Emajõgi

Emajõgi Ihaste kohal

Varakevadine Emajõgi Tartus

Emajõgi, ka Suur-Emajõgi, Eesti suurimaid jõgesid; pikkus 101 km, jõgikond koos Võrtsjärve vesikonnaga 9960 km² (sellest 98 km² Lätis), vooluhulk keskmiselt 71,8 m³/s. Jõe laius on 20–145 m, suurim sügavus 11 m, kogulang 3,5 m, voolukiirus keskmiselt 3,7 km/h. Algab Võrtsjärve kirdenurgast Rannu-Jõesuust, suubub Praagal Peipsisse. Võrtsjärvest Kärevere sillani (40 km) on jõgi looklev ja soodirikas (vanajõed), Peipsi veeseisu paisutav mõju ulatub Tartuni. Rannu-Jõesuu ja Pede suudme vahel võib mõnikord suurvee ajal voolusuund muutuda vastupidiseks. Ülem- ja alamjooksul voolab jõgi soistel madalikel, keskjooksul lookleb ürgorus (laius Tartu kohal üks kilomeeter, mujal enamgi, sügavus kuni 20 m), kevaditi on suuri üleujutusi. Emajõel on üle 20 lisajõe. Hüdroloogilisi vaatlusi on Tartus tehtud aastast 1867 samas kohas – Kivisilla, nüüd jalgsilla juures. Kõrgeim mõõdetud veetase on olnud 373 cm üle vaatlusposti nulli (6. V 1867), madalaim 47 cm alla nulli (13. XI 1939). Emajõgi on Eestis ainuke kogu ulatuses laevatatav jõgi. Tähtsamad kalad on haug, latikas, ahven, särg ja säinas (üldse on Emajõest püütud üle 40 liigi kalu). Emajõge on esimest korda mainitud 1224 (Emaioga). Mõnikord on Suurt ja Väikest Emajõge peetud üheks jõeks (Emajõeks). Emajõeks on nimetatud ka Pärnu jõge.

Emajõe lisajõgesid (pikkus km)

Emajõgi Tartu kohal 20. sajandi algul

Tartu. Vaade Emajõele. Turuhoone kõrval on käimas Uueturu ja Holmi tänava vahelise silla demonteerimine. Tagaplaanil paistab möödunud aastal valminud Võidu sild. Foto on tehtud 6. augustil 1957. aastal

Vaade Emajõele Tartus 21. sajandi algul