Tagasi ETBL-i avalehele

Tartu

Tartu üldandmed
Elanike arv (2012)  98 522
Pindala 38,87 km2
Linna õigused  1262
Linnapea Urmas Klaas
Maakond  Tartumaa

Tartu, linn Kagu-Eestis Emajõe keskjooksul (45,5 km suudmest), Tartumaa halduskeskus

Ülikoolilinnana on Tartu Eesti hariduse, teaduse ja kultuuri tähtsaimaid keskusi, majanduslikult (tööstuse, transpordi ja teeninduse seisukohalt) Kagu-Eesti keskus. Tänapäeval on Tartu ka oluline riigi halduskeskus: seal asuvad Haridus- ja Teadusministeerium, Riigikohus, Tartu Ringkonnakohus, Ravimiamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Tartu Vangla ning palju riiklike ametite osakondi, büroosid, talitusi, inspektsioone jms.

Linn piirneb põhjas Tartu, kirdes ja idas Luunja, lõunas Ülenurme ning läänes Tähtvere vallaga. Need vallad on Tartuga tihedalt seotud, sest suur osa nende elanikest töötab linnas ning palju lapsi käib sealt Tartus koolis. 8 km pikkuselt linna maa-alal voolav Emajõgi jagab Tartu kaheks – väiksemaks, vasakkalda (Ülejõe) osaks ja suuremaks (2/3 territooriumist), paremkalda osaks. Linna territoorium on kompaktne (9 km loodest kagusse ja 7 km kirdest edelasse), seetõttu on rahvastiku tihedus seal Eesti suurim (2010. aastal 2662 elanikku 1 km2-l).

Vaade linnale

Rahvastik

Tartu elanike arv
1922 54 000
1934 58 900
1941 59 500
1945 34 000
1959 74 300
1970 90 500
1979 104 500
1989 113 420
2000 101 140
2003 101 190
Eestlasi 1979. a. 74 %, 1989. a. 72 % ja 2000. a. 79 %.

Tartu elanikkond kasvas enne II maailmasõda mõõdukas tempos, pärast sõda juurdekasv hoogustus nii Eesti-sisese rände kui ka peamiselt Eestiga piirnevatest Venemaa oblastitest saabujate tõttu. 1977 tähistati linna 100 000. elaniku sündi. Sõjajärgsetel aastatel võis Tartu juhtimise, rahastamise ja kaadri valiku seisukohalt tinglikult jagada kolmeks: 1) ülikoolilinn – valdav oli kohalik juhtimine, rahastamine ja Eesti-sisene ränne, 2) tööstuslinn – nii kohalik kui ka Eesti-väline juhtimine, rahastamine ja töötajate värbamine, 3) militaarlinn (sõjaväelennuväli ning selle teenindamine ja kaitse) – Eesti-väline juhtimine ja rahastamine, rändesidemed. Spetsiifiliste, suhteliselt liikuvate rahvastikurühmade (üliõpilased, sõjaväelased) tõttu oli 1970–80 sündimus üsna suur (1600–2000 sündi aastas). 1990. aastatest kuni tänaseni on Tartu elanikkond vananenud ja laste arv vähenenud (1000–1500 sündi aastas), kuid eakate arv on suurenenud aeglasemalt kui enamikus teistes Eesti linnades. Suhteliselt suur on rahvastiku sooline disproportsioon: 1989. aastal 1119, 2003. aastal 1248 ja 2010. aastal 1231 naist 1000 mehe kohta. Tartu rahvastik on küllaltki homogeenne, eestlaste osatähtsus rahvastikus on viimaste rahvaloenduste vahelisel ajal kasvanud 72%-lt (1989) 79%-le (2000). Venelasi oli 2000. aastal 16%, ukrainlasi 1,2%, soomlasi 1,1%, valgevenelasi 0,5% ja muid rahvusi 1,7% elanikest. 10%-l Tartu elanikest (endised sõjaväelased, sõjatehaste töötajad jt) on Venemaa kodakondsus, määratlemata kodakondsus vm staatus.

Tartu elanike vanuseline jaotus
Aasta Elanike arv  Vanuserühm (aastad)
    0–14 15–64 üle 64
    arv % arv % arv %
1989 113 420 23 314 21 77 314 68 12 792 11
2000 101 140 17 249 17 69 238 69 14 606 14

Loodus

Vaade Emajõele. Paremal Emajõe ärikeskus, vasakul ööklubi Atlantis

Tartu asub Ugandi lavamaal Emajõe ürgorus ajaloolises sillakohas. Ürgorg on linna piires ülesvoolu (linna loodeosas) kitsam (0,9 km) ja järsuveerulisem ning allavoolu (linna kaguosas) laiem (1,4 km) ja laugemate kallastega. Tartu piires paljandub Aruküla lademe punakaspruun Devoni liivakivi (Kalmistu paljand, Aruküla koopad). Emajõe ürgoruga ristuvad kaks mandrijää sulamisveesetetega (liiv ja kruus) täitunud vagumust: Raadi-Ropka vagumuse põhi asub kuni 40 m allpool merepinda, Raadi-Maarjamõisa vagumuse põhi on merepinna tasemel. Vagumused mõjutavad Meltsiveski veehaarde kaudu linna joogiveega varustamist. Linnapilti ilmestavad Toomemägi (67 m ü.m) ja tema kõrval asuv Kassitoome org, Lille mägi, Riiamägi, Narvamägi ja Jakobi mägi. Tartu kõrgeim punkt asub linna lõunaosas Ringtee ja Riia tänava ristmiku ligiduses. Emajõgi on Tartu piires 40–100 m lai ja 3–4 m sügav, suurim sügavus on Laia tänava otsa juures (8,3 m). Veetase kõigub Emajões kuni 4 m, seetõttu on ka fikseeritud minimaalse (5 m3/s, 1926) ja maksimaalse (393 m3/s, 1939) vooluhulga erinevus väga suur.

