Tagasi ETBL-i avalehele

Ugandi lavamaa

Vaade Emajõe orundile Ihaste kohal

Elva keskel asuv Arbi järv

Võrtsjärve ääres Tamme pangal paljandub Devoni liivakivi

Elva jõgi voolab ürgorus.

Ugandi lavamaa, Kagu-Eesti lavamaa, pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Ida- ja Lõuna-Eestis, asub moreenitasandikul, mille ürgorud on liigestanud lavadeks; 3124 km2. Ugandi lavamaa ulatub ida-lääne sihis temast idas asuvast Peipsi madalikust läänes paikneva Võrtsjärve madalikuni (kohati päris Võrtsjärveni), põhjaosas piirneb ta Alutaguse madaliku ja Vooremaaga, lõunaosas piiravad teda Valga nõgu, Otepää kõrgustik, Võru-Hargla nõgu ja Palumaa maastikurajoon.

Lavamaa ja madalike piir on enamasti 40 m, lavamaa ja Otepää kõrgustiku piir 90–100 m kõrgusel. Tasandikulist pinnamoodi liigestavad Elva ja Vellavere ümbruse küngastikud, Vooremäe, Uniküla, Välgi, Kaiu ja Selgise mõhnastik ning Võrtsjärve idarannikul paiknevad voorjad künnised, Vara piirkonnas on nõrgalt voorestunud ala. Kõrgeim koht on Haaslava Vooremägi (123 m). Aluspõhja moodustavad valdavalt Kesk-Devoni liivakivid. Lavamaa lõunaosas on liivakivide vahel ka 0,1–1 m paksusi savikihte. Aluspõhi paljandub looduslikult Võrtsjärve ääres Tammel, Tartus Emajõe ürgoru veerudel, Toomemäel ja Tähtveres ning Ahja, Võhandu jmt orus. Võru orundi ja Emajõe ürgoru vahel on rohkesti aluspõhja lõikunud terrassilisi orge. Peamiselt punakaspruunist saviliivasest ja liivsavisest moreenist pinnakate on valdavalt õhuke (2–10 m). Suurem osa Ugandi lavamaa peamiselt näivleetunud muldadega alasid on põllustatud. Idaosas leidub uhutud moreenitasandikke, kus on gleimullad. Veriora, Orava ja Madala ümbruse liivatasandike leetunud muldadel ja gleistunud leedemuldadel kasvab männimets. Võru orundis on Lepassaarest Järvereni ulatuv leetjate ja leet-gleimuldadega savitasandik. Lavamaa loodepoolseima ala hõlmab Võrtsjärve voorestunud idarannik. Sellest idas (Puhja ja Rannu vahemikus) ulatub Kavilda ürgoruni lainjate moreenitasandike ala. Lääneosa (Võrtsjärvest Tartuni) kollakaspruunil karbonaadirikkamal moreenil on kujunenud viljakad leetjad ja leostunud saviliiv- ja liivsavimullad, leidub ka gleistunud muldi. Elva ürgorus paikneb laiaulatuslik männimetsane liivik. Elva ürgoru ja Emajõe keskjooksu vahelise ala hõlmavad nõrgalt lainjad moreenitasandikud ja nende vahel paiknevad laugeveerulised nõod (Nõo ümbruses, Külitse-Ilmatsalu nõgu). Suurimad sood on kuivendatud ja osaliselt kultuuristatud Konsu soo (43,3 km2, peamiselt Tartust kagus) ning Meenikunnu (1448 ha), Kääpa (1456 ha) ja Laukasoo (1467 ha).

Tähtsaim jõgi (Ugandi lavamaal Käreverest Kavastuni) on laias ürgorus voolav Emajõgi. Kõik selle suuremad lisajõed (Kavilda, Elva, Ilmatsalu, Porijõgi, Ahja) suubuvad paremalt. Maastikurajooni kaguosa veestab Võhandu jõgi. Enamik jõgesid voolab loogeldes ürgorgude lammil. Ka suurem osa järvi asub ürgorgudes (Elva järved, Mäletjärv). Lavamaa suurim siseveekogu on põhjaosas paiknev Jõemõisa-Kaiu järvestik (224 ha). Väimelast kirdes on 12 järvest koosnev Tsolgo järveahelik.

Kaugseire andmeil on põllumajanduslikke alasid 43%, metsamaad 41% ning võsa ja rohumaad 12%. Kaitstavaid alasid (kokku 4200 ha) on palju, kuid valdavalt on need väikesed ja hõlmavad peamiselt orge. Suurimad kaitsealad on Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala ja Elva-Vitipalu maastikukaitseala.

Asustus

Ugandi lavamaal paiknevad Tartu, Elva, Põlva ja Kallaste linn. Suuremad maa-asulad on Saare, Pala, Alatskivi, Luunja, Võnnu, Ahja, Tõrvandi, Ülenurme, Nõo, Parksepa, Väimela, Lasva, Puhja, Rannu ja Rõngu.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

EE 12, 2003 (I. Arold); muudetud 2011