Eesti Teaduste Akadeemia
 |
| Eesti Teaduste Akadeemia presidendid (sh. ENSV TA presidendid) | |
| 1938–40 | Karl Schlossmann |
| 1946–50 | Hans Kruus |
| 1950–68 | Johan Eichfeld |
| 1968–73 | Arnold Veimer |
| 1973–90 | Karl Rebane |
| 1990–94 | Arno Köörna |
| 1994–2004 | Jüri Engelbrecht |
| 2004–14 | Richard Villems |
| 2014– | Tarmo Soomere |
Eesti Teaduste Akadeemia (lüh Eesti TA; ingl Estonian Academy of Sciences), on 1938. aastal asutatud kõrge teadusliku kvalifikatsiooniga teadlaste ühendus, mille ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teadust ja teaduslikku mõtteviisi; asub Tallinnas. Oma ülesannete täitmiseks Eesti TA algatab, korraldab ja koordineerib teadusuuringuid, arendab rahvusvahelist teaduskoostööd ja esindab Eesti teadust rahvusvahelistes organisatsioonides, kirjastab teaduslikke ja populaarteaduslikke väljaandeid, korraldab teaduslikke nõupidamisi ja konverentse ning avalikke akadeemilisi loenguid, teeb koostööd ülikoolide ja teiste teadusasutustega ning osaleb uue teadlaspõlvkonna ettevalmistamisel, korraldab võistlusi, määrab teadustööde eest nimelisi auhindu ning üliõpilastele ja teadlastele stipendiume ja uurimistoetusi, annab auhindu parimatele populaarteaduslikele väljaannetele, valib uurijaprofessoreid ning nõustab valitsust ja riigiasutusi. Koos ülikoolide ja teadusasutuste teadlaskonnaga analüüsib Eesti TA teadusvaldkondade ja -suundade tulemusi ning kujundab uusi suundi, analüüsib teadus- ja arendustegevuse rahastamist, toetab tippkeskuste loomist ning nende lülitamist rahvusvahelisse võrku. Aastast 1992 on Eesti TA Rahvusvahelise Teadusühenduste Nõukogu (ingl International Council of Scientific Unions, ICSU) liige. Teadlasvahetuse korraldamiseks on loodud Eesti Akadeemiline Välisvahetuse Fond. Aastast 1999 on Eesti TA koos Eesti Teadusfondiga Euroopa Teadusfondi liige, see annab võimaluse osaleda paljudes teadusprojektides ja otsustuskogudes.
Akadeemia struktuur
Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu aastakoosolek 23. IV 2014
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond (2003)
Akadeemia liikmed on akadeemikud (nende piirarv on Eesti TA seaduse järgi 60, piirarvu sisse ei arvata üle seitsmekümne viie aasta vanuseid akadeemikuid, akadeemia liikmeskonda kuuluvus on eluaegne) ja välisliikmed, kelle arvu määrab üldkogu. Akadeemiku ülesanne on edendada isikliku loova töö kaudu teadust, tehnikat, kirjandust või kunsti, võtta osa teadus-, kultuuri-, sotsiaal- ja majandusalaste arengukavade kujundamisest, osaleda haritlaste ettevalmistamisel ning aidata kaasa teaduse ja kultuuri väärtustamisele. Välisliikmeteks valitakse välismaa teadlasi, kellel on silmapaistvaid saavutusi oma valdkonnas ja kes on teadustöö kaudu Eestiga seotud.
Akadeemia kõrgeim juhtimisorgan – akadeemikute üldkogu – tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas, üldkogu istungite vahelisel ajal juhib tööd juhatus, kelle valib üldkogu ja kuhu kuuluvad president, asepresidendid, peasekretär, osakondade juhatajad ning vabaliikmed. Presidendi valib üldkogu akadeemikute hulgast viieks aastaks, järjestikku mitte rohkem kui kaheks ametiajaks. President on akadeemia üldjuht, kes esindab akadeemiat teiste isikute, asutuste ja organisatsioonidega suheldes. Eesti TA president on Tarmo Soomere (aastast 2015), asepresidendid Ergo Nõmmiste ja Mart Kalm, peasekretär Margus Lopp.