Toomemägi

Tartu piires on Anne looduskaitseala (osaliselt), Aruküla koobaste ja Kalmistu paljandi kaitseala, kaitsealustest parkidest, alleedest ja puistutest Toomemägi koos Kassitoomega (19,8 ha), Raadi park koos dendropargiga (10,4 ha), Riia tänava tammeallee (1 ha), Aleksander Kurvitsa selektsiooniaed (0,2 ha), Nurme tänava ebatsuugaallee (0,2 ha) ja Tähtvere pargi läänepärnapuiestee (1 ha). Kaitsealuseid looduse üksikobjekte on 31 (peamiselt üksikud puud, puuderühmad, sh Koidula tamm). Tuvastatud on 11 kaitstavat loomaliiki (haruldasim on Eestis ainult Supilinna serval asuvas tiigis elutsev järvekonn) ning 15 kaitstavat taimeliiki (Anne ja Ropka luhal, Ihastes ning Raadi endise lennuvälja lähikonnas). Linna suurimad keskkonnaprobleemid on seondunud Nõukogude sõjaväele kuulunud Raadi sõjaväelennuväljaga, mille territooriumil oli hulgaliselt naftasaaduste ja raketikütusega reostunud kohti (reostunud on ka Raadi järv, mis paikneb linna veevarustust mõjutava mattunud oru kohal). Suur osa lennuväljal paiknenud reostusest on nüüdseks kõrvaldatud ja linnas on esikohal liiklusvahendite põhjustatud õhureostus. 2009. aastal olid suurima õhureostuskoormusega Riia tänava – Vabaduse puiestee, Narva maantee – Puiestee tänava ja Riia tänava – Kastani tänava ristmik ning maaliinide bussijaam. Paiksetest saasteallikatest paisati 2008. aastal õhku 58 569 kg tahkeid osi, 30 508 kg vääveldioksiidi, 303 824 kg süsinikoksiidi, 67 495 165 kg süsinikdioksiidi ja 127 748 kg lämmastikoksiidi. Enamiku salvkaevude vesi on joogiks kõlbmatu. 1981–85 alustati Tartu suurima keskkonnakaitseobjekti – tunnelkollektori, peapumpla ja reoveepuhasti – ehitust. Puhastusseadmete mehaaniline osa käivitati 1996, bioloogiline 1997, tunnelkollektor Kesklinna 1 võeti kasutusele 1999. Aprillis 2004 avati reovee tunnelkollektor Kesklinna 2. 2004 alustati Tartu vee- ja kanalisatsioonivõrgu laiendamise ja renoveerimisprojektiga 50+50, selle raames kaasajastati ja paigaldati kokku 101 km torusid (sellest moodustas uus veetorustik 21 km ja uus reoveetorustik 22 km). 2009. aastal oli Tartu veevõrgu pikkus 308 km ja kanalisatsioonivõrgu pikkus 339 km. Ühisveevarustus põhineb põhjaveel (vesi võetakse linna alt Kvaternaari, Devoni, Pärnu-Siluri ja Kambriumi-Ordoviitsiumi veekihtidest). Puurkaevud kuuluvad AS-ile Tartu Veevärk. 2009. aastal kasutati olmes 2 780 000 m3, tööstuses 1 658 000 m3 vett. 2009. aastal oli heitvee vooluhulk 12 355 000 m3 (sisse on arvestatud ka sade- ja drenaaživeekogused). Heitvees oli üldlämmastikku136 t ja üldfosforit 11 t. Linna joogivesi vastab EL-is kehtestatud normatiividele. Linna olmejäätmed ladustati kuni 17. juulini 2009 põhiliselt Aardlapalu prügilasse (2008. aastal ladestati sinna jäätmeid 53 835 t), seejärel muudeti prügila ümberlaadimisjaamaks ja praegu viiakse prügi Torma prügilasse. 2009. aastal koguti Tartu ettevõtetelt ohtlikke jäätmeid 830 t ja eraisikutelt 73 t. Keskkonnajaamad on Tähe ja Jaama tänaval.

Linnaosad ja haljastus

Tartus eristatakse 17 linnaosa, 12 Emajõe paremal ja 5 vasakul kaldal. Mitme linnaosa nimi pärineb endise mõisa nimest, mõisa nimi on näiteks Anne, Karlova, Maarjamõisa, Raadi, Ropka ja Tähtvere pargil. Olulised puhkealad on ka Toomemäe park, Vabaduse puiestik, Ülejõe park ja Emajõe-äärne dendropark. 2009. aastal hooldas linn 230 ha parke ja haljasalasid ning 72 ha metsi. Suurimad tööstuspiirkonnad on Ropka, Veeriku, Karlova ja Raadi ning Riia, Filosoofi, Võru ja Kastani tänava vaheline kvartal. Teadusmahukale väikeettevõtlusele pakub tegevusvõimalusi Riia tänava lõpus asuv Tartu Teaduspark (asutatud 1992). Kaubandus- ja teeninduspiirkonnaks on kujunemas linna ümbersõidutee (Ringtee) äärsed alad.Tartusse on pärast II maailmasõda ehitatud peamiselt tüüpmaju (1960.–70. aastate tüüpprojektide järgi ehitatud majad, sh Tartu Maja 5- ja 9-korruselised paneelelamud), mõningad hooned (näiteks Vanemuise teatri- ja kontserdimaja, kaubamaja, restoran Kaunas (Atlantis), Tartu Ülikooli ühiselamud) on ehitatud eriprojekti järgi. II maailmasõja ajal purustatud kesklinn on põhiosas hoonestamata. Sealsed uued ehitised on Emajõe Ärikeskus, Aura Keskus, Zeppelini Kaubanduskeskus, bussijaam jmt hoone. Elamuehitus ja infrastruktuuride rajamine oli pikka aega alarahastatud. Kõigist eluruumidest (2000. aastal 41 862) 41% on ehitatud enne 1970., 18% enne 1940. aastat. Võrreldes teiste suurte linnadega on Tartus rohkem soodsa elukeskkonnaga pereelamuid (2000 paiknes 18% linna eluruumidest pereelamutes).

Kultuurimälestiste riiklikus registris on 951 kaitstavat ajaloo-, arheoloogia-, ehitis-, kunsti- ja tehnikamälestist ning muinsuskaitseala. Pindalalt suurimad kaitstavad objektid on arheoloogiline kaitsevöönd ja selle üksikobjektid, vanalinna muinsuskaitseala ning vanad kalmistud (Raadi).

Vaata Tartu linnaosad (2002)

Ettevõtlus ja transport

Tartu töötajate jaotus tegevusalati
  1989 2000
Põllu-, jahi- ja metsamajandus, kalandus 1 896 554
Mäetööstus 32 18
Töötlev tööstus 18 928 7 882
Energia- ja veevarustus 456 558
Ehitus 5 904 2 757
Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont 3 580 7 176
Hotellid ja restoranid 1 940 1 330
Veondus, laondus ja side 4 520 2 843
Rahandus 320 436
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 3 048 3 492
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 3 756 2 199
Haridus 7 092 5 667
Tervishoid ja sotsiaalhooldus 4 868 3 793
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 4 512 2 844
Palgatöötajatega kodumajapidamised 7
Töötajaid kokku 60 452 41 888

1990. aastatel kogu Eesti majanduses toimunud muutused on mõjutanud ka Tartu elanike rakendatust. Suurettevõtete erastamine, restruktureerimine ja pankrotistumine põhjustasid töökohtade arvu vähenemist ja tööhõive langust. Pankrotistunud on mitu pika ajalooga Tartu ettevõtet (näiteks liha- ja piimakombinaat, autoremonditehas, põllutöömasinate tehas Võit, tekstiilivabrik Areng), paljud ettevõtted vähendasid järsult töötajate arvu. 1989. aastal oli tööga hõivatud 53,3%, 2000. aastal ainult 41,4% Tartu elanikest. 2000. aastate alguses olid tähtsamad tööstusharud elektroonika-, metalli-, mööbli-, toiduaine-, rõiva- ja jalatsitööstus ning ehitus, uutest majandusharudest info- ja biotehnoloogia. Avaliku sektori rahastatud töökohtade suure osatähtsuse tõttu ületab Tartu palgatöötajate kuu keskmine brutotulu Eesti keskmist, kuid jääb maha Tallinna ja Harjumaa omast.

