Eesti pinnavormide liigitamine
Eesti pinnamoe suurvormid on kõrgustikud, lavamaad, lainjad tasandikud, madalikud, suured orundid, Põhja-Eesti paekallas ning Lääne-Eesti paekallas.
Pinnamoe suurvormidest lähtub ka Eesti maastikurajoonide tüpoloogiline liigitus ja maastikurajoonideks jaotamine.
Eesti kõrgustikud
Kõrgustik on laiaulatuslik, ümbrusest kõrgem maapinna osa, kus leidub mitmesuguseid väiksemaid pinnavorme. Eristatakse lamedaid lausikkõrgustikke (näiteks Pandivere), ürgorgudega liigestunud lavakõrgustikke (näiteks Sakala) ja künklikke kõrgustikke (näiteks Haanja ja Otepää). Tinglikult nimetatakse kõrgustikuks ka mitut vähem ulatuslikku kõrgemat ala, näiteks Ida-Virumaa keskosas paiknevat Jõhvi kõrgustikku (81 m), otsamoreense tekkega piklikku Lääne-Saaremaa kõrgustikku (54 m) ja Vooremaad (144 m). Tekkelt on Pandivere ja Sakala kõrgustik jäälahkmeala kulutuskõrgustikud, Haanja ja Otepää kõrgustik liustikukeelte vahel kujunenud kuhjelised saarkõrgustikud ning Karula kõrgustik mandrijää serva esine kuhjekõrgustik.
Loe täiendavalt artikleid Eesti orograafilisel skeemil välja eraldatud kõrgustike kohta:
- Pandivere kõrgustik
- Sakala kõrgustik
- Haanja kõrgustik
- Otepää kõrgustik
- Karula kõrgustik
- Jõhvi kõrgustik
- Lääne-Saaremaa kõrgustik
- Tõstamaa-Varbla kõrgustik
- Kõpu kõrgustik
- Sõrve kõrgustik
Eesti lavamaad ja lainjad tasandikud
Lavamaa (ka platoo) on ümbrusest kõrgem tasandik, mida harilikult ääristab astang. Enamasti (näiteks Kirde- ja Kagu-Eestis) tükeldavad orud ta väiksemateks lavadeks. Põhja-Eesti lavamaa jaotub Viru (ka Kirde-Eesti) ja Harju (ka Loode-eesti) lavamaaks, mille kõrgus on keskmiselt 30–70 m. Põhjast piirab teda klint. Suure ala hõlmavad karstunud paetasandikud ja merelainete uhutud moreenitasandikud. Kirde-Eestis on rohkesti kaevandamise tagajärjel tekkinud tehispinnamoodi.
Loe täiendavalt artikleid Eesti orograafilisel skeemil välja eraldatud lavamaade kohta:
Eesti madalikud
Eesti madalikud jaotatakse meresaarte ja rannikumadalikeks ning sisemaisteks soostunud madalikeks.
Loe täiendavalt artikleid Eesti orograafilisel skeemil välja eraldatud madalike kohta:
- Põhja-Eesti rannikumadalik
- Lääne-Eesti madalik (moodustab Lääne-Eesti madaliku, Liivi lahe rannikumadaliku ja Soomaa maastikurajooni)
- Läänesaarte madalik (moodustab Saaremaa ja Hiiumaa maastikurajooni)
- Alutaguse madalik
- Varnja-Värska madalik (moodustab Peipsi madaliku maastikurajooni)
- Võrtsjärve madalik
Eesti orundid ja nõod
Orundid on kõrgustike vahel paiknevad laugete veerudega suured orutaolised pinnavormid (näiteks Sakala ja Otepää kõrgustiku vahel asuv Väikese Emajõe orund ning Otepää ja Haanja kõrgustiku vahel asuv Võru orund). Nende pinnakatte koostis ja paksus ning veeolud erinevad oluliselt ümbritsevatest aladest.
Loe täiendavalt artikleid Eesti orograafilisel skeemil välja eraldatud orundite kohta:
- Võru orund (Võru-Hargla nõo maastikurajooni idaosa)
- Hargla nõgu (Võru-Hargla nõo maastikurajooni lääneosa)
- Väikese Emajõe orund (moodustab Valga nõo maastikurajooni põhjaosa)
Eesti klint
Eesti piires olevat Balti klindi osa nimetatakse Põhja-Eesti paekaldaks.
Lääne-Eestis ja läänesaartel paiknev katkendlik madalate pankade ja paekühmude ahelik, mis algab Kergu lähistelt, kulgeb läbi Pärnu-Jaagupi, Mihkli ja Lihula Muhu- ja Saaremaa põhjarannikule on Lääne-Eesti paekallas ehk Siluri paekallas.
EE 11, 2002 (A. Raukas); muudetud 2011
