Räpina

Räpina üldandmed
Elanike arv (2010)	2852
Pindala	3,7 km2
Linna õigused	1993
Vallavanem	Teet Helm
Maakond	Põlvamaa

Räpina, vallasisene linn Põlvamaa idaosas, Räpina valla halduskeskus.

Räpinas on konstaablijaoskond, päästekomando.

Paikneb Võhandu jõe alamjooksul, mis linna kohal tammiga tõkestatuna (18. sajandist) moodustab Räpina paisjärve. Räpinat läbib Tartu–Petseri–Pihkva maantee (linna piirides Võõpsu maantee), millelt hargnevad teed Põlvasse, Võrru, Meeksi ja Rasinasse.

Räpina Aianduskool

Haridus, kultuur ja tervishoid

Räpina on traditsioonidega koolilinn. Räpina Aianduskool koolitab aednikke kogu Eesti jaoks, Räpina Ühisgümnaasiumis (selle koosseisu läks 2001 Räpina põhikool; 2002/03. õa 832, 2009/10. õa 510 õpilast) õpib ka naabervaldade noori. Linnas on lasteaed, muusikakool, spordikool, Räpina Vabahariduse Ühendus, Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum (aastast 1995; mõlemad Sillapää lossis), raamatukogu (gümnaasiumi hoones), rahvamaja (aianduskooli ruumides), kaks kirikut (Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Miikaeli ja õigeusu Püha Sakariase ja Elisabeti kirik) ning metodisti kogudus. Kalmistud (Lepistu, Liivamäe ja Ristipalo) asuvad linnast lõunas. AS Räpina Haigla (20 voodikohta) on hooldushaigla, hooldekodu (30 kohta) majandab Miikaeli kogudus. Hooldekodu juures töötab ka päevakeskus.

Linnaehituas ja arhitektuur

Paisjärv ja jõgi (33 ha) jagavad linnaruumi (3,7 km²) kolme ossa, mida ühendavad 3 autosilda. Räpina keskus asub Võõpsu maantee ja Võru tänava ristmiku ümbruses. Valdav on madaltihe hoonestus. Suurte kortermajadega kvartalid on ehitatud 1950. aastail, kui Räpina oli rajoonikeskus, hiljem ehitasid oma töötajatele kortermaju Räpina Sovhoostehnikum, Põlva Kolhooside Ehituskontori Räpina jaoskond jmt asutus. Kesklinna koonduvate kodarjate tänavate vahelised kaarjad tänavad järgivad suurt jõekääru. Paisjärve kallastel paikneb enamik Räpina ajaloolistest vaatamisväärsustest ning tähtsaimad pargid – Räpina mõisa Sillapää lossipark (8,7 ha; looduskaitse all) ja Ausamba (Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas langenute mälestussambad) ehk Bussijaama park. Kokku hõlmavad haljasalad 18 hektarit. Kaitse all on ka Räpina männiallee (6,6 ha), amuuri korgipuu (ümbermõõt 3,3 m ja kõrgus 21 m) ja künnapuu (ümbermõõt 3,84 m ja kõrgus 20 m).

Räpina Miikaeli kirik

Räpina tuntuim ehitis on Miikaeli kirik (ehitatud 1785 Põhjasõjas hävinud kiriku kohale), mille liseenid ja kõrgeid aknaid ümbritsevad süvendatud ehispinnad viitavad kirikuhoone hilisbaroksetele stiilitunnustele. Barokiilmeline on ka vahegaleriiga tornikiiver (1885, Tartu ülikooli arhitekt Reinhold Guleke). Märkimist väärivad õigeusu kirik (ehitatud 1829–33 varasema, 1752 püstitatud ja 1813 mahapõlenud puitkiriku asemele), hilisklassitsistlikus stiilis kahekorruseline Räpina mõisa härrastemaja ehk Sillapää loss ja mõisa vesiveski (arhitekt Johann Georg Keiser, ehitati 1935–36 osalt ümber). Omapärased on Metsa tänaval asuvad puitkilpidest elamud (1975, Juhan Kutti). Paberivabriku haljasalal on Räpina Puuaiasõja mälestussammas (1984, skulptor Riho Kuld).

Ajalugu

Räpina mõis (Rappin) asutati 1582 riigimõisana, selleaegseis Poola aktides on mainitud ka Räpina küla (Repin). 18. sajandil rajati sinna telliselööv ning jahu-, sae- ja paberiveski. Räpina koolielu algas arvatavasti 17. sajandi lõpus, 1693 oli olemas ilmselt Räpina köstrikool. 1848 asutati õigeusu ning 1854 luterlik kihelkonnakool. 1917–31 oli Räpinas reaalgümnaasium, 1924 hakati andma aiandusalast haridust. Aleviks sai Räpina 1945, linnaks 1993, 1950–61 oli ta samanimelise rajooni keskus. Räpina vald ja linn ühinesid 2002. aasta sügisel.

Räpina mõisa härrastemaja

Räpina Paberivabrik 1923

Räpina Vaade Räpina paisjärvele kõrtsihoonele ja kirikule 1920-36