Ettevõtlus. Ettevõtlus on viimastel aastatel Tartus kiiresti arenenud. Tartu linna ettevõtlusaktiivsuse näitaja (äriregistris registreeritud ettevõtjate arv aastalõpu seisuga 10 000 elaniku kohta) ületas 2008. aastal esmakordselt Eesti vastavat näitajat ja on jätkuvalt kõrgem Eesti keskmisest, kuid oluliselt madalam Tallinna näitajast. Kui 2004. aastal oli (Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel) Tartus 5260 ettevõtet (v.a füüsilisest isikust ettevõtjad), siis 2010. aastal oli neid tunduvalt rohkem – 8665. Kõige rohkem ettevõtteid oli seotud hulgi- ja jaekaubanduse ning mootorsõidukite remondiga (1891, s.o 21,5%), järgnesid kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega seotud ettevõtted (1277, s.o 15%), ehitusettevõtted (1121, s.o 13%), kinnisvaraalase tegevusega seotud ettevõtted (854 s.o 9,9%) ja töötleva tööstuse ettevõtted (597, s.o 6,7%). Käibe alusel on hulgi- ja jaekaubanduse ning mootorsõidukite remondiga tegelevate ettevõtete osatähtsus veelgi suurem (44% Tartu ettevõtete kogukäibest), 17% moodustab töötleva tööstuse, 15% ehituse ja 24% muude ettevõtete käive.

Eesti ekspordi maksumusest moodustab eksport Tartu maakonnast umbes 6%, sellest rohkem kui pool (56%) toodetakse Tartu linna ettevõtete poolt. Suurima käibega Tartu ettevõtted on kütusefirma AS Olerex (2009. aasta käive 1,2 miljardit krooni), kinnisvararendusega tegelev AS Nordmet (1,1 miljardit), jookide tootja AS A. Le Coq (1,0 miljardit), kütusefirma OÜ Mark Oil (1 miljard), pakenditootja OÜ Ilts & Mäks (0,85 miljardit), AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg (0,77 miljardit), toiduainetööstusi koondav AS Maag Grupp (0,7 miljardit) ja Tartu Tarbijate Kooperatiiv TÜ (0,64 miljardit). Suurimat puhaskasumit teenisid 2009. aastal AS A. Le Coq (157,9 miljonit krooni), AS Ehitusfirma Rand ja Tuuleberg (121,9 miljonit), sadama-, transpordi- jm teenuseid osutav OÜ Transcom Grupp (66 miljonit), OÜ T.R.E.C. (57 miljonit), OÜ Tartu Kaubamaja Kinnisvara (49,1 miljonit) ja OÜ Ilts & Mäks (41,2 miljonit). Tähtsad Tartus tegutsevad ja rahvusvahelisele turule orienteeritud ettevõtted on metallitööstuskontsern Metec, metalliettevõte AS Hanza Tarkon, jalatsitootja (sh turvajalatsid) AS Samelin, pealisrõivaste (sh spordirõivad) tootja AS Ilves-Extra, kilepakenditootja AS Estiko-Plastar, köögitootja AS Arens-Mööbel, puidu ja metalli töötlemise ning mööbli valmistamisega tegelevad Tarmeko gruppi kuuluvad ettevõtted, ehitusega tegelev AS Kodumaja, hoidiste valmistaja AS Salvest, kartograafia- ja geoinfofirma AS Regio, internetimängude tootja OÜ Playtech Estonia jmt. Linnas oli seisuga 31. XII 2009 registreeritud 1351 kauplust, kus töötas kokku 5852 inimest.

Toitlustuskohti oli 249, neist 43 olid restoranid, 118 kohvikud, 49 baarid, 10 bistrood, 25 sööklad ja 4 peoteenindust pakkuvad ettevõtted. Majutusettevõtteid oli kokku 57 ja kohti neis 1820. Hotelle on 13, suurimad Dorpat (410), Tartu (122), London (119), Pallas (120) ja Barclay (89 kohta).

Transport. Tartu on Eesti tähtis transpordisõlm, seal ristuvad Tallinna–Riia ja Tallinna–Pihkva raudtee ning Via Estica ja Via Hanseatica maantee ning asub Eesti suurim jõesadam. Tartu lähedal Ülenurme valla territooriumil asub Tartu lennujaam. Linnaliikluse korraldamise seisukohast on olulised sillad. Viimase 10 aasta jooksul on Tartus valminud kolm silda: 1993 endise Vabadussilla kohale jalakäijate sild, 1996 endise pontoonsilla kohale Kroonuaia sild (autoliiklus) ning 2003 Soola ja Paju tänava pikenduste kohale Turusild (jalakäijatele).

Vaata täiendavalt statistikat Tartu ettevõtluse kohta

Restoran Volga

AS A. Le Coq

Trükikoda Greif

Haridus, teadus, kultuur ja sport

Tartu koolid (2002/03. õ.-a.)
  Koolide arv Õpilaste arv
Munitsipaalüldhariduskoolid    
  sh. põhikoolid 3 1 363
  gümnaasiumid 14 13 230
  õhtukoolid (Täiskasvanute Gümnaasium) 1 454
Erakoolid 4 507
Erivajadustega laste koolid    
  sh. munitsipaalkoolid 3 437
  riigikoolid 2 419
Kokku 27 16 410

