Tagasi ETBL-i avalehele

Võrtsjärv

Suur-Võrtsjärv ja Nüüdis-Võrtsjärv ning järve suubuvad jõed ja väljuv Emajõgi

Võrtsjärv, vananenud nimi Virtsjärv, Eesti suurim sisejärv; keskmine pindala 270 km2, pikkus umbes 35 ja laius põhjaosas 15 km, keskmine sügavus 2,8 ja suurim sügavus 6,0 m. Võrtsjärve valgala koos järvega on 3374 km2 ja ilma järveta 3104 km2. Järve keskmine veetase on 33,63 m ja veemaht keskmise veetaseme juures 0,756 km3. Keskmine aastane veetaseme amplituud on 1,34 m, absoluutne amplituud 3,08 m, kõrgeim 35,28 m (26. XI 1923) ja madalaim 32,20 m (6. IX 1996).

Võrtsjärv on läbivoolujärv, mille vesi vahetub umbes ühe aasta jooksul. Järve voolavad 5 jõge (Väike Emajõgi, Õhne, Tarvastu, Tänassilma ja Rõngu), 7 oja (Pikasilla, Annioja, Soe, Väluste, Meleski, Nigula ja Pühaste) ning 9 peakraavi (Lüüsi, Kivilõppe, Riuma, Ridaküla, Oiu, Leie, Konguta, Tamme ja Ahtmiku), välja voolab Emajõgi (suurvee ajal muudab Emajõgi voolu suunda ja voolab samuti Võrtsjärve). Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli keskpaigani, kevadine suurvesi saavutab suurima ulatuse aprilli lõpus või mai algul. Seejärel kestab septembrini suvine veetaseme langus.

Võrtsjärve kaldajoont (96 km) liigestavad üksikud maanina ja paar lahte (läänes Tarvastu, idas Vehendi) ning järves on 5 saart: Tondisaar, Pähksaar, Ainsaar, Rättsaar ja Heinsaar (ajuti suurvee all). Järve kaldad on madalad, ainult idakaldal Vehendi ja Tamme küla juures on 5–8 m kõrguseni ulatuv Kesk-Devoni kaldapaljand. Järve rannad on kõrkja ja pillirooga tugevasti kinni kasvanud. Järve põhi on põhjaosas liivane ja kivine (palju varesid), samuti idaosas Vehendi lahes. Lääneosas ja eriti lõunaosas on järvepõhi valdavalt mudane. Järvemuda (sapropeeli) suurim paksus on 12 m, järvelubja suurim paksus 8 m. Järvemuda ja -lubja koguvaru on umbes 313,2 miljonit m3.

Võrtsjärve kujunemine

1 – liustikujää; 2 – veekogud; 3 – maismaa; 4 – jääserv; 5 – irdjää; 6 – oletatavad orud; 7 – voolusuund; 8 – jõed

Järve nõgu on kujunenud enne jääaega ja seda on tugevasti mõjutanud liustikukünne. Arengus on Võrtsjärv läbinud Jää-, Ürg- ja Suur-Võrtsjärve staadiumi. Neist kaks esimest olid hilisjääajal, viimane Vara-Holotseenis atlantilise kliimastaadiumi alguses. Suur-Võrtsjärv oli Nüüdis-Võrtsjärvest (viimased 7500 aastat) oluliselt suurem. Nüüdis-Võrtsjärve alguseks loetakse aega, kui väljavool lääne suunas lakkas.

 Võrtsjärve arengut hilis- ja pärastjääajal näitab joonis:

  • A – Jää-Võrtsjärv Otepää staadiumil umbes 12 600 aastat tagasi
  • B – Jää-Võrtsjärv Sakala staadiumil umbes 12 250 aastat tagasi
  • C – Jää-Võrtsjärv Pandivere staadiumil umbes 12 050 aastat tagasi
  • D – Ürg-Võrtsjärv Palivere staadiumil umbes 11 200 aastat tagasi
  • E – Vara-Holotseenis (breboreaalsel ja boreaalsel ajal) levinud Suur-Võrtsjärv
  • F – Nüüdis-Võrtsjärv Kesk-Holotseeni alguses Atlantilisel kliimastaadiumil pärast väljavoolu kujunemist Emajõe oru kaudu

Võrtsjärve elustik

Eesti järvetüpoloogia järgi kujutab  Võrtsjärv endast omaette eripärast järvetüüpi. Tema elustik on on üsna liigirikas (ligikaudu 600 taime- ja 900 loomaliiki). 

