad Loobu, Valge-, Jägala, Soodla ja Pirita jõgi. Viimase kolme jõe vett suunatakse ka Tallinna veevarustussüsteeemi. Lõuna-Kõrvemaa asub Pärnu jõgikonnas.

Paukjärv asub ooside vahel

Põhja-Kõrvemaal Suru Suursoo (ka Kõnnu Suursoo)

Paunküla veehoidla

Mõhnastikud, oosistikud ja leede-liivmuldadega tasandikud ning madal- ja siirdesood moodustavad valdava osa metsamaadest. Üldse hõlmab mets Kõrvemaast 73%, kusjuures okas- ja segametsa on enam-vähem ühepalju (26–28% alast). Põhjaosa ooside-mõhnade (Aegviidus) ja liivikute (Valgejõe ümbruses) leedemuldadel kasvab männimets, soostunud alade turvastunud ja gleimuldadel on kaasikuid, sanglepikuid ja segametsa, uhutud moreenitasandike leostunud gleimuldadel (Väätsa ja Lõõla ümbruses) tootlikku kase- ja kuusemetsa. Aegviidust põhja pool paikneb omapärane Jussi kanarbiku-leesika nõmm (umbes 150 ha), mis on tekkinud endisel sõjaväepolügoonil. Kõrvemaa (eriti Põhja-Kõrvemaa) on oluline turismi- ja puhkepiirkond. Põllumajandusmaad (14% Kõrvemaast) hõlmavad peamiselt voorestatud ja moreenkattega alasid (Anna, Mäo, Lõõla ja Laupa piirkond).

Maastik kivikalme kohaga Järvamaal Väätsa vallas Loola külas

Järvamaal Mägede mõhnastikus asuvale Valgehobusemäele on ehitatud vaatetorn (2004)

Kurgja maastik (2003)

Kirjandus

  • Eesti Loodus 1969, 10 (Kõrvemaa erinumber)
  • T. Kaasik. Kõrvemaa. Tallinn, 1978
  • I. Arold. Eesti maastikud. Tartu, 2005

EE 11, 2002; EE 12, 2003 (I. Arold); Järvamaa 1. köide, 2007;  muudetud 2011