Haridus. Tartu on Eesti peamisi haridus-, teadus- ja kultuurikeskusi. Linnas on 31 munitsipaal- ja 7 eralasteaeda (2010. aastal kokku 5164 last), 19 munitsipaalkooli (4 põhikooli, sh 2 erivajadustega laste kooli), 14 gümnaasiumi ja 1 ainult gümnaasiumiharidust andev kool), Täiskasvanute Gümnaasium, 5 erakooli (Tartu Erakool, 143, Tartu Katoliku Kool, 284, Tartu Kristlik Põhikool, 36, Tartu Rahvusvaheline Kool, 5 ja Tartu Waldorfgümnaasium, 187 õpilast; kõik 2009/10. õa) ja 2 riigikooli (nägemispuudega lastele Tartu Emajõe Kool, 61, ning kuulmis- ja kõnepuudega lastele Tartu Hiie Kool, 304 õpilast). Umbes kümnendik üldhariduskoolide õpilastest on väljastpoolt Tartu linna, Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilastest umbes pooled. Huviharidust annavad munitsipaalhuvikoolid (Tartu I ja II muusikakool ja Tartu Lastekunstikool) ja erahuvikoolid (Tartu Loodusmaja, Arsise Kellade Kool, Vanemuise Tantsu- ja Balletikool, Ida Tantsukool, Laulu- ja Mänguselts Ardente jmt). Tegutseb 10 noortekeskust, munitsipaalkeskused on Anne Noortekeskus ja Lille Maja, 34 noorte huviklubi (1947 liiget) ja mitmed noorteorganisatsioonid. Riigile kuulunud 3 kutseõppeasutusest (Tartu Tööstuskool, Tartu Teeninduskool ning Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool) ja Tartu Õppekeskusest moodustati Tartu Kutsehariduskeskus (2900 õpilast; 31 eri- või kutsealal toimub väljaõpe keskkooli alusel, 25 erialal põhikooli alusel, abikoka ja puidupingitöölise eriala on võimalik omandada põhihariduseta) tegutseb septembrist 2002 ja kuulub linnale. Tartus on ka 3 riigi hallatavat kutseõppeasutust – Eesti Mereakadeemia merekooli Tartu osakond (30 õpilast), Tartu Kunstikool (124 õpilast) ja Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool (362 õpilast) – ning 1 erakutseõppeasutus – Iluravi Rahvusvaheline Erakool, 100 õpilast). Kõrgharidust saab Tartus omandada 12 õppeasutuses: tegutsevad 4 avalik-õiguslikku (Tartu Ülikool (TÜ), Eesti Maaülikool (EMÜ) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Tartu filiaal ning Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledž) ning 5 riigi (Eesti Lennuakadeemia, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Tartu Kõrgem Kunstikool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Balti Kaitsekolledž) ning 3 erarakenduskõrgkooli (Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Kõrgem Usuteaduslik Seminar, Tartu Teoloogia Akadeemia, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Tartu õppekeskus).

Tartu Ülikooli peahoone

Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool

Eesti Maaülikooli peahoone

Teadus. Põhiosa linna teadustöötajatest töötab TÜ ja EMÜ instituutides. Varem Eesti Teaduste Akadeemia alluvuses tegutsenud instituutidest liitus 1997 Füüsika Instituut TÜ-ga (TÜ füüsika instituut) ning Zooloogia ja Botaanika Instituut EMÜ-ga. EMÜ instituutide koosseisu kuuluvad ka varem iseseisvad olnud Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut (EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut) ning metsanduslik uurimisinstituut (varem Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut; EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituut). Iseseisvate teadusasutustena jätkavad tegutsemist Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Observatoorium (Tõraveres), Eesti Biokeskus, Eesti Rahva Muuseum, Ajalooarhiiv jmt. Tartus on mitu mainekat, pika ajalooga teadusseltsi: Eesti Looduseuurijate Selts, Eesti Kirjanduse Selts, Õpetatud Eesti Selts jmt.

Eesti Kirjanduse Seltsi maja

Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja

Eesti Looduseuurijate Seltsi maja

Tartu muuseumid
  Külastusi 2002. a.
Eesti Kirjandusmuuseum 11 700
Eesti Postimuuseum 11 504
Eesti Rahva Muuseum 53 986
Eesti Spordimuuseum 15 482
K. E. von Baeri Majamuuseum 700
Tartu Kunstimuuseum 16 255
Tartu Linnamuuseum koos filiaalidega 30 545
Tartu Mänguasjamuuseum 15 000
TÜ Ajaloo Muuseum 41 829
TÜ Geoloogiamuuseum 2 810
TÜ Kunstimuuseum 12 323
TÜ Zooloogiamuuseum 11 431
TÜ teaduskeskus AHHAA 80 000

Kultuur. Tartu nimekaim kultuuriasutus on teater Vanemuine, kes annab etendusi kolmes majas (suures majas on 700, väikeses majas 440 ja Sadamateatris 300 kohta). Suurim saal, kus korraldatakse nii kontserte kui ka konverentse, on Vanemuise Kontserdimajas (959 kohta). Suurim vabaõhulava on Tähtveres asuv laululava. 1989–2000 töötas linna eelarvest rahastatud Tartu Lasteteater. 1997 asutatud Tartu Suveteatri Selts korraldab peamiselt vabaõhuetendusi, 1997 loodi Eesti esimene iseseisev suveteater – Emajõe Suveteater. Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu Tartu osakond tegutsevad Vanemuise tänaval lähestikku paiknevates kirjanike ja kunstnike majas, Eesti kultuurimõtte arendamises on oluline osa Tartu kirjastusalasel tegevusel (seal asuvad ajakirja Akadeemia toimetus, Ilmamaa jmt kirjastus). Tartus trükitakse ajalehte Postimees ja töötab Tartu Postimehe toimetus.

Muuseumid. Tartus on nii riigi, linna kui ka eravalduses olevaid muuseume, suurim külastajate arv on viimastel aastatel (2010 umbes 70 000, 4D kinol umbes 80 000 külastajat) olnud AHHAA teaduskeskusel (2009 avati filiaal Tallinnas Vabaduse väljakul). Linna ajaloost annab ülevaate Tartu Linnamuuseum. Linlaste ja külaliste käsutuses on ka TÜ botaanikaaed ja Tartu Tähetorn, näitusi korraldavad Tartu Kunstimaja, kunstiühing Pallas, Tampere ja Uppsala maja, eragaleriid (Obu galerii, e-kunstisalong) ja kunstipoed. Suurim näitusepind on Tähtveres paikneval AS-il Tartu Näitused.

Raamatukogud. Linna raamatukoguvõrgu moodustavad TÜ raamatukogu, Oskar Lutsu nimeline Tartu Linnaraamatukogu (3 haruraamatukogu, laenutuspunkt ja lugemistuba), EMÜ raamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu ja Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Babtistide Koguduste Liidu Kõrgema Usuteadusliku Seminari raamatukogu. Erivajadusi rahuldavad Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu raamatukogu, Eesti Looduseuurijate Seltsi raamatukogu (Baltimaade suurim loodusteaduslik raamatukogu) jmt. Tartus on 3 kino, 1999 alustas tegevust Tiigi Seltsimaja.

Sport. Sportimisvõimalusi pakuvad üle 100 spordisaali, 14 staadioni ja 7 siseujulat, linnas on 109 aktiivselt tegutsevat spordiklubi (2009). 1999 hakati noortespordis rakendama klubide süsteemi: kaotati munitsipaalspordikoolid ja hakati rahastama klubides tehtavat noortesporti. 2002 said linnalt noortesporditoetust 56 klubi (kokku 4600 noorsportlast). Tartu tuntuim spordiüritus on klubi Tartu Maraton korraldatav neliküritus: suusamaraton, rattaralli, jooksumaraton, rattamaraton ning rulluisumaraton.

