Tagasi ETBL-i avalehele

klassitsism

klassitsism, 17.–18. sajandil viljeldud kirjandus- jm kunstide suund, mis antiikkultuurist eeskuju võttes rõhutab vaimset kooskõla, selgust, lihtsust ja reeglipärast vormitäiust. Kirjanduses tipnes 17. sajandil Prantsusmaal (P. Corneille, J. Racine, Molière), tähtsaim teoreetik oli Nicolas Boileau. Arhitektuuris rõhutati tervikidee selgust, ansamblikujunduse teljelist rütmi ja ehituskehandi ranget liigendust (J. van Campen, I. Jones, J. G. Soufflot, Pierre Alexandre Vignon (1763–1828), K. F. Schinkel; Eestis C. L. Engel, Johann Schultz (arvatavasti 1730 – 1795), J. W. Krause). Maalikunstis oli sagedane heroiline maastik, skulptuuris viljeldi antiigist pärinevaid teemasid (maalikunstnikud N. Poussin, C. Lorrain, J. A. D. Ingres, Anton Raphael Mengs (1728–79); skulptorid A. Canova, B. Thorvaldsen, Eestis A. Weizenberg). Muusikas olid klassitsismi tuntuimad esindajad C. W. von Gluck, J. Haydn, W. A. Mozart ja L. van Beethoven (varasem looming).

VE, 2006