Tagasi ETBL-i avalehele

Eesti pinnavormide liigitamine

Eesti pinnamoe suurvormid on kõrgustikud, lavamaad, lainjad tasandikud, madalikud, suured orundid, Põhja-Eesti paekallas ning Lääne-Eesti paekallas.

Pinnamoe suurvormidest lähtub ka Eesti maastikurajoonide tüpoloogiline liigitus ja maastikurajoonideks jaotamine.

Eesti kõrgustikud

Kõrgustik on laiaulatuslik, ümbrusest kõrgem maapinna osa, kus leidub mitmesuguseid väiksemaid pinnavorme. Eristatakse lamedaid lausikkõrgustikke (näiteks Pandivere), ürgorgudega liigestunud lavakõrgustikke (näiteks Sakala) ja künklikke kõrgustikke (näiteks Haanja ja Otepää). Tinglikult nimetatakse kõrgustikuks ka mitut vähem ulatuslikku kõrgemat ala, näiteks Ida-Virumaa keskosas paiknevat Jõhvi kõrgustikku (81 m), otsamoreense tekkega piklikku Lääne-Saaremaa kõrgustikku (54 m) ja Vooremaad (144 m). Tekkelt on Pandivere ja Sakala kõrgustik jäälahkmeala kulutuskõrgustikud, Haanja ja Otepää kõrgustik liustikukeelte vahel kujunenud kuhjelised saarkõrgustikud ning Karula kõrgustik mandrijää serva esine kuhjekõrgustik.

Loe täiendavalt artikleid Eesti orograafilisel skeemil välja eraldatud kõrgustike kohta:

Eesti lavamaad ja lainjad tasandikud

Lavamaa (ka platoo) on ümbrusest kõrgem tasandik, mida harilikult ääristab astang. Enamasti (näiteks Kirde- ja Kagu-Eestis) tükeldavad orud ta väiksemateks lavadeks. Põhja-Eesti lavamaa jaotub Viru (ka Kirde-Eesti) ja Harju (ka Loode-eesti) lavamaaks, mille kõrgus on keskmiselt 30–70 m. Põhjast piirab teda klint. Suure ala hõlmavad karstunud paetasandikud ja merelainete uhutud moreenitasandikud. Kirde-Eestis on rohkesti kaevandamise tagajärjel tekkinud tehispinnamoodi.

Loe täiendavalt artikleid Eesti orograafilisel skeemil välja eraldatud lavamaade kohta:

Eesti madalikud

Eesti madalikud jaotatakse meresaarte ja rannikumadalikeks ning sisemaisteks soostunud madalikeks.

Loe täiendavalt artikleid Eesti orograafilisel skeemil välja eraldatud madalike kohta:

Eesti orundid ja nõod

Orundid on kõrgustike vahel paiknevad laugete veerudega suured orutaolised pinnavormid (näiteks Sakala ja Otepää kõrgustiku vahel asuv Väikese Emajõe orund ning Otepää ja Haanja kõrgustiku vahel asuv Võru orund). Nende pinnakatte koostis ja paksus ning veeolud erinevad oluliselt ümbritsevatest aladest.

Loe täiendavalt artikleid Eesti orograafilisel skeemil välja eraldatud orundite kohta:

Eesti klint

Eesti piires olevat Balti klindi osa nimetatakse Põhja-Eesti paekaldaks.

Lääne-Eestis ja läänesaartel paiknev katkendlik madalate pankade ja paekühmude ahelik, mis algab Kergu lähistelt, kulgeb läbi Pärnu-Jaagupi, Mihkli ja Lihula Muhu- ja Saaremaa põhjarannikule on Lääne-Eesti paekallas ehk Siluri paekallas.

EE 11, 2002 (A. Raukas); muudetud 2011