Vanemuise Väike maja

Sadamateater

Teaduskeskus AHHAA

Tervishoid

Tartu on üle-eestilise tähtsusega ravikeskus, 2008. aastal töötas seal 971 arsti (sh 161 hambaarsti) ja 1463 õendusala töötajat. Perearstisüsteem käivitus Tartus 1997. Perearstiüksusi (osaühinguid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid) oli 2008. aasta alguses 33 (perearstinimistuid oli 83, keskmine nimistu suurus 1900 inimest; 2011 oli 60 perearstinimistut; 2008 võtsid perearstid ambulatoorselt vastu 352 243 patsienti ja tegid 71 136 koduvisiiti), era-eriarstiabiasutusi 31 ja erahambaraviasutusi 45. Tartus tegutseb üks Eesti suurimaid raviasutusi SA Tartu Ülikooli Kliinikum, mille asutasid 1998 kolm osapoolt – valitsus, Tartu Ülikool ja Tartu linnavalitsus – ning mis ühendab endas ravi-, õppe-, teadus- ja arendustööd. SA Tartu Kiirabi (asutanud 2001 Tartu linnavalitsus ja SA TÜ Kliinikum) 17 kiirabibrigaadi paiknevad Tartus (7), Antslas (1), Alatskivil (1), Elvas (1), Mustvees (1), Jõgeval (1), Otepääl (1), Põltsamaal (1), Põlvas (2) ja Räpinas (1). Tartu sotsiaalhoolekandesüsteemi aluseks on linnavalitsuse sotsiaalabiosakond ja 5 piirkonnakeskust (Nõlvaku, Karlova-Tamme, Ülejõe, Annelinna ja Tähtvere-Veeriku). Viimastel aastatel on hoolekandes toimunud kiired ja põhjalikud muutused. Munitsipaalasutusi on reorganiseeritud eraõiguslikuks, lepingu alusel pakub teenuseid mittetulundussektor. Peale tabelis loetletud asutuste ostab Tartu linnavalitsus hoolekandeteenust erasektorilt (nt nõustamisteenust MTÜ-lt Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus, toidu kojuveo teenust OÜ-lt Creole, eakate hädaabiteenust AS-lt G4S, päevakeskuse teenust Tartu Puuetega Inimeste Kojalt ja MTÜ-lt Kodukotus, isikliku abistaja ja kooliabistaja teenust MTÜ-lt Händikäpp, invatakso teenust OÜ-lt Tartaline, vaimse tervise probleemidega isikute toetamise ja kodutute päevakeskuse teenust MTÜ-lt Iseseisev Elu, vältimatu sotsiaalabi teenust (toidu- ja riideabi) Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Tartu Pauluse koguduselt, varjupaigateenust MTÜ-lt Naiste Varjupaik ja Johannes Esto Ühingult).

Usuelu

Püha Luuka kogudus

Tartu on Eesti usuelu oluline keskus, usuteaduslikku haridust antakse TÜ usuteaduskonnas, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu (Eesti EKB Liit) Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris ja Tartu Teoloogia Akadeemias. Tartus asuvad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Tartu praostkonna ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) Tartu piiskopkonna keskus, seal antakse välja EELK ajalehte Eesti Kirik. Uue kiriku- (koguduse-) hoone on taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal saanud Uusapostliku Kiriku Eestis (UKE) Tartu kogudus (Veski tänaval), Eesti EKB Liidu Tartu Salemi Baptistikogudus (Kalevi tänaval), Eesti Metodisti Kiriku (EMK) Tartu Püha Luuka kogudus (Vallikraavi tänaval), Tartu Elu Sõna kogudus (Aruküla teel) ja Jehoova Tunnistajate Tartu kogudus (Ihaste teel). Pärast Eesti Rahva Muuseumi hoidlate valmimist (Raadil) sai EAÕK Tartu Pühade Aleksandrite kogudus oma kasutusse Sõbra tänava kiriku, Eesti Spordimuuseumi uue hoone valmimisel vabastas muuseum EELK Pauluse kogudusele Riia tänaval kuuluvad ruumid. Kokku tegutseb Tartus üle veerandsaja usuliste ühenduste registris registreeritud koguduse (EELK Tartu Maarja, Pauluse, Peetri, Soome ja Ülikooli-Jaani kogudus, EAÕK Tartu Jumalaema Uinumise ja Tartu Pühade Aleksandrite kogudus, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Püha Georgi (Jüri) kogudus, Eesti EKB Liidu Tartu Annelinna kogudus, Tartu Kolgata Baptistikogudus, Tartu 3D kogudus, Tartu Kristlik Risttee kogudus ja Tartu Salemi Baptisti kogudus, Rooma-Katoliku Kiriku Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kogudus Tartus, Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Liidu Tartu Kogudus, UKE Tartu Kogudus, EMK Tartu Püha Luuka Kogudus, Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Tartu Maranata Kogudus, Jehoova Tunnistajate Tartu Kogudus, Tartu Elu Sõna Kogudus, Tartu Vanausuliste Kogudus, Emajõe Maausuliste Koda, taarausuliste kogudus Tarbatu Hiis, Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku Tartu Püha Risti Kogudus, Eesti Karismaatilise Osaduskiriku Tartu Püha Peaingel Miikaeli Kogudus, Tartu Bahá'í Kogudus, Tartu Kesklinna Evangeelne Uue Elu Kogudus, Tartu Kristlik Kogudus „Muutuste Aeg”, Tartu Kristlik Vabakogudus ja Vene Rahvausu Kogudus Eestis). Tartu vanadel kalmistutel on suur kultuurilooline väärtus. Tänapäeval maetakse peamiselt Rahumäe kalmistule ja Haaslava vallas paiknevale Tuigo kalmistule. Kalmistud moodustavad umbes 1% linna territooriumist ja umbes 1/5 aasta läbi hooldatavast linna haljastusest.

Arhitektuur

Tartu toomkiriku varemed

Tartu Jaani kiriku 14. sajandist pärinevad terrakotaskulptuurid

Restoran Püssirohukelder

Inglisild

Tartu Raekoda

I aastatuhande IV veerandil rajati Toomemäe idaotsale Tartu linnus, selle naabrusse kujunes avaasula. Tartu tõusis esile kui sobiv paik Emajõe ületamiseks ning Lõuna- ja Põhja-Eestit ühendava maismaa- ja veetee ristumise koht. Arvatavasti praeguse Raekoja platsi alale kujunes kaubitsemiskoht ja selle kõrvale jõe äärde sadam. 8.–9. sajandil paiknes asula linnuse vahetus läheduses, hiljem laienes see piki Emajõe ületuskohani (Laia tänava otsas) viivat teed. 10.–11. sajandil sai Tartust Ugandi maakonna tähtsaimaid keskusi. Vene võimuperioodist (1030–61) on arheoloogilisi leide nii Tartu linnusest kui ka asulast. Tartu kui kaubanduskeskuse esiletõusu tõestavad linnast ja selle lähiümbrusest leitud enam kui 20 hõbeaaret, mis sisaldavad 10.–12. sajandist pärinevaid ehteid ja münte (Araabia, Bütsantsi ja Lääne-Euroopa).