  • Taimestik. Võrtsjärv on tüüpiline fütoplanktonijärv.  Bakter-, füto- ja zooplankton on levinud ühtlaselt. Fütoplanktonis valdavad sinivetikad. Vee õitsemine algab tavaliselt mais ja kestab septembrini või oktoobrini, mõnikord on täheldatud vee õitsemist ka kevadtalvel, jää all. Suurtaimestiku osatähtsus esmastoodangus on tühine. Kokku on leitud suurtaimi umbes 110 liiki, nad katavad ligikaudu 15% järve pindalast, enim on neid järve lõunaosas. Tavalisim kaldaveetaim on harilik pilliroog, veesisestest taimedest kaelus-penikeel (Potamogeton perfoliatus) ja tähk-vesikuusk (Myriophyllum spicatum).
  • Loomastik. Loomhõljumi mass on väike – umbes 1 g/m3. Kalastik on aegade jooksul muutunud. Kolga-Jaani lähedalt kiviaegsest asulast leitud kalaluude järgi on Võrtsjärvest püütud isegi lõhet. Nüüdis-Võrtsjärves ja tema sissevoolude suudmeis elab püsivalt 32 kalaliiki ja üks sõõrsuuliik (ojasilm), kokku on loendatud (koos ajutiste liikidega) 36 liiki. Töönduskaladeks on olnud haug, säinas, särg, roosärg, latikas, nurg, koger, linask, viidikas, luts, koha, ahven, kiisk, angerjas, tõugjas ja hõbekoger. Viimaseil kümnendeil on Võrtsjärve tähtsaimateks püügikaladeks latikas, koha, angerjas ja haug. Saakide suuruse järgi järgnevad särg, ahven ja luts. 1996–2000 püüti Võrtsjärvest keskmiselt  266 t, 2010. aastal 227,7 t kala. Praegu on Võrtsjärve kaladest looduskaitse all säga ja tõugjas (II kaitsekategooria; neile kehtib aastaringne püügikeeld) ning hink, võldas ja vingerjas (III kaitsekategooria). Eesti punases raamatus (2008) on peipsi tint (Osmerus eperlanus eperlanus morpha spirinchus) äärmiselt ohustatute, säga ohustatute ja jõeforell ohulähedaste liikide nimistus.

Angerjas on Võrtsjärve põhilisi töönduskalu

Haug on Võrtsjärvest kalade väljapüügilt esimeste seas

  • Siseveekogude töönduslik kalasaak (t) 1992–95 (A) ja 1996–2000 (B) ning 2009 (C) aasta kalasaak (täiendatud ESA andmetel)
    Kala  Peipsi (Eesti osa) Võrtsjärv Muud järved Kokku
      A B C A B C A B C A B C
    jõesilm –        – – –     – – 8 15 59 8 15 59
    rääbis 11 97 1 –     – –   –   – – 11 97 1
    peipsi siig 23 39 3 –     – – 0,1 0,1 0,2 23 39 3,2
    peipsi tint 747 870 – –     – –   –   – – 747 870 –
    haug 48 91 65,6 25 24 31,4 3 2 5 76 117 102
    angerjas – 0,1 – 39 33   0,3 0,5 3,5 39 34 16,4
    särg, nurg (üle 15 cm) 89 172 189,2 –     – 12,9 3 7 22,2 92 179 211,4
    säinas 1 1 0,3 1 0,4 – 0,2 0,1 0,5 2 2 0,9
    latikas 167 133 537,4 85 65 212,5 1 3 32,1 253 201 782
    luts 12 31 26,7 4 3 2,8 0,2   – 0,1 16 34 29,5
    ahven (üle 15 cm) 549 706 807,9 6 7 8,4 4 2 3,8 559 715 820
    koha 440 517 653,6 26 28 68,3 0,3 0,2 1 446 545 722,9
    muud (peamiselt peenkala) 175 44 75 100 105 1,6 0,5 2 4,8 275 151 91,4
    Kokku 2261 2702 2359,6 285 266 338 20 32 132,2 2566 3001 2929,8

Võrtsjärve uurimine ja seire

Võrtsjärv limnoloogiakeskuse juures (esiplaanil uurimislaev)

Võrtsjärv on Eesti parimini uuritud järvi. Tema uurimislugu saab jagada järgmisteks perioodideks.

 Võrstjärve ja üldse kogu Eesti järvede uurimisse tõi pöörde Võrtsjärve limnoloogiakeskuse asutamine. Limnoloogiakeskuse peamisi ülesandeid on Võrtsjärve (aga ka teiste järvede) seisundi, elustiku ning toitumisahelate ja nende lülide seoste kompleksne uurimine. Uuringud toetuvad paljus seirele (Eestis toimub see Riikliku Keskkonnaseire Programmi allprogrammide kaudu). Limnokeskus juhib Võrtsjärve hüdrokeemilist ja hüdrobioloogilist seiret ning osaleb järve rakendusuuringutega seotud seires.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • Võrtsjärv. Koostanud T. Timm. Tallinn, 1973
  • A. Mäemets ja A. Raukas. Võrtsjärv. – Eesti. Loodus. Tallinn, 1995
  • Võrtsjärv. Koostanud J. Haberman, E. Pihu ja A. Raukas. Tallinn, 2003
  • Lake Võrtsjärv. Scientific editors [and preface:] J. Haberman, E. Pihu ja A. Raukas. Tallinn, 2004

Välislingid

EE 11, 2002; EE12, 2003; muudetud 2011