Akadeemia struktuuri kuuluvad osakonnad, kantselei ja asutused. Osakonnad ühendavad akadeemikuid teadusvaldkonniti. 2015 oli Eesti TA-l 4 osakonda: astronoomia ja füüsika osakond (juhataja Jaak Aaviksoo); informaatika ja tehnikateaduste osakond (juhataja Jakob Kübarsepp); bioloogia, geoloogia ja keemia osakond (juhataja Toomas Asser); humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond (juhataja Urmas Varblane); kokku 79 akadeemikut ja 18 välisliiget. Kogu tegevusaja jooksul on akadeemiasse kuulunud 139 liiget (2003). Kantselei töötab peasekretäri juhtimisel ja korraldab akadeemia asjaajamist, rahandus- jm põhikirjale vastavat tegevust. Akadeemia asutused on Teaduste Akadeemia Kirjastus ja Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Alates 1998. aastast on Eesti TA sõlminud assotsieerumislepingud 8 organisatsiooniga (Tartu Observatoorium, Tallinna Ülikooli Ökoloogia instituut, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Jõgeva Sordiaretuse Instituut) ning 17 teadusseltsi ja ühendusega. Akadeemia juures tegutsevad teadusvaldkondadealased rahvusvaheliste programmidega seotud rahvuslikud komiteed ning komisjonid ja nõukogud (kirjastusnõukogu, meteoriitika komisjon, looduskaitse komisjon, välisvahetuse fondi nõukogu, energeetikanõukogu, fülogeneetika ja süstemaatika komisjon, mereteaduste komisjon, arstiteaduse ja tervishoiu strateegia alaline komisjon (ATSAK), Eesti teaduse tippkeskuste nõukogu, küberkaitse komisjon).
Akadeemia väljaanded
Akadeemia üllitab Eesti Teaduste Akadeemia Toimetisi, humanitaar- ja sotsiaalteaduste ajakirja Trames, keeleteaduslikku ajakirja Linguistica Uralica, põlevkivi ja põlevkivikeemia ajakirja Oil Shale, ajaloo- ja arheoloogiaajakirju Acta Historica Tallinnensia ja Eesti Arheoloogia Ajakiri ning monograafiaid, teadustööde kogumikke, üksikuurimusi ja aastaraamatut (1940 ja aastast 1997). Aastast 1997 ilmub kogumik Eesti Vabariigi teaduspreemiad.
Ajalugu
28. I 1938 asutati riigihoidja dekreediga personaalakadeemia, mille eesmärk oli üldise ja eriti Eestit käsitleva teaduse edendamine tegeliku elu vajadustest ja probleemidest lähtudes. Eesti TA asus Tartus, oli oma tegevuses autonoomne ja oli Haridusministeeriumi haldusalas. Esimesed 12 akadeemikut nimetati 13. aprillil. Need olid humanitaarteaduste sektsioonis majandusgeograaf Edgar Kant, folklorist Oskar Loorits, keeleteadlane Julius Mark, ajaloolane Hendrik Sepp, kirjandusteadlane Gustav Suits ja õigusteadlane Jüri Uluots ning loodusteaduste sektsioonis bioloog Hugo Kaho, keemik Paul Kogerman, arstiteadlased Aleksander Paldrok ja Ludvig Puusepp, mikrobioloog Karl Schlossmann ja astronoom Ernst Öpik. Akadeemia presidendiks nimetati Karl Schlossmanni, asepresidendiks valiti Julius Mark, humanitaarteaduste sektsiooni juhatajaks Edgar Kant ja loodusteaduste sektsiooni juhatajaks Paul Kogerman. Eesti TA tegevus lõpetati Eesti Vabariigi presidendi otsusega 17. VII 1940.
28. VII 1945 andsid Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P välja ühismääruse Eesti TA taastamise ja selle Eesti NSV TA-ks kujundamise kohta, seejuures võeti aluseks NSV Liidu liiduvabariikides juba olemasolevate akadeemiate tegevuse põhimõtted ja struktuur.
6. IV 1989 tegi akadeemia üldkogu otsuse, mille kohaselt taastati akadeemia esialgne nimetus. 1994 Riigikogus vastu võetud teaduskorralduse seaduse põhjal muudeti akadeemiale allunud teadusasutused riigiteadusasutusteks või ülikoolide struktuuri kuuluvateks asutusteks. Eesti TA tegevus põhineb 16. IV 1997 Riigikogu poolt vastu võetud Eesti TA seadusel ja akadeemia üldkogu poolt 4. XII 2013 kinnitatud põhikirjal.
 Eesti Teaduste Akadeemia pidulik avaaktus 22. X 1938 Tallinnas Kaubandus-Tööstuskoja saalis |  ENSV TA president 1968–73 Arnold Veimer (1970) |  Eesti TA president 1994–2004 Jüri Engelbreht (2009) |
Kirjandus
- Eesti Teaduste Akadeemia Aastaraamat. Tallinn, 1940 ja aastast 1997
- Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond 1938–1998. Tallinn, 1998
- Eesti Teaduste Akadeemia. Ülevaateid ja meenutusi. Kronoloogia, 1938–1998. Tallinn, 1998
- Eesti Teaduste Akadeemia juubeliaasta – 1998. Tallinn, 1999
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2015