Linnaline asula on Tartu alal olnud 11. sajandist. Keskajal ümbritses Toomemäge ja all-linna linnamüür (algselt pihttara). 13. sajandi I poolel eraldati piiskopilinnus praeguse Tähetorni kohal ringmüüriga. 14. sajandil oli linn ümbritsetud umbes 2 km pikkuse, 9–9,5 m kõrguse ja 1,7–2 m paksuse maakivist müüriga. Kesklinna hooned ja jõepoolne müür olid rajatud parvalusele. Säilinud on müürist ainult katkeid, sest kindlustusi täiendati juba Vene-Liivimaa sõja ajal ja 17. sajandi II veerandist ehitati müüri asemele muldkindlustusi. 1636 ehitati esimesed Vana-Hollandi tüüpi bastionid. Põhjasõja alguseks valmisid Toomemäel Karl IX, Gustav II Adolfi, Karl X Gustavi ja Karl XI bastion, millest osa on tänini Toomemäe lääneküljel ja TÜ botaanikaaias jälgitavad. 1708 suur osa kindlustustest õhiti. 1732 kustutati Tartu kindluste nimekirjast. Keskaja tähtsaimad mälestised on Tartu toomkiriku ja Tartu Jaani kiriku varemed. Ülejäänud keskaegse hoonestuse hävitasid Vene-Liivimaa sõjas Ivan IV vägi (osa linna elanikkonnast saadeti Venemaale sundasumisele) ning seejärel Põhjasõjas Peeter I vägi (osa elanikkonnast küüditati taas Venemaale).

1775. aasta suures tulekahjus hävis enamik hoonestusest. Seejärel kehtestatud linna ehitusmäärus lubas kesklinna rajada ainult kivihooneid. 18. sajandil ehitati piiskopilinnust ülejäänud Toomemäest eraldavasse vagumusse püssirohukelder (praegu restoran Püssirohukelder). Vanalinna nüüdisilme pärineb peamiselt 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi I poolest. Tartu varaklassitsismi eripära loovad kõrged katused, dekoratiivsed võlvid ja baroksete sugemetega kaunistused. 1784 rekonstrueeriti Raekoja plats ja avati liikluseks Kivisild (Johann Zaklowsky; õhiti 1941 ja 1944), 1786 valmis raekoda (Johann Walter). 1802 taasavatud ülikooli peahoone ehitati Maarja kiriku algsele kohale (1803–09, Johann Wilhelm Krause). Lihtsa ja ratsionaalse klassitsismi näited on ka Toomemäel asuvad Vana Anatoomikum (1803–05) ja tähetorn (1808–10, mõlemad J. W. Krause), Toomemäele rajati ka park (J. W. Krause). Ehitati peristüüli tüüpi Kaubahoov (1816–21, Caspar Adam Kranhals; hävis II maailmasõjas) ja Inglisild (1838, Moritz Hermann Jacobi) ning püstitati Michael Barclay de Tolly mälestussammas (1849, Vassili Demut-Malinovski, Apollon Štšedrin).

19. sajandi II poole uusehitistele andsid üldilme neorenessanss ja neoklassitsism: Uus Anatoomikum (Näituse tänav 2, Reinhold Guleke), ülikooli kirik (Jakobi tänav 1, Karl Rathaus), ülikooli vana kohvik (Ülikooli tänav 20, Otto Mohr); neid täiendas sakraalehitiste neogootika: Neitsi Maarja kirik (Veski tänaval, 1899, Peter Schilling) ja Peetri kirik (Narvamäel, 1884, Viktor Schröter). Eesti kultuuriloos on eriline koht 1902 valminud Eesti Üliõpilaste Seltsi majal (J. Tõnissoni tänav 1, Georg Hellat), mis on esimesi rahvusromantismi stiilinäiteid ja kus sõlmiti Soome-Venemaa rahuleping, ning Vanemuise teatril (1906, Armas Lindgren), mis oli nn valge juugendarhitektuur. Hoonele kavandas Arnold Matteus 1939 teatrisaali juurdeehitise, see oli Baltimaade suurim ja moodsaim lava; vana saal jäi kontserdisaaliks. Teater põles 1944 pommirünnakuis ja lammutati lõplikult 1960. Uus teatrihoone (teatrisaal 1967, kontserdisaal 1970; August Volberg, Peeter Tarvas, Uno Tölpus) on endise teatri asukohas, õnnestunud on nii teatri- kui ka kontserdisaali sisekujundus (Väino Tamm, akustik Helmut Oruvee).

20. sajandi algul oli valdav juugend- ja heimatarhitektuur: Pauluse kirik (1917, Eliel Saarinen), Saksa teater (1918, Arved Eichhorn; praegu Vanemuise teatri väike maja), korp! Neo-Baltia hoone (Kastani tänav 1, 1902, Rudolf von Engelhardt), korp! Sakala hoone (Veski tänav 69, A. Lindgren, Wivi Lönn), elamu Vanemuise tänav 54 (1912, Fromhold Kangro), villa Kalevi tänav 13 (1913, Viktor Kessler) ning elamu Ülikooli tänav 8 (1912, Robert Pohlmann ja V. Kessler). 1923 planeeriti (Edgar Johan Kuusik) esimese kaasaegse aedlinnaosana Tammelinn, kuhu ehitati palju heimatstiilis villasid (Anatoli Podcekajev, Georg Saar, Nikolai Viller) ja 1930. aastatel ka funktsionalistlikke elamuid (A. Matteus, Nikolai Kusmin). 1930. aastatel hakati hoonestama moodsama planeeringuga Tähtvere linnaosa (1928, A. Matteus), kuhu nn tugihooned projekteerisid A. Matteus ja N. Kusmin. Esimese hoonena valmis 1931 skulptor Anton Starkopfi funktsionalistlik villa (J. Hurda tänav 2, A. Matteus). F. R. Kreutzwaldi tänav 6 ehitati 1936 Soome arhitekti Alvar Aalto projekti järgi puhtaima funktsionalistliku stiili näitena villa Tammekann (2001 Euroopa restaureerimisfondi Europa Nostra auhind). 1930. aastatel valmis hulk avalikke hooneid, mille põhiplaan oli kavandatud funktsionalistlikuna ja fassaad suuremal või vähemal määral uusklassitsistlikuna: pangahoone (Munga tänaval, 1936, A. Matteus, konsultant Karl Burman vanem), koolimaja (Salme tänaval, 1938, A. Matteus), turuhoone (1937) ja veetorn (Õpetaja tänaval, 1939, mõlemad Voldemar Tippel) ning kindlustusseltsi hoone (Raekoja plats 10, N. Kusmin). Art déco ja funktsionalismi õnnestunud näide on korp! Ugala hoone (J. Kuperjanovi tänav 16, 1938, A. Matteus).

