Väätsa

Väätsa arenguskeem

Väätsa, alevik ja samanimelise valla keskus, paikneb 8 km Paidest läänes ja 10 km Türist põhja pool Lokuta jõe ülemjooksul jõele rajatud veehoidla  (5,4 ha) paremal kaldal; 690 elanikku (2000).

Ettevõtlus

Peamine ettevõte on AS Väätsa Agro (endine 9. Mai kolhoos; oli Eesti NSV tuntuimaid ja edukaimaid majandeid), munitsipaalasutus Väätsa Soojus OÜ. Väätsa prügila paikneb Roovere külas.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Põhikool (asutatud külakoolina 1739, hiljem olnud ministeeriumikool; 2002/03. õa 197, 2009/10. õa 127 õpilast) asub endises Väätsa mõisas; lasteaed, rahvamaja, raamatukogu, Väätsa Tervisekompleks, perearstikeskus, apteek ja ja teenindusasutused.

Vaatamisväärsustest on siin 19. sajandi algusest pärit klassitsistlik stiilis mõisakompleks ja segastiilis park (4 ha, looduskaitse all) ning ajalooline vallamaja (1893). Nüüdisilme sai Väätsa 1970. aastail majandi keskasulana. Kinnismälestistena on teada 4 kalmet (neist Hiieküngast uuris juba 1890 Richard Hausmann) ja 3 kultusekivi. Alevik jääb Türi voorestiku kaitsealale.

Ajalugu

Väätsa küla kohta on teateid aastast 1564 (Wetze), mõis (Waetz) kujunes 16. ja 17. sajandi vahetuse paiku ja kandis esialgu seal olnud küla järgi Tarrape (Tarrapä) nime, Väätsa nimi tuli kasutusele 17. sajandi lõpus. Väätsal on sündinud Artur Linkberg (mälestuskivi; 1972).

Vaata ka Ülejõe.

Väätsa Argro ASi külalistemaja Vana Tall

Väätsa põhikool Väätsa mõisas

Väätsa Külaselts