Eesti Rahva Muuseum
| Eesti Rahva Muuseumi direktorid (sh. kohusetäitjad) | |
| 1922–28 | Ilmari Manninen |
| 1929–41 | Ferdinand Linnus |
| 1941–43 | Eerik Laid |
| 1943–44 | Gustav Ränk |
| 1944–45 | Eerik Põld |
| 1945–47 | Salme Rikas |
| 1947–50 | Ida Kaldmaa |
| 1950–51 | Elfriede Mägi |
| 1951–58 | Martin Rebane |
| 1958–92 | Aleksei Peterson |
| 1992–95 | Tõnis Lukas |
| 1995–05 | Jaanus Plaat |
| 2006–12 | Krista Aru |
| 2013– | Tõnis Lukas |
Eesti Rahva Muuseum (ERM), 1940–41 Riiklik Etnograafiline Muuseum, 1952–63 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Etnograafia Muuseum, 1963–88 Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum, Tartus asuv keskmuuseum, uurimis- ja haridusasutus ning Eesti suurim etnoloogiakeskus, mille ülesanne on Eesti mineviku ja tänapäeva, eestlaste diasporaa nii idas kui läänes ja teiste soome-ugri rahvaste ning Eestis elanud ja elavate rahvusrühmade kultuuri kajastava ainese kogumine, säilitamine, uurimine ja tutvustamine.
Anu Raua gobelään "Kogujad" (ERM-i sajandaks sünnipäevaks korraldatud vaibakonkursi võidutöö)
 1994. aastast töötab ERM-i näitusemaja |  Veski 32 (endine kohtumaja) on ERM-i peahoone aastast 1944 |  ERM-i uue Raadile planeeritava hoone esiosa makett |
 Püsinäitus "Eesti. Maa, rahvas, kultuur" ERM-i näitusemajas |  Õllekannud ERM-i hoidlas |  Hiiumaa rahvarõivaste tuulutamine Veski tänava hoone hoovis 2008. aastal |
Karl Eduard Sööt, Kristjan Raud, Gustav Matto ja Edgar Eisenschmidt Vanemuise tänava ruumides muuseumi kogude juures 1911. aastal
ERM asutati 1909 eraasutusena Oskar Kallase jmt eestvõttel Jakob Hurda mälestuse jäädvustamiseks ja tema pärandi hoidmiseks. Pearõhk kujunes etnograafilisele vanavarale, esimeste aastate vilgast kogumistööd korraldas Kristjan Raud. Aastast 1922, kui direktoriks kutsuti Ilmari Manninen (oli esimene direktor), asus ERM-i rahvateaduslik ja kultuurilooline osakond Raadi lossis (see hävis 1944 tulekahjus). Seal avati 1923 eesti ja 1928 soome-ugri ekspositsioon. 1940 riigistas nõukogude võim ERM-i ja kogud jaotati etnograafia- (endine rahvateaduslik ja kultuurilooline osakond) ja kirjandusmuuseumi (arhiivraamatukogu, Eesti Bibliograafia Asutis, Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Eesti Kultuurilooline Arhiiv) vahel. 1944 kolis muuseum endisesse kohtumajja Veski tänaval, 1968 saadi esemete hoidlaks osa Pauluse ja 1984 osa Aleksandri kirikust (2002–04 koliti esemed Raadi uutesse hoidlatesse). 1994 avati ERM-i näitusemajas Kuperjanovi tänaval püsinäitus „Eesti. Maa, rahvas, kultuur” ja asutati ERM-i Sõprade Selts.
1931 loodud korrespondentide võrgul oli 2010. aasta lõpus 313 kirjasaatjat (kogu maailmas), 2007 asutati pildisaatjate võrk. 1960. aastail hakati tegema etnograafilisi filme, 2004 toimus esimene Tartu visuaalse kultuuri festival „Maailmafilm”. 1960 algas regulaarne uurimistöö soome-ugri rahvaste aladel.
2006 võitsid ERM-i uue hoone arhitektuurivõistluse Arhitektuuribüroo SARL Dorell Ghotmeh Dane kavandiga „Mälestuste väli” (Memory Field) arhitektid Dan Dorell, Lina Ghotmeh ja Tsuyoshi Tane.
2009 tähistati (koostöös Eesti Maanteeametiga) ERM-i 100 aastapäeva üle-Eestiliste kihelkonnapiiride teetähiste asetamisega kõigile suurematele maanteedele.
2010 töötas ERM-is 109 inimest (sh 19 teadustöötajat). 2009 ühendati ERM-iga Eesti Postimuuseum, 2010 Heimtali koduloomuuseum Viljandimaal (Anu Raua kingitus). 2010 asutati omakultuuride osakond Eesti maakonnamuuseumide tegevuse koordineerimiseks.
30. lV 2013 asetati ERM-i uue hoone nurgakivi Raadil.
Eesti Rahva Muuseumi peamised kogud
Soome-ugri kogude hoidla
- Eesti ja eestlased – 103 206 eset
- soome-ugri rahvad – 9 826 eset
- muud rahvad – 3 010 eset
- kultuurilugu – 20 030 eset
- kunstikogu – 1 163 eset
- fotokogu – 231 361 fotot
- video- ja filmikogu – 51 filmi ja 1361 videofilmi
- topograafiline arhiiv – 50 112 lehekülge
- etnograafiline arhiiv – 104 065 lehekülge
- korrespondentide vastuste arhiiv – 512 135 lehekülge
- raamatukogu – 34 750 trükist
Eesti Rahva Muuseumi väljaanded
- Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat (1925–39 ja alates 1990)
- etnograafiamuuseumi aastaraamat (1959–89)
- Eesti Rahva Muuseumi sari (aastast 1998)
- „Pro Ethnologia” (1993–2005)
- „Journal of Ethnology and Folkloristics” (alates 2007)
Kirjandus
- F. Leinbock. Eesti Rahva Muuseum 1909–1934. – Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat, IX–X. Tartu., 1934
- G. Ränk. Eesti Rahva Muuseum 75. – Tulimuld 3, 1984
- A. Viires. Muuseumi sünd. – Looming 4, 1984
- A. Peterson. Varaait. Tallinn, 1986
- A. Viires. Etnograafia arengust Eesti NSV päevil (1940–1990). – Muunduv rahvakultuur. Tallinn, 1993
- P. Õunapuu. Eesti Rahva Muuseumi rajamisest. – Akadeemia 5, 1999
- K. Aru. Eesti Rahva Muuseumi ehituslugu: üle saja aasta kestnud teekond ja viies üritus. – Sirp, 28. jaanuar 2011
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2013