II maailmasõjas hävis suur osa Tartu südalinnast (üle 50% hooneist, Raekoja platsi lõunakülg koos külgnevate kvartalitega kuni Aida tänavani, sh Kaubahoov, Bürgermusse jm, Maarja kirik (Pepleri tänaval), Vanemuise teatri- ja kontserdihoone, Jaani kirik jpm), samuti Eesti Rahva Muuseumi hoone (Raadil). Pärast sõda rajati hävinud hoonestuse kohale haljasalad. Vanalinna ilmet aitasid taastada Raekoja platsi äärde ehitatud uusklassitsistliku kujundusega elamud, mille alumisel korrusel paiknevad ärid (A. Matteus, Ines Jaagus). 1982 valmis Tartu Ülikooli Raamatukogu (Kalju Valdre, Mart Kalling, Ülo Sirp), 1983 taastati toomkiriku varemeisse J. W. Krause projekti järgi ehitatud raamatukogu klassitsistlik sisekujundus ja paigutati sinna ülikooli ajaloo muuseum. Uuema aja ehitistest on märkimisväärsed Eesti Maaülikooli metsanduse õppehoone (1983, Valve Pormeister), psühhoneuroloogiakliinik (1987) ja Maarjamõisa polikliinik (1988, mõlemad Roman Smuškin), Tähtvere uus laululava (1994, arhitektid Jüri Siim ja R. Smuškin, ehitusteadlased Valdek Kulbach ja Helmut Oruvee), Swedbanki kontor (Ülikooli tänav 8, 1996, Kullervo Kliimand), TÜ filosoofiateaduskonna õppehoone (Lossi tänav 3, 1997, Andres Tambek), Narva maantee 3 äri- ja büroohoone (1998, Martti Preem), Emajõe ärikeskus (1998, Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus), Fortuuna tänav 1 elamu (1998, Anu Kulbach), TÜ Biomeedikum (Ravila tänav 19, 1999, Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus, arhitekt Kristina Renter), Küüni tänav 5b ärihoone (2001, Andres Lunge) ja TÜ Raatuse tänav 22 ühiselamu (2002, Andres Siim, Kristel Ausing). Rekonstrueeritud on Hugo Treffneri Gümnaasium (A. Lunge, Taisi Kadarik) ning Riia tänav 4 asunud teenindusmaja on ümber ehitatud ärihooneks-hotelliks (Vilen Künnapu, Ain Padrik). Õnnestunud linnaehituslik lahendus on Ihaste aedlinnaosa asukohavalik (Malle Meelak, Mart Port).

Mälestusmärke: Karl Ernst von Baeri (1886, Aleksandr Opekušin), Friedrich Robert Faehlmanni (1930, Voldemar Mellik), Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1952, Johannes Hirv, Martin Saks), Kristjan Jaak Petersoni (1982), Jakob Hurda (1994, mõlemad Jaak Soans), Hugo Treffneri (1997) ja Jaan Tõnissoni mälestussammas (2000, mõlemad Mati Karmin) ning „Kalevipoeg” (1933, Amandus Adamson, ja 2003, Ekke Väli).

