soomuld, Histosol, harilikult pidevalt veega küllastu­nud muld, mille pindmiseks horisondiks on vähem kui 50% mineraalaineid sisaldav turvas (kuivendamata mullal vähemalt 30 cm, kuivendatud mullal vähemalt 20 cm tüsedune). Soomuld tekib glei- või leet-gleimuldade soostumisel ja veekogu põhjast või pinnalt kinnikasvamisel (mültumisel).

Soomullad jaota­takse veega toitumise ja loodusliku taimkatte järgi madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadeks. Madalsoomuld tekib gleimullast või rohketoitelise veekogu põhjast kinnikasvamisel, rabamuld leet-gleimullast või vähetoitelise veekogu pinnalt kinnikasvamisel. Siirdesoomuld on madalsoomulla rabastumise vaheaste.

Soomuldi jaotatakse ka turbalasundi tüseduse, turba lagunemise astme ja turba botaanilise koostise järgi. Soomuld on oluline mageveevaru säilitaja, seepärast on suur osa soomullast kaitse all. Põllu- ja metsamajanduslikul kasutamisel vajavad nad kuiven­damist. Maaviljeluseks on sobivaim soomuld, mille turba lagunemise aste on üle 35%, tihedus üle 0,15 Mg/m³, lämmastikusisaldus üle 3%, kaltsiumisisaldus üle 1,5% ja pH üle 4,5.

EME 2, 2009