Kalevipoeg

Jaan Tõnissoni mälestussammas

Jakob Hurda mälestusmärk

Karl Ernst von Baeri mälestusmärk Toomemäel

Ajalugu

1030 vallutas Tartu linnuse Kiievi suurvürst Jaroslav Tark, kes rajas sinna kindluse ja nimetas selle Jurjeviks. See on Tartu esmamaining kirjalikes allikates (vene leetopissides). Eestlased vallutasid linnuse tagasi 1061. Eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal vallutasid 1224 Tartu sakslased. Samal aastal määras Lihula piiskop Hermann I Tartu piiskopkonna uueks keskuseks. Toomemäele hakati ehitama piiskopi kivilinnust, mida 1234 on mainitud kindlusena (Castrum de Tarbate). 1262 on Tartut esimest korda mainitud linnana. 13. sajandi lõpust kuulus Tartu Hansa Liitu ning vahendas lääne ja ida kaubandust. Arenes ka käsitöö. Tekkisid gildid ja tsunftid. Linna valitses Riia õiguse alusel raad. Piiskopi suhted linnakodanikega teravnesid, sisevastuolud kulmineerusid reformatsioonis: 1525 algasid Melchior Hofmanni jmt jutluste mõjul Tartus rahutused ning katoliku kirikutes ja kloostrites pildirüüsted. Asutati luterlik rahvakirik. Vene-Liivimaa sõja alguses (1558) vallutas Tartu Vene vägi. Jam Zapolski vaherahu (1582) põhjal läks linn Poola valdusse ja muudeti presidentkonna keskuseks. 1583 asutati maa rekatoliseerimiseks Tartu jesuiitide residents (aastast 1585 kolleegium). 1600–03 kuulus linn Rootsile, 1603–25 taas Poolale, aastast 1625 pikemat aega Rootsile. 1630 asutati õuekohus, 1631 gümnaasium ja trükikoda, 1632 Tartu ülikool – tollal Academia Gustaviana. Majanduselu seevastu kiratses. Vene-Rootsi sõjas alistus Tartu oktoobris 1656 venelastele ja jäi nende võimu alla Kärde rahuni 1661. Põhjasõjas vallutas Vene vägi linna 1704 (Tartu piiramine 1704). Kartes rootslaste taastulekut, küüditati 1708. aasta veebruaris sakslastest linnakodanikud Venemaale ning sama aasta juulis purustati linna hooned ja kaitserajatised. 18. sajandil laastasid Tartut tulekahjud (1755, 1763, 1775, viimases hävis 2/3 linnast). Linna areng kiirenes uuesti pärast ülikooli taasavamist 1802. 1848 asutati Tartu veterinaariakool (aastast 1873 Veterinaaria Instituut). 1860. aastail sai Tartust eesti rahvusliku liikumise kolle: 1864 hakkas Johann Voldemar Jannsen välja andma ajalehte Eesti Postimees, 1865 asutati Vanemuise selts, 1869 peeti Eesti I üldlaulupidu, 1870 asutati Eesti Üliõpilaste Selts ja Eesti Põllumeeste Selts, 1872–93 tegutses Tartus Eesti Kirjameeste Selts, 1883 asutati Treffneri gümnaasium. 1885 alanud venestuspoliitika avaldus ka selles, et kõigis linnakoolides ja 1889–93 ka ülikoolis kehtestati õppekeeleks vene keel (ülikool oli olnud saksakeelne), nii nõrgestati ühtlasi rahvuslikku liikumist. See elavnes uuesti 19. sajandi lõpus Jaan Tõnissoni ja Postimehe mõjul. 1905. aasta revolutsiooni ajal oli Tartus oktoobris 1905 üldstreik, 27.–29. novembril toimus üle-eestiline rahvaasemike kongress ja aulakoosolek. 1907 asutati Eesti Kirjanduse Selts, 1908 Tartu eraülikool ja 1909 Eesti Rahva Muuseum. 1917, pärast Veebruarirevolutsiooni läks Tartu linnavalitsuses võim baltisakslastelt eestlaste kätte. Tekkis enamlaste Tartu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, mis 1917. aasta oktoobripöörde ajal tuli linnas võimule. 24. II 1918 hõivas Tartu Saksa okupatsioonivägi ja Nõukogude võim kukutati. Novembris 1918 kehtestati Eesti Ajutise Valitsuse võim, 20. XII 1918 – 14. I 1919 oli võimul Eesti Töörahva Kommuun, Vabadussõjas vabastas Eesti vägi linna 14. I 1919. Sama aasta lõpus algasid Tartus Eesti ja Nõukogude Venemaa rahuläbirääkimised ning 2. II 1920 sõlmiti Tartu rahu, millega Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. 14. X 1920 sõlmiti Tartus ka Soome ja Vene rahuleping. Eesti iseseisvudes jäi Tartu riigi teadus- ja kultuurikeskuseks. Tartu ülikool reorganiseeriti rahvusülikooliks. Asutati kõrgem kunstikool Pallas. 1935–39 oli Tartu peamisi demokraatliku opositsiooni koldeid, kus avaldus Konstantin Pätsi autoritaarsusse kaldumise vastane hoiak. 1940. aasta juunipöördega kehtestati Nõukogude kord. Vabaturumajandus asendati sotsialistliku plaanimajandusega, ühiskonnaelu sovetiseeriti, algasid poliitilised repressioonid (sh 14. VI 1941 küüditamine). 10. VII 1941 hõivas Tartu lõunaosa Saksa vägi, Punaarmee taandumise eel pani Nõukogude okupatsioonivõim linna vanglas 9. VII 1941 toime Tartu veretöö. Emajõgi püsis rindejoonena kaks nädalat, puhkesid suured tulekahjud. Saksa okupatsiooni ajal mõrvati Tartu tankitõrjekraavides mitu tuhat inimest. 27. I 1943 ja 7. III 1944 pommitas linna Nõukogude lennuvägi. Punaarmee vallutas Tartu 25. VIII 1944. Samaaegselt majanduse ja kultuurielu edendamisega algasid 1945 Saksa okupatsioonivõimudega koos töötanute ja nn kodanlike natsionalistide vastased repressioonid. Nõukogude armee laiendas Tartus (Raadil) asunud sõjaväelennuvälja, 1990. aastate alguseni oli Tartu välismaalastele ööbimiseks suletud linn. Ülikoolist eraldus 1951 Eesti Põllumajanduse Akadeemia, mitme ülikooliasutuse alusel moodustati Tartus asuvad Teaduste Akadeemia instituudid. 1950. aastail eelisarendati tööstust ja selle tõukel elamuehitust. Eesti taasiseseisvumise ajal oli Tartu nn fosforiidisõja ja muinsuskaitseliikumise, seejärel Rahvarinde ja kodanike komiteede liikumise tugikohti. 1990. aastatel algasid demokratiseerimine, desovetiseerimine ja tööstusettevõtete ümberkorraldamine.

Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone Tartus

Vanemuine (umbes 1916)

Hugo Treffneri Gümnaasium

Tartu linna aukodanikud ja Tartu Suurtähe kavalerid

Tartu linna aukodanik: Voldemar Vaga 1993, Viktor Masing 1999

Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler: Ilmar Kullam 1996, Harald Keres 1996, Aleksander Elango 1999, Juhan Peegel 1999, Rein Kirsipuu 2000, Sulev Vahtre 2000, Richard Villems 2000, Helend Peep 2001, Tullio Ilomets 2001, Valve Saarma 2001, Hando Runnel 2002, Uno Uiga 2002, Karl Kull 2003, Erast Parmasto 2003, Jaan Kaplinski 2003, Jaan Einasto 2004, Alo Ritsing 2004, Ain-Elmar Kaasik 2004, Udo Tiirmaa 2005, Aadu Regi 2005, Endel Laas 2005, Lembit Eelmäe 2006, Hans-Voldemar Trass 2006, Helju Vals 2006, Atko-Meeme Viru 2007, Erich Kõlar 2007, Mati Karelson 2008, Vaike Uibopuu 2008, Lembit Allikmets 2008, Jüri Kärner 2009, Martin Kutman 2009, Arnold Rüütel 2009, Madis Kõiv 2010, Henn Käämbre 2010, Enn Tarto 2011, Marika Mikelsaar 2011, Tiiu Sild 2012, Lehte Hainsalu 2012, Ants Peetsalu 2012, Ülo Kaasik 2013, Ene Mihkelson 2013, Mart Ustav 2013, Peeter Saari 2014, Ain Kaalep 2014, Nora Kutti 2014

Tartu linnaosad

Annelinn | Ihaste | Jaamamõisa | Kesklinn | Karlova | Maarjamõisa | Raadi-Kruusamäe | Ropka | Ropka tööstusrajoon | Ränilinn | Supilinn | Tammelinn | Tähtvere | Vaksali | Variku | Veeriku | Ülejõe

Tartu sõprus- ja partnerlinnad

Sõpruslinnad

Tampere, Uppsala, Lüneburg, Pihkva, Ferrara, Salisbury, Turu, Hämeenlinna, Baerum, Frederiksberg, Hafnarfjörður, Veszprem, Kaunas, Deventer, Zutphen, Riia

Partnerlinnad

Aígina, Peterburi, Siena, Ningbo, Gaziantep

Kirjandus

  • Tartu. Tartu, 1927
  • A. Raendi. Tartu ajaloo- ja kultuurimälestised. Tallinn, 1980
  • Tartu ajalugu. Tallinn, 1980
  • Tartu, baltisakslased ja Saksamaa. Artiklite kogumik. Tartu, 1998
  • H. Palamets. Lugusid toonasest Tartust. Tartu, 2003
  • 1000 tartlast läbi aegade. Koostanud L. ja U. Ainsoo. Tartu, 2003
  • M. Salupere. Tuhandeaastane Tartu: Nooruse ja heade mõtete linn. Tartu, 2004

EE 12, 2003; muudetud 2011